//
kursused

Archive for

English A2 – 29. sept

Grammar Book, Unit 3 : p.15/Will, Future Simple, ex.12-13/p.18
Vocabulary; Course Book, p.18-19
HW: Grammar B, p.19 (Revision ex-s)

English A2 – 22. sept

USED TO / DIDN’T USE TO, “In my childhood I used to …. / I didn’t use to …”
Coursebook lk. 16 ex. 24; lk. 17 ex. 26 ja 28 (kuulamine + täislausete moodustamine suuliselt).
HW:  Grammar Book lk. 12 ex. 8; lk. 13 ex. 12, 13, 14

Essee haridustehnoloogia vajalikkusest ja haridustehnoloogiliste võimaluste rakendamisest õppetöös

Haridustehnoloog tegeleb e-õppega. See on kõige lühem selgitus haridustehnoloogi mõistele, mida ma olen kuulnud. Haridustehnoloogia magistriõpet tutvustavas trükises aastal 2010, kui see õppekava alguse sai, on kirjas, et õppekava lõpetanud on võimelised kujundama e-õppe keskkondi ning neid efektiivselt kasutama (Tammets, 2010). Haridustehnoloogia vajalikkusest rääkides tuleb seega selgitada, mis on e-õpe ja e-õppe keskkonnad. Haridustehnoloogia sõnastik määratleb neid mõisteid nii:

  • e-õpe (ingl.k. e-learning) – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele.
  • e-õppe keskkond (ingl.k. e-learning environment) – Elektroonne keskkond õppesisu (nt õppematerjalid, harjutused, testid) ja õppeprotsesside (nt juhendamine, tagasiside, arutelud, kodutööd, rühmatöö, hindamine) haldamiseks.

Tänapäeva koolis kasutatakse õppetöö läbiviimiseks IKT-vahendeid igapäevaselt. Kui meie kool läks üle e-päevikule (eKool), siis mitmed õpetajad kartsid, et ei saa hakkama ja olid vast kõigele uuele. Esimestel aastatel oli vaja paaril õpetajal abiks olla, aga lõpuks nad said ise hakkama. Nüüd ei taha keegi selle peale mõeldagi, et peaks paberpäevikut täitma. Sama lugu oli ka tööplaanide esitamisega. Kui õppealajuhataja nõudis, et tuleb talle saata e-postiga failidena, kostis ka nurinat. Kuid peale viit-kuut aastat selle süsteemi kasutamist, on õpetajad aru saanud, et plaanid saab valmis lihtsamalt muutes ja täiendades eelmise aasta omi. Eriti meeldib neile, kui tööplaani blankett on kooli kodulehelt allalaetav. Ainesektsioonide juhtidega koostame ühiselt tööplaane google dokumentide abil ühistööna. Kooli aastaraamatu materjalid saadetakse mulle või laetakse üles ühisdokumentide kausta. Kõik, kellel vaja, saavad neid näha ja täiendada. Väga mugav!

Juba mitu aastat tagasi hakati koolides ja teistes põhiliselt just koolitusasutustes tööle rakendama haridustehnolooge. Mart Laanpere kirjutab aastal 2010 esimese haridustehnoloogia magistriõppekava loomisel nii: “Võib ennustada, et personaalsete seadmete (e-luger, pisisülearvuti, pihuarvuti), veebipõhiste õpikeskkondade ja digitaalsete õppematerjalide laiem kasutuselevõtt koolides tekitab kümne aasta perspektiivis kasvava vajaduse kompetentse haridustehnoloogi olemasolu järele koolis kohapeal.” (Laanpere, 2010). Samuti ta arvab, et haridustehnoloogidel on tööd ka uurimisrühmades, spetsialiseerudes õppemetoodikate, e-kursuste, elektroonsete õpiobjektide loomisele või õpikeskkondade arendamisele (Laanpere, 2010).

See ennustus on täide läinud. Enamustes õppeainetes koolis kasutatakse elektroonilisi vahendeid, keskkondi, materjale. Tänagi olin arvutiklassis, kui geograafiaõpetaja tuli koos 10. klassiga majandusgeograafia tundi läbi viima. Kasutati mitmeid erinevaid kaardirakendusi ja salvestati loodud materjale ühisele võrgukettale. Järgmisel nädalal toimub 8.-9. klasside majanduse viktoriin elektroonilisel kujul Moodle keskkonnas. Kes sellega koolis tegeleks, kui ei oleks haridustehnoloogi? Tuleb ju õpilastele kontod luua, registreerida, arvutiklassis aeg reserveerida ja siis õigel kellaajal võistlus läbi viia. Seda ei saa teha mõni aineõpetaja, kellel on tunnid kogu aeg.

