//
kursused

Archive for

Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine (15.10-28.10)

4. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/19/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

Tähtaeg: 28.10.2012

Avatud ja hajutatud Web 2.0 keskkonnad kasutavad erinevaid tehnoloogiaid: vookogusid, järjehoidjaid, märksõnapilvi, vidinaid, vistutamist, märkmikke jt (Põldoja, 2012). Google vahendid on minu arvates väga hästi üles ehitatud, neid on lihtne kasutada ja neid arendatakse kogu aeg edasi. Meeldib ka see, et sama kasutajatunnuse-parooliga saab nendesse sisse logida. Mulle meeldivad väga Google Chrome brauseri vidinad, mis teevad mu elu internetis palju lihtsamaks – vajalik on ainult ühe hiirekliki kaugusel!

Vookogud

Google Reader on vookogu, mille saab koostada lehel http://www.google.ee/reader.

Lehed, mille uuendusi tahad jälgida, saab jagada rühmadesse. Uued kirjutised lisatakse paksu kirjaga ja kuvatekse rühma taga lugemata artiklite number. Õppetöös olen seda RSS voo jälgijat kasutanud igal aastal, kui on õpilastega päevakorral veebi ja blogide loomine. Ei kujuta ette, kuidas muidu saaks ülevaadet mitmete-kümnete õpilaste lehtede kohta. TLÜ õppetöös vajaminevate lehtede kogu on mul TLÜ HT ja kaastudengite blogide jälgimiseks HTmag12.  Viimased 3 kursuskaaslaste kirjutist on lisatud mulRSS-voona oma WordPressi õpiblogi juurde.  Viimasena lugesin sealt  Viive 4. nädala ülesannet.

Uue asjana avastasin Ghome jaoks uue vidina Google Reader™ Mag (RSS). See võtab Readeri lehelt lisatud lingid ja loob veebilehe (http://www.feedly.com) nendest artiklitest. Sisuliselt on sama asi, mis Google Readeri lehel, kuid välimus on ilusam ja ülevaate saamine on ühe klõpsu kaugusel. Sama rakendust kasutan ka oma telefonis (Android).

iGoogle  abil on võimalik koguda kokku oma google järjehoidjad, meilid, dokumendid, pildid, kalendrist üritused ja tööd, RSS vood jpm. Lisaks nendele saab lisada vidinaid, nagu ilm, kalkulaator, tõlkija, otsija veebist, youtubest jne. Kahjuks pean nüüd suure kiitmise peale lisama, et IGoogle lõpetab töö 01.11.2013.

NetVibes võimalusi katsetasin ka mitu aastat tagasi, kui Tiigrihüppe koolitajad pidid atesteerimiseks esitama e-poftfoolio. Minule meeldis rohkem Joomla sisuhaldussüsteemiga asju luua ja koostasin ka e-portfoolio selle abil, kuid näiteks Veiko Hani kasutas NetVibes väga hästi ära. Tema vookogu on http://www.netvibes.com/veikohani#Esileht ja sinna on ta kogunud oma tõid, andmeid, kursuseid ja palju muud alates aastast 2001.

Ühisjärjehoidjad

Delicious ja Diigo on tuttavad vahendid.  Zootool ja Charting  olid täiesti tundmatud.
Delicious järjehoidjaid kasutan juba 6 aastat (Joined 21 Mar 2006) ja sellest vahendist kirjutasin ka eelmises kodutöös. Olen oma õpiblogi menüüs toonud välja oma lingid, mis on märgistatud märksõnaga ht. Nende abil saab kiiresti leida vajaliku lehe ja õppematejali (http://delicious.com/taimi/ht). 

Diigot olen kasutanud vähem. Chome brauserile olen lisanud vidinad nii nii deliciouse kui ka diigo linkide lisamiseks. Diigo abil saab märgistada soovitud leheküljel vajalik osa tekstist ja see siis diigo abil meelde jätta. Saab ka sellest säutsuda Twitteris või jagada Facebookis või mujal.

