//
praegu loed....
Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud 2012

Sotsiaalse meedia vahendid (01.10-14.10)

3. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/01/sotsiaalne-meedia-opikeskkonna-osana/ Tähtaeg:14.10.2012
Materjalid:

  1. Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Loetud aadressil http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat
  2. Maadvere, I. (2010). Millist ajaveebikeskkonda valida. Loetud aadressil http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/12/millist-ajaveebikeskkonda-valida.html
  3. Schrock, K. (2012). Bloomin’ Google.  Loetud aadressil http://kathyschrock.net/googleblooms/

Mõistetest:

Avatud (hajutatud ülesehitusega) keskkonna all mõeldakse mitmetest vabatarkvaralistest vahenditest loodud keskkondi, kus infovooge võib ühestvahendist teise tõmmata vastavalt kasutaja huvidele ja eesmärkidele ning erinevad õpitegevused on jagatud paremini sobivate vahendite vahel (Pata & Laanpere, 2009, lk 15).

Sotsiaalne tarkvara on osa Web 2.0 tehnoloogiast. Web 2.0 vahendusel on ta-vakasutajal varasemaga võrreldes märksa rohkem võimalusi avaldada omamõtteid ja loomingut. Veebikasutajate käsutuses on vahendid, mis võimaldavad muutuda passiivsetest lugejatest aktiivseteks autoriteks. Sotsiaalse tarkvara puhul on tegemist internetipõhiste keskkondadega, mis toetavad kasutajate grupi omavahelist interaktsiooni. Kasutajate vastastikune mõjuvõib väljenduda infovahetuses, sotsiaalsete võrgustike tekkimises, erine-vate materjalide üheskoos loomises ja jagamises. (Pata & Laanpere, 2009, lk 181).

Minu kogemustest:

Palju kursuste, koolituste, projektide jm korraldamiseks kasutatakse ajaveebe ehk blogisid. Vabavaralisi blogide loomise keskkondi on päris palju. Ise olen ma kasutanud WordPressi, Boggerit, Google Sites veebilehe loomise korral lehetüüpi Announcements ja Joomla sisuhaldussüsteemiga loodud lehe sees LyftenBloggie komponenti.

Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere  (2010) kirjutab oma blogi artiklis “Millist ajaveebikeskkonda valida” veel viiest keskkonnast ja hindab neid 9-osalise hindamismudeli abil. Parimad tulemused (9 punkti) said tal Kidblog http://kidblog.org/ ja Thoughts http://www.thoughts.com/.

Mina analüüsin WordPressi, sest seda kasutame me kõikidel oma magistriõppe kursustel.  Ingrid Maadvere (2010) arvab, et WordPress on paljudele õpilastele keeruline, ma ühinen tema arvamusega. Kuid kasutaja, kes on WordPressi ülesehitusest aru saanud, saab sellega hästi hakkama. WordPressi eelised on kategooriate loomise võimalus. Eriti sobiv on see õppijatele, kes peavad avaldama mõtteid ja kodutöid erinevatel kursustel. Suuresti oleneb iga Worpressiga tehtud ajaveebi võimalused valitud vormindusest (välimusest või) teemast. Minu valitud välimus The Morning After võimaldab kasutada kahte erinevat postituse formaati (stardand ja kõrval), kolmes veerus paiknevaid mooduleid, päises olevat linkide menüüd jm. Oma blogi on lihtne erinevates moodulites paiknevate sotsiaalse meedia vahendite abil ühenda teiste kasutajate ajaveebidega ja ka näiteks sotsiaalsete järjehoidjatega (mina kasutan oma selles blogis del.icio.us-e lingikogu märksõnaga ht – kui linkide kogust on näha ainult pealkiri, siis tuleb klikata ülamenüüs oleval Esileht lingil). Veel on lisatud Flicr-i moodul minu viimase piltide näitamiseks. Sotsiaalse mõõte toob sisse teiste kursusekaaslaste blogidest 3 viimase postituse sissetoomine RSS-voo abil. See on õppija seisukohast väga hea vahend. Kõiki kaaslaste postitusi saab kommenteerida, anda tagasisidet, ära märkida õnnestumised ja vaielda lahkarvamuste korral. Need vahendid võimaldavad osaleda aktiivselt õppetöös. RSS voo vahendi kasutamine aitab ka õppejõul hõlpsasti omada ülevaadet õppurite töödest, tegevustest ja rühmades osalemisest.

Google vahendid olid enne magistriõpinguid minu poolt kõige rohkem kasutatud nii õppimises kui õpetamises just ühistöövahendite seisukohast.  Enamus neid vahendina  saab kasutada mitu mitmele vahendina (Pata & Laanpere, 2009, lk 183). Tegin ettekande e-õppe konverentsil Tartus 6. aprillil 2011 teemal Google vahendid ja võimalused  (http://bit.ly/googlevahendid2). Oma ettekande alguses ma tutvustasin Karthy Schrocki blogis olevat artiklit Bloomin’ Google (http://kathyschrock.net/googleblooms/), kus ta seob meile tuntud Bloomi taksonoomia õppimise tasemed erinevate Google vahenditega (siis ta tõi välja 51 vahendit, praeguseks on ta oma artikli muutnud, uuendanud ja ümber tõstnud aadressile http://www.schrockguide.net/bloomin-apps.html).