Selliseid haridustehnoloogia vajalikkust põhjendavaid näiteid võiks tuua väga palju ja mida aeg edasi, seda rohkem veel tuleb juurde. On ju koolides käsil uue õppekava rakendamine, kus on kasutusel isegi e-Aabits, teistest interneti ja arvutitega tehtavatest ülesannetest rääkimata. Kahjuks ei ole uues õppekavas sees kohustuslikuna õppeainet informaatika. Haridustehnoloogi töö koolis oleks sel juhul palju lihtsam – õpilased juba oskavad ja küll need õpetajad siis ka arvutiga sõbraks saavad!

  1. Laanpere, Mart. (2010). Haridustehnoloogide harimisest. Loetud 25.09.2012 aadresssil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/koolitus/haridustehnoloogide-harimisest
  2. Tammets, Priit. (2010). Haridustehnoloogia magistriõppekava. Loetud 25.09.2012 aadressil http://et.scribd.com/doc/33012788/Haridustehnoloogia-magistrioppekava
  3. Haridustehnoloogia sõnastik. (2010).  Loetud 25.09.2012 aadressil http://wiki.e-uni.ee/htsonastik/
  4. Laanpere, M., Pata, K., Normak, P., Põldoja, H. (2009). Iseõppimisel tulevad kasuks e-portfoolio, õpikogukonnad ja vikiülikool. Loetud 25.09.2012 aadressil http://www.tarbija24.ee/92060/iseoppimisel-tulevad-kasuks-e-portfoolio-opikogukonnad-ja-vikiulikool/

Õpihaldussüsteemide head ja vead (17.09-30.09)

2. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/09/19/opihaldussusteemid/

Materjalid:

  1. Põldoja, H. (2012). Õpihaldussüsteemid. Loetud 24.09.2012 aadressil http://opikeskkonnad.wordpress.com/lugemismaterjalid/opihaldussusteemid/
  2. Rogalevitš, V. (2012). Õpihaldussüsteemid 1. osa. Loetud 24.09.2012 aadressil http://www.slideshare.net/VeronikaRogalevich/pihaldusssteemid-1-osa 
  3. Siemens, G. (2004). Learning Management Systems: The wrong place to start learning. Loetud 24.09.2012 aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Mõisted õpikeskkonnad, õppekeskkonnad, õpihaldussüsteemid ja e-õppekeskkonnad – alguses tundusid need olevat samad asjad ja mõistete paljusus ajas mind segadusse.
Kõige varem hakkasin kasutama mõistet e-õppekeskkonnad. 1. kodutöös arutatud teemas õpikeskkondadest pidasin ka seda silmas. Samuti ei teinud ma vahet mõistetel õpi- ja õppekeskkonnad.

Asi sai veidi selgemaks kursuse Õpihaldussüsteemid esimeses loengus (Rogalevitš, 2012), kus peale arutelu, vaidlusi ja selgitusi eristusid kaks mõistet: õpikeskkonnast räägin siis, kui vaatan seda õppija seisukohast ja õppekeskkonnast siis, kui tegu on õpetamisega. (Kuigi need on tihti ühe ja sama protsessi kaks erinevat poolt – oleneb, kust poolt vaadata, nagu minu kooli füüsikaõpetaja ütleb: oleneb taustsüstemist).

Õpihaldussüsteemiks olen ma selle sõna” haldamine” pärast varem pidanud tõesti haldusvahendeid, nagu näiteks eKool, mitte õpetamise-õppimise keskkonda.

Kuid lugedes konspekti (Põldoja, 2012) sain ma aru, et Õpihaldussüsteem (ingl. k. Learning Management System)  tähendab terviklikku õppetöö läbiviimiseks mõeldud vahendit ja et eesti keeles on õpihaldusüsteemi mõiste sünonüümina kasutusel ka mõiste e-õppekeskkond.

Olen õpihaldussüsteemidest varem kasutanud õppimiseks WebCT-d, Moodle-t (natuke ka Lepressi) ja õpetamiseks/koolitamiseks Moodle-t, IVA ja Vikot. Magistriõppes nüüd olen kokku puutunud veel Dippleri, EduFeedriga.  Kõige rohkem on kogemusi IVA ja Moodlega. Kuna Moodles olen olnud nii õppija kui õpetajana (koolitajana), siis analüüsin seda.

