//
praegu loed....
Haridus-tehnoloogiline nõustamine IFI7057

Essee haridustehnoloogia vajalikkusest ja haridustehnoloogiliste võimaluste rakendamisest õppetöös

Haridustehnoloog tegeleb e-õppega. See on kõige lühem selgitus haridustehnoloogi mõistele, mida ma olen kuulnud. Haridustehnoloogia magistriõpet tutvustavas trükises aastal 2010, kui see õppekava alguse sai, on kirjas, et õppekava lõpetanud on võimelised kujundama e-õppe keskkondi ning neid efektiivselt kasutama (Tammets, 2010). Haridustehnoloogia vajalikkusest rääkides tuleb seega selgitada, mis on e-õpe ja e-õppe keskkonnad. Haridustehnoloogia sõnastik määratleb neid mõisteid nii:

  • e-õpe (ingl.k. e-learning) – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele.
  • e-õppe keskkond (ingl.k. e-learning environment) – Elektroonne keskkond õppesisu (nt õppematerjalid, harjutused, testid) ja õppeprotsesside (nt juhendamine, tagasiside, arutelud, kodutööd, rühmatöö, hindamine) haldamiseks.

Tänapäeva koolis kasutatakse õppetöö läbiviimiseks IKT-vahendeid igapäevaselt. Kui meie kool läks üle e-päevikule (eKool), siis mitmed õpetajad kartsid, et ei saa hakkama ja olid vast kõigele uuele. Esimestel aastatel oli vaja paaril õpetajal abiks olla, aga lõpuks nad said ise hakkama. Nüüd ei taha keegi selle peale mõeldagi, et peaks paberpäevikut täitma. Sama lugu oli ka tööplaanide esitamisega. Kui õppealajuhataja nõudis, et tuleb talle saata e-postiga failidena, kostis ka nurinat. Kuid peale viit-kuut aastat selle süsteemi kasutamist, on õpetajad aru saanud, et plaanid saab valmis lihtsamalt muutes ja täiendades eelmise aasta omi. Eriti meeldib neile, kui tööplaani blankett on kooli kodulehelt allalaetav. Ainesektsioonide juhtidega koostame ühiselt tööplaane google dokumentide abil ühistööna. Kooli aastaraamatu materjalid saadetakse mulle või laetakse üles ühisdokumentide kausta. Kõik, kellel vaja, saavad neid näha ja täiendada. Väga mugav!

Juba mitu aastat tagasi hakati koolides ja teistes põhiliselt just koolitusasutustes tööle rakendama haridustehnolooge. Mart Laanpere kirjutab aastal 2010 esimese haridustehnoloogia magistriõppekava loomisel nii: “Võib ennustada, et personaalsete seadmete (e-luger, pisisülearvuti, pihuarvuti), veebipõhiste õpikeskkondade ja digitaalsete õppematerjalide laiem kasutuselevõtt koolides tekitab kümne aasta perspektiivis kasvava vajaduse kompetentse haridustehnoloogi olemasolu järele koolis kohapeal.” (Laanpere, 2010). Samuti ta arvab, et haridustehnoloogidel on tööd ka uurimisrühmades, spetsialiseerudes õppemetoodikate, e-kursuste, elektroonsete õpiobjektide loomisele või õpikeskkondade arendamisele (Laanpere, 2010).

See ennustus on täide läinud. Enamustes õppeainetes koolis kasutatakse elektroonilisi vahendeid, keskkondi, materjale. Tänagi olin arvutiklassis, kui geograafiaõpetaja tuli koos 10. klassiga majandusgeograafia tundi läbi viima. Kasutati mitmeid erinevaid kaardirakendusi ja salvestati loodud materjale ühisele võrgukettale. Järgmisel nädalal toimub 8.-9. klasside majanduse viktoriin elektroonilisel kujul Moodle keskkonnas. Kes sellega koolis tegeleks, kui ei oleks haridustehnoloogi? Tuleb ju õpilastele kontod luua, registreerida, arvutiklassis aeg reserveerida ja siis õigel kellaajal võistlus läbi viia. Seda ei saa teha mõni aineõpetaja, kellel on tunnid kogu aeg.

Selliseid haridustehnoloogia vajalikkust põhjendavaid näiteid võiks tuua väga palju ja mida aeg edasi, seda rohkem veel tuleb juurde. On ju koolides käsil uue õppekava rakendamine, kus on kasutusel isegi e-Aabits, teistest interneti ja arvutitega tehtavatest ülesannetest rääkimata. Kahjuks ei ole uues õppekavas sees kohustuslikuna õppeainet informaatika. Haridustehnoloogi töö koolis oleks sel juhul palju lihtsam – õpilased juba oskavad ja küll need õpetajad siis ka arvutiga sõbraks saavad!

  1. Laanpere, Mart. (2010). Haridustehnoloogide harimisest. Loetud 25.09.2012 aadresssil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/koolitus/haridustehnoloogide-harimisest
  2. Tammets, Priit. (2010). Haridustehnoloogia magistriõppekava. Loetud 25.09.2012 aadressil http://et.scribd.com/doc/33012788/Haridustehnoloogia-magistrioppekava
  3. Haridustehnoloogia sõnastik. (2010).  Loetud 25.09.2012 aadressil http://wiki.e-uni.ee/htsonastik/
  4. Laanpere, M., Pata, K., Normak, P., Põldoja, H. (2009). Iseõppimisel tulevad kasuks e-portfoolio, õpikogukonnad ja vikiülikool. Loetud 25.09.2012 aadressil http://www.tarbija24.ee/92060/iseoppimisel-tulevad-kasuks-e-portfoolio-opikogukonnad-ja-vikiulikool/

Arutelu

Kommenteerimine on suletud.

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

september 2012
E T K N R L P
    okt. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)