//
praegu loed....
Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud 2012

Õpihaldussüsteemide head ja vead (17.09-30.09)

2. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/09/19/opihaldussusteemid/

Materjalid:

  1. Põldoja, H. (2012). Õpihaldussüsteemid. Loetud 24.09.2012 aadressil http://opikeskkonnad.wordpress.com/lugemismaterjalid/opihaldussusteemid/
  2. Rogalevitš, V. (2012). Õpihaldussüsteemid 1. osa. Loetud 24.09.2012 aadressil http://www.slideshare.net/VeronikaRogalevich/pihaldusssteemid-1-osa 
  3. Siemens, G. (2004). Learning Management Systems: The wrong place to start learning. Loetud 24.09.2012 aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Mõisted õpikeskkonnad, õppekeskkonnad, õpihaldussüsteemid ja e-õppekeskkonnad – alguses tundusid need olevat samad asjad ja mõistete paljusus ajas mind segadusse.
Kõige varem hakkasin kasutama mõistet e-õppekeskkonnad. 1. kodutöös arutatud teemas õpikeskkondadest pidasin ka seda silmas. Samuti ei teinud ma vahet mõistetel õpi- ja õppekeskkonnad.

Asi sai veidi selgemaks kursuse Õpihaldussüsteemid esimeses loengus (Rogalevitš, 2012), kus peale arutelu, vaidlusi ja selgitusi eristusid kaks mõistet: õpikeskkonnast räägin siis, kui vaatan seda õppija seisukohast ja õppekeskkonnast siis, kui tegu on õpetamisega. (Kuigi need on tihti ühe ja sama protsessi kaks erinevat poolt – oleneb, kust poolt vaadata, nagu minu kooli füüsikaõpetaja ütleb: oleneb taustsüstemist).

Õpihaldussüsteemiks olen ma selle sõna” haldamine” pärast varem pidanud tõesti haldusvahendeid, nagu näiteks eKool, mitte õpetamise-õppimise keskkonda.

Kuid lugedes konspekti (Põldoja, 2012) sain ma aru, et Õpihaldussüsteem (ingl. k. Learning Management System)  tähendab terviklikku õppetöö läbiviimiseks mõeldud vahendit ja et eesti keeles on õpihaldusüsteemi mõiste sünonüümina kasutusel ka mõiste e-õppekeskkond.

Olen õpihaldussüsteemidest varem kasutanud õppimiseks WebCT-d, Moodle-t (natuke ka Lepressi) ja õpetamiseks/koolitamiseks Moodle-t, IVA ja Vikot. Magistriõppes nüüd olen kokku puutunud veel Dippleri, EduFeedriga.  Kõige rohkem on kogemusi IVA ja Moodlega. Kuna Moodles olen olnud nii õppija kui õpetajana (koolitajana), siis analüüsin seda.

Moodle on (tavaliselt) suletud õpihaldussüsteem, mis vastab konspektis (Põldoja, 2012) välja toodud mõistele ja pakub vahendeid:

  • õppijate kaasamise vahendid (rühmatöövahendid, portfoolid)
  • suhtlusvahendid (foorum, jututuba, keskkonnasisesed sõnumid ja ka kirjad keskkonnast välja)
  • õppematerjalide loomise ja edastamise vahendid (artiklid, failid)
  • personaalsed töövahendid (kalender, järjehoidja, isiklikud failid)
  • kursuse läbiviimise vahendid (kodutööde haldus, testide läbiviimine, hindamine)
  • haldusvahendid (kasutajate haldus, kursuste haldus)

Positiivne pool:

  • on vabavara, saab paigaldada oma serverisse
  • võrdlemisi lihtne registreerida kasutajaks ja ka kasutada – ülesehitus on arusaadav ja ära eksida ei ole võimalik
  • on palju vahendeid olemas materjalide loomiseks ja loodus materjalide lisamiseks
  • sisaldab algselt palju mooduleid ja on võimalik lisada erinevaid mooduleid (mõistekaart, sõnastik, playerid jt)
  • saab moodustada rühmi rühmatööks ja teha ka individuaalset tööd nii, et teised seda ei näe
  • õppija saab valida ise aja õppimiseks, kui saab saab ka määrata ajalimiidi või hindelise töö jaoks konkreetse aja
  • lihtne muuta, täiendada, materjale näidata ja peita
  • õpetajal on võimalik kujundada ja omanäoliseks teha oma kursus
  • õppija saab ülevaadet oma õpingutest, tagasisidet, hindeid ja hinnanguid, viimaseid nii õpetajalt kui ka kaasõppuritelt
  • õppurid (eriti õpetajatest koolitatavad) avaldavad meelsasti oma mõtteid, ideid ja materjale, sest need ei ole internetis avalikud (probleemid – kas liigne häbelikkus või autoriõiguste rikkumine)

Negatiivne pool

  • kursuse loomiseks vajab õpetaja tuge, teadmisi, kogemusi (vajadus haridustehnoloogi järele koolides, see ei olegi tegelikult negatiivne 🙂 )
  • kui elekter või internet juhtub kaduma, siis ei ole võimalik kasutada
  • õpilased ei saa oma keskkonda kujundada

George Siemens arvab, et õpihaldussüsteemide abil õppimine ei ole just selline, kuidas tänapäeval inimesed tavatsevad õppida (Siemens, 2004).  Tema arvates vajavad õppijad kiireid tööriistu nagu Wikid, Google otsingud, blogid, mitte selliseid süsteemseid ja pikaajalisele õppimisele ülesaehitatud vahendeid nagu õpihaldussüsteemid.  Veel toob ta välja negatiivsena asjaolu, et kui e-kursus on lõppenud, siis siis lõpeb otsa ka õppimisprotsess, sest materjalid pole enam kättesaadavad.

Mina arvan, et õppijad on juba iseloomult ja oma õppimise viisilt erinevad ning on väga hea, kui on olemas valikud – nii õpihaldussüsteemid kui ka kiired vahendid oma teadmisjanu rahuldamiseks. Kasutajaid jätkub mõlematele!

Arutelu

Kommenteerimine on suletud.

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

september 2012
E T K N R L P
    okt. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)