Katsetasin uut asja minu jaoks – Chartingut (http://charting.gcu.ac.uk/)

Ma isegi ei paigutaks Chartingut ühisjärjehoidjate hulka, sest selle vahend on loodud õppimise toetamise jaoks. See toimub nii, et püstitatakse eesmärgid (Goals), siis leitakse õppematerjale ja/või keskkondi ja/või vahendeid, mis aitavad seda eesmärki saavutada. Alguses ma ei saanud aru, kuidas saan materjalide linke lisada, kuid selleks on vaja brauseri ribale tekitada üks vidina nupuke.  Kui olen veebilehel, mille linki tahan lisada antud eesmärgi saavutamiseks Chartingusse, siis klõpsan sellel nupukesel ja avaneb valik  Sealt valin oma eesmärgi (minul “Arendada oma inglise keele oskust”) ja klõpsan Add. Kirjutan ka aknasse Body selle veebilehe selgituse ja Submit. Chartingus tekib see link antud eesmärgi alla.

Seda ma veel ei tea, kuidas nende linkidega ühistöö käib.  Kui klõpsata People valikul, avaneb kasutajate loetelu. Lisasin kasutaja hanspoldoja. Kuidas toimub info vahetus kasutajate vahel ja milleks on menüüs Inbox, seda ei õnnestunud tuvastada.
Inglise keele grammatika huvilised, kellel varsti on kontrolltööd oodata: lisasin 6 linki grammatika õppimise tarbeks koos enesekontrollitestidega (väga head harjutamiseks). http://charting.gcu.ac.uk/goals/21/notes/

Miniblogi Twitter

Olen säutsunud küll! Viimasel ajal enam mitte. Mulle tundub, et Facebook ajab selle asja samamoodi või paremini ära. Enamus inimesi on juba Facebookis olemas ja selle kaudu on lihtsam ühendust saada. Facebookis võib muidugi mu õrn ja tasane säutatus muu müra sisse ära kaduda.
Proovisin kasutada #opikeskkonnad märksõnaga Twitterisse lisamist, kui millegipärast ei leia pärast üles!?

Proovisin ka vahendit http://paper.li, mille abil Twitteri postitustest koostatakse veebileht (http://paper.li/times1300/1351092046). Kuna ma ei ole tihe Twitteri kasutaja, siis ka see vahend ilmselt palju kasutust edaspidi ei leia. Aga teada on hea – on ehk vaja teistele õpetada!

Märkmed ja veebiklipid

Evernote on arvutis ja nutitelefonis. Väga palju kasutanud ei ole, sest teised vahendid kaaluvad üles.  Ma ei tea, kas teiste brauserite abil on sama lihtne lisada märkemeid Evernote abil kui Chromega. Nimelt olen mitu korda selles artiklis nimetanud vidinaid, mida saab Chrome-le lisada ja nende abil oma tegevusi lihtsustada ja kiirendada. See võimalus on ka Evernote jaoks.

Kuvapildil on näha elevandi pildiga nupp, mis avab aktiivse brauseriakna salvestamise Evernote märkmetesse. Saab lisada kas terve artikli, lehe, ainult URL-i või kui on tekst märgistatud, siis selle osa. Lisasin Viive artiklist  märgistatud osa. Näeb Evernote märkmete lehel välja selline

Kiirete märkmete tegemiseks kasutan ma Chrome vidinat Märgib. See on väga lihtne Notepad. Saab kirjuta oma märkmed. Tekst salvestatakse automaatselt.

Veebikonverentsid

Ma ei tea, mida ilma Skype-ta ja kursusekaaslasteta küll teeks! Pooled tööd jääks õigeaegselt tegemata ja vajalik info saamata. Me suhtleme palju oma kursuse skaibigrupis ja kommenteerime seal üksteise töid ka – sellpärast ehk me blogides enam nii palju ei kommenteerigi!? E-posti saates läheb signatuuris mu skype aadress kaasa ja seda on mitmed õpilased kasutanud, et küsida kiireid küsimusi. Kuigi rohkem kasutavad  õpilased kõik Facebooki vahendeid.

