//
kursused

Archive for

English A2 – 13. okt

Grammatika: Present Simple, Present Continius, Past Continiuse
lk 15 harjutused

Kodus: Grammar Bookist page 22-23  üles. 4, 7, 8 ja 9
Lisaks raamatust lk. 26-27 + sõnavara ja tähelepanu lk.27 Language Developmendile

Sotsiaalse meedia vahendid (01.10-14.10)

3. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/01/sotsiaalne-meedia-opikeskkonna-osana/ Tähtaeg:14.10.2012
Materjalid:

  1. Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Loetud aadressil http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat
  2. Maadvere, I. (2010). Millist ajaveebikeskkonda valida. Loetud aadressil http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/12/millist-ajaveebikeskkonda-valida.html
  3. Schrock, K. (2012). Bloomin’ Google.  Loetud aadressil http://kathyschrock.net/googleblooms/

Mõistetest:

Avatud (hajutatud ülesehitusega) keskkonna all mõeldakse mitmetest vabatarkvaralistest vahenditest loodud keskkondi, kus infovooge võib ühestvahendist teise tõmmata vastavalt kasutaja huvidele ja eesmärkidele ning erinevad õpitegevused on jagatud paremini sobivate vahendite vahel (Pata & Laanpere, 2009, lk 15).

Sotsiaalne tarkvara on osa Web 2.0 tehnoloogiast. Web 2.0 vahendusel on ta-vakasutajal varasemaga võrreldes märksa rohkem võimalusi avaldada omamõtteid ja loomingut. Veebikasutajate käsutuses on vahendid, mis võimaldavad muutuda passiivsetest lugejatest aktiivseteks autoriteks. Sotsiaalse tarkvara puhul on tegemist internetipõhiste keskkondadega, mis toetavad kasutajate grupi omavahelist interaktsiooni. Kasutajate vastastikune mõjuvõib väljenduda infovahetuses, sotsiaalsete võrgustike tekkimises, erine-vate materjalide üheskoos loomises ja jagamises. (Pata & Laanpere, 2009, lk 181).

Minu kogemustest:

Palju kursuste, koolituste, projektide jm korraldamiseks kasutatakse ajaveebe ehk blogisid. Vabavaralisi blogide loomise keskkondi on päris palju. Ise olen ma kasutanud WordPressi, Boggerit, Google Sites veebilehe loomise korral lehetüüpi Announcements ja Joomla sisuhaldussüsteemiga loodud lehe sees LyftenBloggie komponenti.

Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere  (2010) kirjutab oma blogi artiklis “Millist ajaveebikeskkonda valida” veel viiest keskkonnast ja hindab neid 9-osalise hindamismudeli abil. Parimad tulemused (9 punkti) said tal Kidblog http://kidblog.org/ ja Thoughts http://www.thoughts.com/.

Mina analüüsin WordPressi, sest seda kasutame me kõikidel oma magistriõppe kursustel.  Ingrid Maadvere (2010) arvab, et WordPress on paljudele õpilastele keeruline, ma ühinen tema arvamusega. Kuid kasutaja, kes on WordPressi ülesehitusest aru saanud, saab sellega hästi hakkama. WordPressi eelised on kategooriate loomise võimalus. Eriti sobiv on see õppijatele, kes peavad avaldama mõtteid ja kodutöid erinevatel kursustel. Suuresti oleneb iga Worpressiga tehtud ajaveebi võimalused valitud vormindusest (välimusest või) teemast. Minu valitud välimus The Morning After võimaldab kasutada kahte erinevat postituse formaati (stardand ja kõrval), kolmes veerus paiknevaid mooduleid, päises olevat linkide menüüd jm. Oma blogi on lihtne erinevates moodulites paiknevate sotsiaalse meedia vahendite abil ühenda teiste kasutajate ajaveebidega ja ka näiteks sotsiaalsete järjehoidjatega (mina kasutan oma selles blogis del.icio.us-e lingikogu märksõnaga ht – kui linkide kogust on näha ainult pealkiri, siis tuleb klikata ülamenüüs oleval Esileht lingil). Veel on lisatud Flicr-i moodul minu viimase piltide näitamiseks. Sotsiaalse mõõte toob sisse teiste kursusekaaslaste blogidest 3 viimase postituse sissetoomine RSS-voo abil. See on õppija seisukohast väga hea vahend. Kõiki kaaslaste postitusi saab kommenteerida, anda tagasisidet, ära märkida õnnestumised ja vaielda lahkarvamuste korral. Need vahendid võimaldavad osaleda aktiivselt õppetöös. RSS voo vahendi kasutamine aitab ka õppejõul hõlpsasti omada ülevaadet õppurite töödest, tegevustest ja rühmades osalemisest.