Moodle on (tavaliselt) suletud õpihaldussüsteem, mis vastab konspektis (Põldoja, 2012) välja toodud mõistele ja pakub vahendeid:

  • õppijate kaasamise vahendid (rühmatöövahendid, portfoolid)
  • suhtlusvahendid (foorum, jututuba, keskkonnasisesed sõnumid ja ka kirjad keskkonnast välja)
  • õppematerjalide loomise ja edastamise vahendid (artiklid, failid)
  • personaalsed töövahendid (kalender, järjehoidja, isiklikud failid)
  • kursuse läbiviimise vahendid (kodutööde haldus, testide läbiviimine, hindamine)
  • haldusvahendid (kasutajate haldus, kursuste haldus)

Positiivne pool:

  • on vabavara, saab paigaldada oma serverisse
  • võrdlemisi lihtne registreerida kasutajaks ja ka kasutada – ülesehitus on arusaadav ja ära eksida ei ole võimalik
  • on palju vahendeid olemas materjalide loomiseks ja loodus materjalide lisamiseks
  • sisaldab algselt palju mooduleid ja on võimalik lisada erinevaid mooduleid (mõistekaart, sõnastik, playerid jt)
  • saab moodustada rühmi rühmatööks ja teha ka individuaalset tööd nii, et teised seda ei näe
  • õppija saab valida ise aja õppimiseks, kui saab saab ka määrata ajalimiidi või hindelise töö jaoks konkreetse aja
  • lihtne muuta, täiendada, materjale näidata ja peita
  • õpetajal on võimalik kujundada ja omanäoliseks teha oma kursus
  • õppija saab ülevaadet oma õpingutest, tagasisidet, hindeid ja hinnanguid, viimaseid nii õpetajalt kui ka kaasõppuritelt
  • õppurid (eriti õpetajatest koolitatavad) avaldavad meelsasti oma mõtteid, ideid ja materjale, sest need ei ole internetis avalikud (probleemid – kas liigne häbelikkus või autoriõiguste rikkumine)

Negatiivne pool

  • kursuse loomiseks vajab õpetaja tuge, teadmisi, kogemusi (vajadus haridustehnoloogi järele koolides, see ei olegi tegelikult negatiivne 🙂 )
  • kui elekter või internet juhtub kaduma, siis ei ole võimalik kasutada
  • õpilased ei saa oma keskkonda kujundada

George Siemens arvab, et õpihaldussüsteemide abil õppimine ei ole just selline, kuidas tänapäeval inimesed tavatsevad õppida (Siemens, 2004).  Tema arvates vajavad õppijad kiireid tööriistu nagu Wikid, Google otsingud, blogid, mitte selliseid süsteemseid ja pikaajalisele õppimisele ülesaehitatud vahendeid nagu õpihaldussüsteemid.  Veel toob ta välja negatiivsena asjaolu, et kui e-kursus on lõppenud, siis siis lõpeb otsa ka õppimisprotsess, sest materjalid pole enam kättesaadavad.

Mina arvan, et õppijad on juba iseloomult ja oma õppimise viisilt erinevad ning on väga hea, kui on olemas valikud – nii õpihaldussüsteemid kui ka kiired vahendid oma teadmisjanu rahuldamiseks. Kasutajaid jätkub mõlematele!

PJ – 23. sept

Projekti algatamise eeldused:

  1. Projekti tulemi järgi on vajadus, s.t. projekt aitab lahendada mingi probleemi.
  2. Vastava idee olemasolu.
  3. Projekt toetab osalevate institutsioonide jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.
  4. Planeeritava projekti teostamiseks on olemas piisavalt ressursse (eelkõige vajaliku kvaliteediga inimressurssi, aga samuti vajalikul määral projekti seisukohalt olulist informatsiooni).
  5. Projekti finantseerimise tõenäosus vajalikus mahus on piisavalt suur.
  6. Projekti täitmisega seonduvad riskid on talutavuse piirides.

Lisaks peaks projektide algatamisel järgima järgmiseid põhimõtteid:

• enne oma esimest projekti peaks osalema partnerina mingis teises (s.t. kellegi teise
poolt koordineeritud) projektis,
• enne suuremahuliste projektide algatamist peaks olema väikeste projektide täitmise
kogemusi,
• enne rahvusvahelise projekti algatamist ja juhtimist peaks olema rahvusvahelistes
projektides osalemise kogemusi.

Vajaduse hindamine ja analüüs

  • Turunõudlus
  • Ettevõtte vajadus
  • Tarbijate vajadus
  • Sotsiaalne nõudlus

Põhieesmärgi määratlemine: Olulisim kõigest on projekti põhieesmärgi formuleering.