Muid vahendeid

Doodle (http://www.doodle.com/) Sündmuste planeerimiseks ja kokku leppimiseks vajalik vahend. Kui inimesi on rohkem kui 3, siis on tihti keeruline kaugsuhtluse abil (e-mail, skype või foorum) kokku leppida mingit üritust – päeva, kellaaega. Doodle võimaldab lisada ajad või teemad ja märgistada seejärel kasutajatel kas ei/jah vastustena või siis ei/võibolla/jah vastustena.

Sama ülesande lahendamiseks on ka Tricider (https://tricider.com). Selle vahendiga saavad ka kasutajad lisada oma valikuid, kommenteerida teiste valikuid, lisada plusse ja miinuseid. Kui on aga vaja kiiret ühe küsimuse otsustamist, siis on Doodle parem. Olen mõlemat kasutanud koolis ekskursiooni koha ja aja kokku leppimiseks õpilastega, kursuse alustamise aja planeerimiseks õpetajatega ja direktori palvel küsitluse koostamiseks (kas pooldate 4  veerandit või 5 perioodi kooliaastas).

Väga huvitav oli lugeda folksonoomiast (Põldoja & Toikkanen, 2011). Märksõnade lisamine muutub info ülekülluse korral väga vajalikuks, et leida vajalikku artiklit kiiresti. Samuti võimaldab paljudes keskkondades (nt WordPress, Koolielu) lisada märksõnapilved, milles sõna suurus on seotus selle märksõna kasutamise arvuga. See võimaldab leida, mis teemal on rohkem materjale või seda, millest veel kirjutatud ei ole.

Kasutatud materjalid:

Põldoja, H, & Toikkanen,  T. (2011.) Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/folksonoomia-ja-uhisjarjehoidjad

Põldoja, H. (2012) .Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine. Loetud aadressil http://opikeskkonnad.wordpress.com/oppematerjalid/tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

 

Õpihaldussüsteemid 22. oktoober

“Seni kuni on meil Moodle, seni on haridustehnoloogidel palju tööd”

Jätkame Moodle hingeelu uurimist: teises sessioonis vaatame Moodle mooduleid ja kujundusvõimalusi, samuti süsteemi statistika ja muu ülevaatliku informatsiooni hankimisvõimalusi. Praktiliseks tööks jääb Iseseisev töö nr 2, mille tähtaeg on neljapäev 15. november. (https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=5845)

Moodle administreerimise võimalused graafilise kaardina http://www.synergy-learning.com/docs/Moodle2_Admin_Map.pdf

Moodle 2.2 administreerimise kasutamisjuhendeid inglise keeles https://moodle.e-ope.ee/mod/url/view.php?id=314006

HT nõustamine – juhendi loomine

Ülesanne: luua juhend mingi tarkvara jaoks. Ettekanne 3. november.

Tööleht  Mindomo – mõistekaart uut moodi – avaldatud E-õppe uudiskirjas, mai 2012

Sama juhend Slidecastide abil: http://voicethread.com/?#q.b3590408

Esitlus Mindomo tutvustuseks, mis tehtudki Minomo abil http://bit.ly/moistekaart

Digimeedia 3. kontakttund: veebikeskkonnad (slidecast, screencast, video)

Kontakttunni ülesanne: http://digitaalnemeedia.wordpress.com/2012/10/18/3-kontakttund-veebikeskkonnad-slidecast-screencast-video/

Minu tööd tunnis:

Haridustehnoloogia vajalikkusest – kahe kaasõppuri ja enda esitatud essee võrdlusanalüüs

Esseede võrdlus – autorid Helle, Elo ja mina

Tehnika- või IKT-vahendite kasutamine on tänapäeva elu loomulik osa. Selle tõdemisega alustavad oma esseed nii Helle kui ka Elo. Ka mina tõden, et tänapäeva koolis kasutatakse õppetöö läbiviimiseks IKT-vahendeid igapäevaselt.  „Seega on väga oluline, et oskaksime nende vidinatega õigesti ja õiges koguses ringi käia,“ kirjutab Elo. Meie kõigi kolme esseest jääb kõlama, et koolidesse on haridustehnolooge vaja.