Google vahendid olid enne magistriõpinguid minu poolt kõige rohkem kasutatud nii õppimises kui õpetamises just ühistöövahendite seisukohast.  Enamus neid vahendina  saab kasutada mitu mitmele vahendina (Pata & Laanpere, 2009, lk 183). Tegin ettekande e-õppe konverentsil Tartus 6. aprillil 2011 teemal Google vahendid ja võimalused  (http://bit.ly/googlevahendid2). Oma ettekande alguses ma tutvustasin Karthy Schrocki blogis olevat artiklit Bloomin’ Google (http://kathyschrock.net/googleblooms/), kus ta seob meile tuntud Bloomi taksonoomia õppimise tasemed erinevate Google vahenditega (siis ta tõi välja 51 vahendit, praeguseks on ta oma artikli muutnud, uuendanud ja ümber tõstnud aadressile http://www.schrockguide.net/bloomin-apps.html).

Õpilastega töötades on google vahendite eeliseks see, et enamus omavad google kontot ja sellepärast on lihtne nendega google vahendeid kasutusele võtta: google docs – tööde esitamine minule, ettekannete tegemine ühistööna; google sites – kodulehe koostamine üski ja ka rühmatööna; google calendar, google maps – reisiplaanid;  pecasaweb – ühised pildialbumid seoses projektides osalemisega; google groups – rühmatöö ja listide moodustamine; google reader – õpilaste töödest ülevaate saamine jpt. Meil on koolil registreeritud ka oma google edu.ee konto. Õpetajatega (eriti õppealajuhatajate ja aineühendute juhtidega) koostame seal ühistööplaane, dokumente, google forms abil kogume veerandiite lõpus aruandeid ja registreerime üritustele, sisseastumiskatsetele, kasutame google groups listi,  picasawebi pildialbumit jne. 

Foorumit olen õpikeskkonna osana kasutanud palju just õppijana. Umbes 10 aastat tagasi, kui huvitusin sisuhaldussüsteemist Joomla, sain oma põhilised teadmised Joomla Eesti foorumit lugedes, seal küsides ja hiljem ka juba teisi õpetades ja kogemusi vahetades. Oma kooli kodulehele olen foorumi vahendi lisanud kahel korral ja mõlemal korral selle ka eemaldanud lugejate ja kirjutajate vähesuse tõttu. Seda teevad kõik nüüd Facebookis!

Kõige tuntumaid sotsiaalse meedia vahendeid – võrgustikke,  nt Facebook, olen õppetöös vähe kasutanud. Vahel on esinenud olukordi, kus uude keskkonda registreerimine on lihtsam või ainuvõimalik Facebook kontoga. Näiteks moodunud laupäeval (10.12.2012) Tiigrihüppe koolitajate koolitusel uue lisamooduli “Tehnoloogia ja innovatsioon”  tutvustusel ütles Mart Laanpere, et vajaminevasse projektihalduskeskkonda Projektur saab anult FB kontoga sisse logida. Minu koolis on FB konto umbes pooltel õpetajatel. Mis saab teistega?

Sotsiaalse meedia vahendite kasutamisel õppetöös on palju eeliseid: avatus, jagamine, koostöö, erinevate vahendite vistutamise võimalused, info muutmine reaalajas, kogumike koostamine (LeMill -i näitel), kommenteerimine ja tagasiside. Palju neist on olemas ka muidugi kinnistes keskkondades, aga neid ei saa siis vabalt siduda ja vistutada teistega nii, et kõigile oleks nähtav ilma sisse logimiseta.

Avalike vahendite puuduseks on minu koolitaja kogemustel see, kui näiteks õpetajate koolitusel on vaja luua materjal ja avaldada, siis enamus alguses ei julge. Ta kardab kriitikat kvaliteedi suhtes, kardab seda, et ei ole täies mahus täitunud autoriõigusseadusi ja seda, et “teised ju loevad!”. Kinnisesse Moodle keskkonda, kus on materjal kättesaadav ainult selle õpperühma omadele, on nad valmis kohe avaldama.

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

oktoober 2012
E T K N R L P
« sept.   nov. »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)