Õpihaldussüsteemid 22. sept

  • Anda põhjalikku ülevaadet õpihaldussüsteemidest, põhiliselt Moodle.
  • Arvestuseks 3 praktilist tööd (40%, 1 rühmatöö (20%), kirjalik test (40%)
  • Iseseisva töö jaoks 70 % ülesannetest peab olema sooritatud. Testi jaoks 70%

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=5845

Kodune töö https://moodle.e-ope.ee/mod/assignment/view.php?id=301252 reede, 19. oktoober 2012, 23:55

Ülesanded selles Moodles http://ahejuz.havike.eenet.ee/moodle/

English A2 – 15.09

Unit 2 Grammar: Adverbs of frequency, Past Simple p.10, ex-s 1-6.
Revision of Present Simple and Present Continuous (Unit 1)
Unit 1 p.7 – explaining words in bold using only English; p.8/ex.12

New material (Unit 2)
HW: Unit 2, p.16/ex.22-23.

2. nädala ülesanded digitaalses meedias – fototöötlus

Kontakttund 22. septembril. Õppejõud Andrus Rinde

Pildid http://www.cs.tlu.ee/~rinde/oppetoo/ht12/foto/

Kodus: Pildistada, salvestada, töödelda, salvestada, teha montaaži jmss. Lõpuks peaks olema pildid enne ja pärast. Tähtaeg 20.10.

Kodutöö

 originaalpildid 

Kodutöö pilt (pildistas Maris, lisasin kihtidena draakoni ja teksti, muutsin valgust, suurust ja resolutsiooni)

Pealinna tänaval

HT nõustamine – 1. kontakttund 8.09

Aine eesmärk: Nõustamistehnikate tundmine ja -pädevuste arendamine haridusasutuses ja e-õppes. Õppejõud Marge Kusmin.

Aines antakse ülevaade nõustamistehnikatest täiskasvanute ja õpilastega.
Tutvutakse toetusviisidega ja motiveerimistehnikatega individuaalselt, rühmas ja organisatsioonis. Saadakse teadmised ja praktilised kogemused distantsnõustamisest elektroonsete vahenditega.

Kontakttunnid toimuvad: 08.09, 20.10, 03.11, 01.12 14:00-18:00, 15.12 10:00-14:00
ruumis M-217. Materjalid asuvad Moodles, aadressil https://moodle.e-ope.ee.

1. Kodune ülesanne: essee haridustehnoloogia vajalikkusest ja haridustehnoloogiliste võimaluste rakendamisest õppetöös, tähtaeg 03.10.2012.
2. Kodune ülesanne: kahe kaasõppuri ja enda esitatud essee võrdlusanalüüs, tähtaeg20.10.2012.

Projektijuhtimine 8. sept

Projektijuhtimise kursuseprogramm on pdf failis https://ois.tlu.ee/ois2/docs/KODUL.3737/IFI7003%20-%20Projektijuhtimine.pdf

Õppematerjalid: Projektijuhtimine. Loengukonspekt. Normak, P. (2012).
Loengukonspekt ning selle juurde kuuluvad õppematerjalid ning eksamitöö koostamise juhend asuvad aadressil www.tlu.ee/~pnormak/PJ-2012/

http://www.tlu.ee/~pnormak/PJ-2012/KONSPEKT-Proj-juht-2012-9sept.pdf

Kodutöö 23. septembriks:

  1. Hinnata enda personaalseid isiksuseomadusi PMCD raamistiku isiksuslike pädevuste alapunktide B.1.1-B.1.4, …, B.6.1-B.6.4 kaupa. OK 3,87
  2. Läbi lugeda loengukonspektist 2. peatükk (Projekti algatamine, eriti alajaotused 2.1-2.3).

English A2 08.09

English A2 – Sept 8

Revision of  “to be” and “can”
Present Simple vs Present Continuous
Grammar Book, Unit 1, ex.1,2,4-6,12-14
Homework: Coursebook, Unit 1 (page 1pages 2-3) ex.1-5, 8. Translate the words you don’t understand.

http://www.merilyn-prantsuse-keel.blogspot.com/

Õpik http://www.4shared.com/get/bUO1vj6n/25215556-Elementary-Enterprise.html

Grammar http://www.4shared.com/office/3NY8CBsB/ENTERPRISE_2_-_Grammar_Book.html

Mis on õpikeskkond? (03.09-16.09)

1. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesande link http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/09/06/mis-on-opikeskkond/

Õpikeskkond on veebis olev keskkond, mis on loodud õppimiseks ja õpetamiseks, kogemuste vahetamiseks,  tagasiside andmiseks ja saamiseks, info hankimiseks ja jagamiseks jne. Õpikeskkonda võib kasutada individuaalselt õppimiseks, kuid palju suurem kasutegur on minu arvates koostööl. Ma suudan  palju paremini ja rohkem, kui saan suhelda, teistega nõu pidada, arutleda ja positiivset tagasisidet.

