//
praegu loed....
Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud 2012

Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine (15.10-28.10)

4. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/19/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

Tähtaeg: 28.10.2012

Avatud ja hajutatud Web 2.0 keskkonnad kasutavad erinevaid tehnoloogiaid: vookogusid, järjehoidjaid, märksõnapilvi, vidinaid, vistutamist, märkmikke jt (Põldoja, 2012). Google vahendid on minu arvates väga hästi üles ehitatud, neid on lihtne kasutada ja neid arendatakse kogu aeg edasi. Meeldib ka see, et sama kasutajatunnuse-parooliga saab nendesse sisse logida. Mulle meeldivad väga Google Chrome brauseri vidinad, mis teevad mu elu internetis palju lihtsamaks – vajalik on ainult ühe hiirekliki kaugusel!

Vookogud

Google Reader on vookogu, mille saab koostada lehel http://www.google.ee/reader.

Lehed, mille uuendusi tahad jälgida, saab jagada rühmadesse. Uued kirjutised lisatakse paksu kirjaga ja kuvatekse rühma taga lugemata artiklite number. Õppetöös olen seda RSS voo jälgijat kasutanud igal aastal, kui on õpilastega päevakorral veebi ja blogide loomine. Ei kujuta ette, kuidas muidu saaks ülevaadet mitmete-kümnete õpilaste lehtede kohta. TLÜ õppetöös vajaminevate lehtede kogu on mul TLÜ HT ja kaastudengite blogide jälgimiseks HTmag12.  Viimased 3 kursuskaaslaste kirjutist on lisatud mulRSS-voona oma WordPressi õpiblogi juurde.  Viimasena lugesin sealt  Viive 4. nädala ülesannet.

Uue asjana avastasin Ghome jaoks uue vidina Google Reader™ Mag (RSS). See võtab Readeri lehelt lisatud lingid ja loob veebilehe (http://www.feedly.com) nendest artiklitest. Sisuliselt on sama asi, mis Google Readeri lehel, kuid välimus on ilusam ja ülevaate saamine on ühe klõpsu kaugusel. Sama rakendust kasutan ka oma telefonis (Android).

iGoogle  abil on võimalik koguda kokku oma google järjehoidjad, meilid, dokumendid, pildid, kalendrist üritused ja tööd, RSS vood jpm. Lisaks nendele saab lisada vidinaid, nagu ilm, kalkulaator, tõlkija, otsija veebist, youtubest jne. Kahjuks pean nüüd suure kiitmise peale lisama, et IGoogle lõpetab töö 01.11.2013.

NetVibes võimalusi katsetasin ka mitu aastat tagasi, kui Tiigrihüppe koolitajad pidid atesteerimiseks esitama e-poftfoolio. Minule meeldis rohkem Joomla sisuhaldussüsteemiga asju luua ja koostasin ka e-portfoolio selle abil, kuid näiteks Veiko Hani kasutas NetVibes väga hästi ära. Tema vookogu on http://www.netvibes.com/veikohani#Esileht ja sinna on ta kogunud oma tõid, andmeid, kursuseid ja palju muud alates aastast 2001.

Ühisjärjehoidjad

Delicious ja Diigo on tuttavad vahendid.  Zootool ja Charting  olid täiesti tundmatud.
Delicious järjehoidjaid kasutan juba 6 aastat (Joined 21 Mar 2006) ja sellest vahendist kirjutasin ka eelmises kodutöös. Olen oma õpiblogi menüüs toonud välja oma lingid, mis on märgistatud märksõnaga ht. Nende abil saab kiiresti leida vajaliku lehe ja õppematejali (http://delicious.com/taimi/ht). 

Diigot olen kasutanud vähem. Chome brauserile olen lisanud vidinad nii nii deliciouse kui ka diigo linkide lisamiseks. Diigo abil saab märgistada soovitud leheküljel vajalik osa tekstist ja see siis diigo abil meelde jätta. Saab ka sellest säutsuda Twitteris või jagada Facebookis või mujal.

Katsetasin uut asja minu jaoks – Chartingut (http://charting.gcu.ac.uk/)

Ma isegi ei paigutaks Chartingut ühisjärjehoidjate hulka, sest selle vahend on loodud õppimise toetamise jaoks. See toimub nii, et püstitatakse eesmärgid (Goals), siis leitakse õppematerjale ja/või keskkondi ja/või vahendeid, mis aitavad seda eesmärki saavutada. Alguses ma ei saanud aru, kuidas saan materjalide linke lisada, kuid selleks on vaja brauseri ribale tekitada üks vidina nupuke.  Kui olen veebilehel, mille linki tahan lisada antud eesmärgi saavutamiseks Chartingusse, siis klõpsan sellel nupukesel ja avaneb valik  Sealt valin oma eesmärgi (minul “Arendada oma inglise keele oskust”) ja klõpsan Add. Kirjutan ka aknasse Body selle veebilehe selgituse ja Submit. Chartingus tekib see link antud eesmärgi alla.