Õpilastega töötades on google vahendite eeliseks see, et enamus omavad google kontot ja sellepärast on lihtne nendega google vahendeid kasutusele võtta: google docs – tööde esitamine minule, ettekannete tegemine ühistööna; google sites – kodulehe koostamine üski ja ka rühmatööna; google calendar, google maps – reisiplaanid;  pecasaweb – ühised pildialbumid seoses projektides osalemisega; google groups – rühmatöö ja listide moodustamine; google reader – õpilaste töödest ülevaate saamine jpt. Meil on koolil registreeritud ka oma google edu.ee konto. Õpetajatega (eriti õppealajuhatajate ja aineühendute juhtidega) koostame seal ühistööplaane, dokumente, google forms abil kogume veerandiite lõpus aruandeid ja registreerime üritustele, sisseastumiskatsetele, kasutame google groups listi,  picasawebi pildialbumit jne. 

Foorumit olen õpikeskkonna osana kasutanud palju just õppijana. Umbes 10 aastat tagasi, kui huvitusin sisuhaldussüsteemist Joomla, sain oma põhilised teadmised Joomla Eesti foorumit lugedes, seal küsides ja hiljem ka juba teisi õpetades ja kogemusi vahetades. Oma kooli kodulehele olen foorumi vahendi lisanud kahel korral ja mõlemal korral selle ka eemaldanud lugejate ja kirjutajate vähesuse tõttu. Seda teevad kõik nüüd Facebookis!

Kõige tuntumaid sotsiaalse meedia vahendeid – võrgustikke,  nt Facebook, olen õppetöös vähe kasutanud. Vahel on esinenud olukordi, kus uude keskkonda registreerimine on lihtsam või ainuvõimalik Facebook kontoga. Näiteks moodunud laupäeval (10.12.2012) Tiigrihüppe koolitajate koolitusel uue lisamooduli “Tehnoloogia ja innovatsioon”  tutvustusel ütles Mart Laanpere, et vajaminevasse projektihalduskeskkonda Projektur saab anult FB kontoga sisse logida. Minu koolis on FB konto umbes pooltel õpetajatel. Mis saab teistega?

Sotsiaalse meedia vahendite kasutamisel õppetöös on palju eeliseid: avatus, jagamine, koostöö, erinevate vahendite vistutamise võimalused, info muutmine reaalajas, kogumike koostamine (LeMill -i näitel), kommenteerimine ja tagasiside. Palju neist on olemas ka muidugi kinnistes keskkondades, aga neid ei saa siis vabalt siduda ja vistutada teistega nii, et kõigile oleks nähtav ilma sisse logimiseta.

Avalike vahendite puuduseks on minu koolitaja kogemustel see, kui näiteks õpetajate koolitusel on vaja luua materjal ja avaldada, siis enamus alguses ei julge. Ta kardab kriitikat kvaliteedi suhtes, kardab seda, et ei ole täies mahus täitunud autoriõigusseadusi ja seda, et “teised ju loevad!”. Kinnisesse Moodle keskkonda, kus on materjal kättesaadav ainult selle õpperühma omadele, on nad valmis kohe avaldama.

Arutelu

9 thoughts on “Sotsiaalse meedia vahendid (01.10-14.10)

  1. Oli huvitav lugeda. Paljude asjadega olen nõus ja sain üht teist lisaks teada. Nõustun selles, et kui õpetajal ei ole huvi interaktiivsete vahendite kasutamise vastu, siis kuidas motiveerida. Osa kolleege ongi väga kinni oma kogemustes ja tegelikult tekivad nendes tundides tihtipeale konfliktid õpetaja -õpilase vahel. Haridustehnoloogidel ongi selles valdkonnas lai tööpõld- kaasata ja motiveerida õpetajaid rohkem kasutama ITK võimalusi.

    Posted by Helle Kiviselg | 14. okt. 2012, 8:28 p.l.
  2. Oma blogisse kursusekaaslaste viimase kolme postituse kuvamine on hea mõte. Enda lehel saab ikka kõige enam käidud, siis saab teiste viimastele tegemistele samuti pilgu peale visata. Pean uurima, kuidas oma lehele ka teie uudisvoogu lisada. Kuna WordPressiga saab suletud blogi pidada, siis selline küsimus tellitud uudisvoo kohta – kas saab tellida kinnisest blogist RSS-voo oma avalikku blogisse? Kas seda näevad siis kõik või ainult mina sisselogituna, kui mul on õigus seda blogi näha?