Olen õpikeskkondade väga ammune kasutaja, nii õpilaste õpetamisel, õpetajate koolitamisel kui ka ise õppides ja koolitustel käies. Tiigrihüppe koolitaja olen juba alates aastast 1998. Esimestel aastatel eriti palju õpikeskondadest ei räägitud, aga alates aastast 2005, kui hakkasime koolitajatega koostama 10 moodulist koosnevat DigiTiigri kursust, võtsime neid kasutusele mitmeid. Kursuse viisime läbi eõppe keskkonnas IVA (kuni aastani 2011) ja hiljem Moodles. Koolitatavad õpetajad koostasid kursuse käigus õpikeskkonda oma eportfoolio.

Ühel koolitajate atesteerimisel  (aastal 2009) pidin rääkima e-õppe keskkondadest. Tegin selleks google Sites vahendiga ühe veebilehe, mille abil tutvustasin minule tuntud keskkondi. See asub aadressil https://sites.google.com/site/eoppekeskkonnad/ Selles mõned lingid enam ei tööta, sest ikkagi on möödunud 3 aastat ja näidetes olevaid vahendeid on muudetud, materjale maha võetud.

1. nädala ülesanded (digitaalses meedias)

  1. Looge oma ajaveeb ja saatke selle link Ingrid Maadverele ingridmaadvere@gmail.com. TEHTUD
  2. Analüüsige ühte piltide töötlemise või jagamise keskkonda https://tricider.com/en/admin/TpgZ/19oLXN. Lisage plusse ja miinuseid Tricideri. Ühte keskkonda võib kommenteerida ainult üks inimene.
    TEHTUD. Kommenteerisin QUEEKY-t http://www.queeky.com/
  3. Looge üks helifail veebis vabalt valitud keskkonnas. Helifailis kirjeldage, kuidas saaksite oma elus või töös helifaile kasutada. Vistutage helifail oma ajaveebi. Kommenteerige vähemalt kahe kaasõppuri ajaveebides olevaid helifaile.
    Minu loodud helifail on siin: Minu kogemused helifailidega.

Tähtaeg 21. september.

Sissejuhatus digitaalsesse meediasse

Digitaalse meedia sisutootmine

Kursuse kood: IFI7059

Kursuse info lehel http://digitaalnemeedia.wordpress.com

Õppejõud: Andrus Rinde rinde[at]tlu.ee ja Ingrid Maadvere ingrid[at]tiigrihype.ee

Ajakava: kursuse raames toimub 5 kontakttundi:

  1. 07.09 – Veebikeskkonnad (Ingrid Maadvere)
  2. 22.09 – Fototöötlus (Andrus Rinde)
  3. 20.10 – Veebikeskkonnad, materjalide avaldamine (Ingrid Maadvere)
  4. 03.11 – Helitöötlus (Andrus Rinde)
  5. 02.12 – Videotöötlus (Andrus Rinde)

Sissejuhatus õpikeskkondade kursusesse

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud 2012 – Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursus.
Kursuse kood: IFI7052
Õppematerjalid lehel http://opikeskkonnad.wordpress.com/, üldine info kursuse kohta asub Wikiversity lehel.
Kursuse jälgimine: EduFeedr avaleht http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71425

Õppejõud
: Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse (HTK) teadurid Dr. Terje Väljataga (terjev@tlu.ee) ja Hans Põldoja (hans@tlu.ee)

Kursuse korraldus: e-õpe integreeritud 3 kontaktpäevaga (12 h)
Kontaktpäevade ajad:

  1. Laupäev 06.10 — seminar, T-416
  2. Pühapäev 18.11 — seminar, T-201
  3. Laupäev 15.12 — seminar ja rühmatööde esitlused, T-416/T-201

Ajakava: Kursuse e-õppe osa on jagatud seitsmeks teemaks, mis igaüks kestavad 2 nädalat:

  1. Mis on õpikeskkond? (03.09-16.09)
  2. Õpihaldussüsteemide head ja vead (17.09-30.09)
  3. Sotsiaalse meedia vahendid (01.10-14.10)
  4. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine (15.10-28.10)
  5. Personaalsed õpikeskkonnad (29.10-11.11)
  6. Õpivõrgustikud (12.11-25.11)
  7. e-Portfoolio ja pädevused (26.11-09.12)

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

september 2012
E T K N R L P
    okt. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)