Elo ja Helle räägivad säravatest silmadest. Tõsi, seda tööd saab hästi teha inimene, kellele meeldib teisi aidata, õpetada, kellele meeldivad uued asjad ja üldse uuendused. Tihti  võtavad õpetajad uuendused vastu tõrksalt. Mina olen oma essees ära toonud e-koolile ülemineku kartused ja raskused oma koolis. Helle selle, et „Tihtipeale ei soovi õpetaja välja tulla oma mugavustsoonist ning püüab ikka vanaviisi edasi õpetada.“.  Elo on natuke optimistlikum:  „Lapsed ja noored kasutavad tehnikat ilma aukartuseta – ja järjest väiksem on kartus ka vanemal generatsioonil.“

Kuna Elo töötab põhiliselt tudengitega, siis tema soov on näha noorte õpetajate silmis sära tehes koolitöid erinevate uudsete tehnoloogiate abil. Meie Hellega üldhariduskoolis töötades kiidame oma õpilasi ja seda, et on rõõm näha kooli tulemas uusi haridustehnoloogilisi võimalusi geograafia, majandusõpetuse ja isegi 1. klasside tundide läbiviimiseks.

Haridustehnoloog ei saa olla ametnik. Tal peab olema õpetaja kogemus, veel parem – ta võiks anda ka tunde (kas või paar), tal peaks olema andragoogi kogemus, et teada, kuidas õpetajatele “läheneda”. Helle ja mina oleme rõhutanud meeskonna-  ja ühistööd.  Haridustehnoloog ei saa olla solist, rohkem ikka ansambli- ja koorilaulja. Tihti on ta kui dirigent – juhatab ja annab hääle kätte.

Lõpetan oma võrdluse Helle sõnadega, millega ka mina nõus olen:  „Haridustehnoloogi olemasolu tagab koolis kvaliteetsema ja kaasaegsema hariduse, luues õpikeskkonna, kus õpilane tahab õppida.“

English A2 – 13. okt

Grammatika: Present Simple, Present Continius, Past Continiuse
lk 15 harjutused

Kodus: Grammar Bookist page 22-23  üles. 4, 7, 8 ja 9
Lisaks raamatust lk. 26-27 + sõnavara ja tähelepanu lk.27 Language Developmendile

Sotsiaalse meedia vahendid (01.10-14.10)

3. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/01/sotsiaalne-meedia-opikeskkonna-osana/ Tähtaeg:14.10.2012
Materjalid:

  1. Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Loetud aadressil http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat
  2. Maadvere, I. (2010). Millist ajaveebikeskkonda valida. Loetud aadressil http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/12/millist-ajaveebikeskkonda-valida.html
  3. Schrock, K. (2012). Bloomin’ Google.  Loetud aadressil http://kathyschrock.net/googleblooms/

Mõistetest:

Avatud (hajutatud ülesehitusega) keskkonna all mõeldakse mitmetest vabatarkvaralistest vahenditest loodud keskkondi, kus infovooge võib ühestvahendist teise tõmmata vastavalt kasutaja huvidele ja eesmärkidele ning erinevad õpitegevused on jagatud paremini sobivate vahendite vahel (Pata & Laanpere, 2009, lk 15).

Sotsiaalne tarkvara on osa Web 2.0 tehnoloogiast. Web 2.0 vahendusel on ta-vakasutajal varasemaga võrreldes märksa rohkem võimalusi avaldada omamõtteid ja loomingut. Veebikasutajate käsutuses on vahendid, mis võimaldavad muutuda passiivsetest lugejatest aktiivseteks autoriteks. Sotsiaalse tarkvara puhul on tegemist internetipõhiste keskkondadega, mis toetavad kasutajate grupi omavahelist interaktsiooni. Kasutajate vastastikune mõjuvõib väljenduda infovahetuses, sotsiaalsete võrgustike tekkimises, erine-vate materjalide üheskoos loomises ja jagamises. (Pata & Laanpere, 2009, lk 181).