    Posted by Elo | 15. okt. 2012, 12:06 e.l.
    • Väga asjalik küsimus. Mul ei ole hetkel kohe võtta suletud ajaveebi, et antud situatsiooni testida, aga sellele küsimusele saame kindlasti kursuse jooksul vastuse.
      Terje

      Posted by Terje | 16. okt. 2012, 10:16 p.l.
  3. Mulle meeldib, kuidas Sa oled oma kooliblogi WordPressis sisse seadnud. Selge ja loogiline ülesehitus, vajalikud viited on kohe võtta. Ise kasutan WordPressi dippleri varianti ja ei ole veel kõiki võimalusi osanud kasutada. Viimati “maadlesin” jälle pingbackiga, mis ei tahtnud kohe õnnestuda.
    Google vahendite kasutamine kooli juhtimisel on hea praktika näide. Veerandilõpu aruannete kogumine on vaevanõudev protsess ja ekool ei anna kõiki vajalikke aruandevorme. Siis tulebki võtta appi google form. Oleme koolis läbi viinud ka mahukamaid rahulolu-uuringuid google form abiga.

    Posted by Viive | 16. okt. 2012, 11:30 e.l.
    • Vastan Viive kommentaarile Dippleri WordPressi kohta. TLÜ serveris olevate ajaveebide puhul ei ole kahjuks võimalik kujundusteema vahetus, sest hetkel on Dippleri jaoks kohandatud ainult üks kujundusteema.

      Praeguse kujundusteema puhul saab õppija oma ajaveebi kohandada vidinate lisamisega parempoolsele ribale või alla. Vidinate lisamine käib WordPress haldusliideses lehelt Appearance > Widgets (eesti keeles Moodulid). Meil on kasutusel vaikimisi WordPress installatsioon, mis sisaldab natuke vähem vidinaid kui WordPress.com. Kui selgub, et mingi kasulik vidin on puudu, siis me hea meelega võimaluse korral lisame selle.

      Kujundusteemadega on keerulisem, sest iga kujundusteema puhul tuleb eraldi Dippleri menüü lisada ning siis seda omakorda kujundusteemade uuenduste korral samamoodi uuendada. Seetõttu me alguses toetame ainult ühte kujundusteemat. Tulevikus on muidugi võimalik paari teistsuguse paigutusega kujundusteema lisandumine.

      Pingback probleemi kohta oleks vaja natuke täpsemat infot, et oskaks midagi ette võtta. Äkki on üks võimalus see, et postituse autor ei luba pingbacki teha?

      Kui kõik Dippleri asjad läbi mõeldud ja toimima saavad, siis me tahaks pakkuda WordPress blogisid peaaegu sama kasutajasõbralikult kui WordPress.com 🙂

      Posted by Hans Põldoja | 16. okt. 2012, 3:43 p.l.
  4. Mul õnnestus EduFeedris Progressi all postitus tumesiniseks saada nii, et viite ülesandele panin eraldi reale, st tegin reavahetuse peale linkimist. Peale seda läks ruuduke tumedaks. Ehk on see teadmine abiks ka teistele dippleri kasutajatele. Ja veel lisasin kaasõppijate blogide RSSi vood lehe parempoolsele ribale, sinna mahub neid rohkem kui alla. Aitäh näpunäidete eest!

    Posted by Viive | 16. okt. 2012, 8:29 p.l.
  5. Aitäh pika ja põhjaliku postituse eest! Mõned küsimused ja kommentaarid.
    Sa väidada, et “Kõiki kaaslaste postitusi saab kommenteerida [ajaveebis], anda tagasisidet, ära märkida õnnestumised ja vaielda lahkarvamuste korral. Need vahendid võimaldavad osaleda aktiivselt õppetöös”.
    Siin on küll ära toodud potentsiaalsed teoreetilised “omadused”, kuid kas see ikkagi praktikas nii hästi töötab? Kuivõrd oleme valmis kommenteerima, vaidlema ning aktiivselt osalema? Kuivõrd neid võimalusi kasutatakse õppetöös?
    Mulle jäi natuke arusaamatuks, mis oleks see sõnum, mida sa soovid edastada mainides Karthy Schrocki blogis olevat artiklit Bloomin’ Google?
    Sa kirjutad, et “Oma kooli kodulehele olen foorumi vahendi lisanud kahel korral ja mõlemal korral selle ka eemaldanud lugejate ja kirjutajate vähesuse tõttu. Seda teevad kõik nüüd Facebookis!”
    Mis võib olla põhjus, et foorum ei tööta küll aga Facebook. Kuidas tundub, kas siin kursusel võiks ka olla foorum, mis võib-olla teeks lihtsamaks selle eelpool mainitud aktiivse osalemise õppetöös?
    Sa mainid, et avatus võib olla nii eelis kui puudus. Tihtipeale õpetajad ei julge avatud keskkondades tegutseda. Kas sul on mõtteid/ideid, mida siinkohal annaks ära teha? Kuidas oleks võimalik mõjutada õpetajaid avalikus keskkonnas tegutsema?

    Posted by Terje | 16. okt. 2012, 10:23 p.l.

Trackbacks/Pingbacks

  1. Pingback: Nädala kokkuvõte: sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana | Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud - 17. okt. 2012

  2. Pingback: Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: kommentaare teemal “Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana” | Piret õpib jälle - 25. okt. 2012

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

oktoober 2012
E T K N R L P
« sept.   nov. »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)