Minu kogemustest:

Palju kursuste, koolituste, projektide jm korraldamiseks kasutatakse ajaveebe ehk blogisid. Vabavaralisi blogide loomise keskkondi on päris palju. Ise olen ma kasutanud WordPressi, Boggerit, Google Sites veebilehe loomise korral lehetüüpi Announcements ja Joomla sisuhaldussüsteemiga loodud lehe sees LyftenBloggie komponenti.

Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere  (2010) kirjutab oma blogi artiklis “Millist ajaveebikeskkonda valida” veel viiest keskkonnast ja hindab neid 9-osalise hindamismudeli abil. Parimad tulemused (9 punkti) said tal Kidblog http://kidblog.org/ ja Thoughts http://www.thoughts.com/.

Mina analüüsin WordPressi, sest seda kasutame me kõikidel oma magistriõppe kursustel.  Ingrid Maadvere (2010) arvab, et WordPress on paljudele õpilastele keeruline, ma ühinen tema arvamusega. Kuid kasutaja, kes on WordPressi ülesehitusest aru saanud, saab sellega hästi hakkama. WordPressi eelised on kategooriate loomise võimalus. Eriti sobiv on see õppijatele, kes peavad avaldama mõtteid ja kodutöid erinevatel kursustel. Suuresti oleneb iga Worpressiga tehtud ajaveebi võimalused valitud vormindusest (välimusest või) teemast. Minu valitud välimus The Morning After võimaldab kasutada kahte erinevat postituse formaati (stardand ja kõrval), kolmes veerus paiknevaid mooduleid, päises olevat linkide menüüd jm. Oma blogi on lihtne erinevates moodulites paiknevate sotsiaalse meedia vahendite abil ühenda teiste kasutajate ajaveebidega ja ka näiteks sotsiaalsete järjehoidjatega (mina kasutan oma selles blogis del.icio.us-e lingikogu märksõnaga ht – kui linkide kogust on näha ainult pealkiri, siis tuleb klikata ülamenüüs oleval Esileht lingil). Veel on lisatud Flicr-i moodul minu viimase piltide näitamiseks. Sotsiaalse mõõte toob sisse teiste kursusekaaslaste blogidest 3 viimase postituse sissetoomine RSS-voo abil. See on õppija seisukohast väga hea vahend. Kõiki kaaslaste postitusi saab kommenteerida, anda tagasisidet, ära märkida õnnestumised ja vaielda lahkarvamuste korral. Need vahendid võimaldavad osaleda aktiivselt õppetöös. RSS voo vahendi kasutamine aitab ka õppejõul hõlpsasti omada ülevaadet õppurite töödest, tegevustest ja rühmades osalemisest.

Google vahendid olid enne magistriõpinguid minu poolt kõige rohkem kasutatud nii õppimises kui õpetamises just ühistöövahendite seisukohast.  Enamus neid vahendina  saab kasutada mitu mitmele vahendina (Pata & Laanpere, 2009, lk 183). Tegin ettekande e-õppe konverentsil Tartus 6. aprillil 2011 teemal Google vahendid ja võimalused  (http://bit.ly/googlevahendid2). Oma ettekande alguses ma tutvustasin Karthy Schrocki blogis olevat artiklit Bloomin’ Google (http://kathyschrock.net/googleblooms/), kus ta seob meile tuntud Bloomi taksonoomia õppimise tasemed erinevate Google vahenditega (siis ta tõi välja 51 vahendit, praeguseks on ta oma artikli muutnud, uuendanud ja ümber tõstnud aadressile http://www.schrockguide.net/bloomin-apps.html).

Õpilastega töötades on google vahendite eeliseks see, et enamus omavad google kontot ja sellepärast on lihtne nendega google vahendeid kasutusele võtta: google docs – tööde esitamine minule, ettekannete tegemine ühistööna; google sites – kodulehe koostamine üski ja ka rühmatööna; google calendar, google maps – reisiplaanid;  pecasaweb – ühised pildialbumid seoses projektides osalemisega; google groups – rühmatöö ja listide moodustamine; google reader – õpilaste töödest ülevaate saamine jpt. Meil on koolil registreeritud ka oma google edu.ee konto. Õpetajatega (eriti õppealajuhatajate ja aineühendute juhtidega) koostame seal ühistööplaane, dokumente, google forms abil kogume veerandiite lõpus aruandeid ja registreerime üritustele, sisseastumiskatsetele, kasutame google groups listi,  picasawebi pildialbumit jne. 

Foorumit olen õpikeskkonna osana kasutanud palju just õppijana. Umbes 10 aastat tagasi, kui huvitusin sisuhaldussüsteemist Joomla, sain oma põhilised teadmised Joomla Eesti foorumit lugedes, seal küsides ja hiljem ka juba teisi õpetades ja kogemusi vahetades. Oma kooli kodulehele olen foorumi vahendi lisanud kahel korral ja mõlemal korral selle ka eemaldanud lugejate ja kirjutajate vähesuse tõttu. Seda teevad kõik nüüd Facebookis!

Kõige tuntumaid sotsiaalse meedia vahendeid – võrgustikke,  nt Facebook, olen õppetöös vähe kasutanud. Vahel on esinenud olukordi, kus uude keskkonda registreerimine on lihtsam või ainuvõimalik Facebook kontoga. Näiteks moodunud laupäeval (10.12.2012) Tiigrihüppe koolitajate koolitusel uue lisamooduli “Tehnoloogia ja innovatsioon”  tutvustusel ütles Mart Laanpere, et vajaminevasse projektihalduskeskkonda Projektur saab anult FB kontoga sisse logida. Minu koolis on FB konto umbes pooltel õpetajatel. Mis saab teistega?

Sotsiaalse meedia vahendite kasutamisel õppetöös on palju eeliseid: avatus, jagamine, koostöö, erinevate vahendite vistutamise võimalused, info muutmine reaalajas, kogumike koostamine (LeMill -i näitel), kommenteerimine ja tagasiside. Palju neist on olemas ka muidugi kinnistes keskkondades, aga neid ei saa siis vabalt siduda ja vistutada teistega nii, et kõigile oleks nähtav ilma sisse logimiseta.

Avalike vahendite puuduseks on minu koolitaja kogemustel see, kui näiteks õpetajate koolitusel on vaja luua materjal ja avaldada, siis enamus alguses ei julge. Ta kardab kriitikat kvaliteedi suhtes, kardab seda, et ei ole täies mahus täitunud autoriõigusseadusi ja seda, et “teised ju loevad!”. Kinnisesse Moodle keskkonda, kus on materjal kättesaadav ainult selle õpperühma omadele, on nad valmis kohe avaldama.

Õpikeskkonnad 1. kontakttund 06.09

Rühmatöö:
lühivideo virtuaalse õpikeskkonna teemal ning tutvustada seda viimases seminaris (~20 tundi töö ?tegemiseks, 3-4 liikmelised rühmad, video pikkus max 3 min)
youtube, vimeo vm keskkonnas

15.12.2013 viimane postitusttähtaeg ja viimane kontaktpäev

VIITAMINE
http://opikeskkonnad.wordpress.com/  —> Viitamine http://htmag.tlu.ee/oppetoo-info/viitamine/
Esitlus viitamisest

Informaatika instituut –  viitamissüsteem Apa6

English A2 – 6.okt

Comparison, GrB .14-15, ex.1/p.15
Order of adjectives, GrB p.14, ex.7/p.17
Must/Can’t, GrB p.15, ex10/p.17
HW: ex.2,3/p.16; ex8/p.17 (use at least 3 adjectives to describe your room or items around you)

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

oktoober 2012
E T K N R L P
« sept.   nov. »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)