Seda ma veel ei tea, kuidas nende linkidega ühistöö käib.  Kui klõpsata People valikul, avaneb kasutajate loetelu. Lisasin kasutaja hanspoldoja. Kuidas toimub info vahetus kasutajate vahel ja milleks on menüüs Inbox, seda ei õnnestunud tuvastada.
Inglise keele grammatika huvilised, kellel varsti on kontrolltööd oodata: lisasin 6 linki grammatika õppimise tarbeks koos enesekontrollitestidega (väga head harjutamiseks). http://charting.gcu.ac.uk/goals/21/notes/

Miniblogi Twitter

Olen säutsunud küll! Viimasel ajal enam mitte. Mulle tundub, et Facebook ajab selle asja samamoodi või paremini ära. Enamus inimesi on juba Facebookis olemas ja selle kaudu on lihtsam ühendust saada. Facebookis võib muidugi mu õrn ja tasane säutatus muu müra sisse ära kaduda.
Proovisin kasutada #opikeskkonnad märksõnaga Twitterisse lisamist, kui millegipärast ei leia pärast üles!?

Proovisin ka vahendit http://paper.li, mille abil Twitteri postitustest koostatakse veebileht (http://paper.li/times1300/1351092046). Kuna ma ei ole tihe Twitteri kasutaja, siis ka see vahend ilmselt palju kasutust edaspidi ei leia. Aga teada on hea – on ehk vaja teistele õpetada!

Märkmed ja veebiklipid

Evernote on arvutis ja nutitelefonis. Väga palju kasutanud ei ole, sest teised vahendid kaaluvad üles.  Ma ei tea, kas teiste brauserite abil on sama lihtne lisada märkemeid Evernote abil kui Chromega. Nimelt olen mitu korda selles artiklis nimetanud vidinaid, mida saab Chrome-le lisada ja nende abil oma tegevusi lihtsustada ja kiirendada. See võimalus on ka Evernote jaoks.

Kuvapildil on näha elevandi pildiga nupp, mis avab aktiivse brauseriakna salvestamise Evernote märkmetesse. Saab lisada kas terve artikli, lehe, ainult URL-i või kui on tekst märgistatud, siis selle osa. Lisasin Viive artiklist  märgistatud osa. Näeb Evernote märkmete lehel välja selline

Kiirete märkmete tegemiseks kasutan ma Chrome vidinat Märgib. See on väga lihtne Notepad. Saab kirjuta oma märkmed. Tekst salvestatakse automaatselt.

Veebikonverentsid

Ma ei tea, mida ilma Skype-ta ja kursusekaaslasteta küll teeks! Pooled tööd jääks õigeaegselt tegemata ja vajalik info saamata. Me suhtleme palju oma kursuse skaibigrupis ja kommenteerime seal üksteise töid ka – sellpärast ehk me blogides enam nii palju ei kommenteerigi!? E-posti saates läheb signatuuris mu skype aadress kaasa ja seda on mitmed õpilased kasutanud, et küsida kiireid küsimusi. Kuigi rohkem kasutavad  õpilased kõik Facebooki vahendeid.

Muid vahendeid

Doodle (http://www.doodle.com/) Sündmuste planeerimiseks ja kokku leppimiseks vajalik vahend. Kui inimesi on rohkem kui 3, siis on tihti keeruline kaugsuhtluse abil (e-mail, skype või foorum) kokku leppida mingit üritust – päeva, kellaaega. Doodle võimaldab lisada ajad või teemad ja märgistada seejärel kasutajatel kas ei/jah vastustena või siis ei/võibolla/jah vastustena.

Sama ülesande lahendamiseks on ka Tricider (https://tricider.com). Selle vahendiga saavad ka kasutajad lisada oma valikuid, kommenteerida teiste valikuid, lisada plusse ja miinuseid. Kui on aga vaja kiiret ühe küsimuse otsustamist, siis on Doodle parem. Olen mõlemat kasutanud koolis ekskursiooni koha ja aja kokku leppimiseks õpilastega, kursuse alustamise aja planeerimiseks õpetajatega ja direktori palvel küsitluse koostamiseks (kas pooldate 4  veerandit või 5 perioodi kooliaastas).

Väga huvitav oli lugeda folksonoomiast (Põldoja & Toikkanen, 2011). Märksõnade lisamine muutub info ülekülluse korral väga vajalikuks, et leida vajalikku artiklit kiiresti. Samuti võimaldab paljudes keskkondades (nt WordPress, Koolielu) lisada märksõnapilved, milles sõna suurus on seotus selle märksõna kasutamise arvuga. See võimaldab leida, mis teemal on rohkem materjale või seda, millest veel kirjutatud ei ole.

Kasutatud materjalid:

Põldoja, H, & Toikkanen,  T. (2011.) Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/folksonoomia-ja-uhisjarjehoidjad

Põldoja, H. (2012) .Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine. Loetud aadressil http://opikeskkonnad.wordpress.com/oppematerjalid/tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

 

Arutelu

9 thoughts on “Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine (15.10-28.10)

  1. Oled haaranud tutvustama mitmeid keskkondi. Huvitav oli lugeda.
    Tuleb ära mainida, et meie kursusel on tõesti Skype suureks abimeheks 🙂 Nii kodutööde meeldetuletuseks kui ka erinevate arvamuste/lahenduste avaldamiseks/lugemiseks.

    Posted by Maris Maripu | 25. okt. 2012, 12:48 p.l.
  2. Suurepärane ülevaade! Kasulikkust lisavad muidugi head ekraanipildid.
    Kinnitan samuti skaibi suurt kasutegurit meie kursusel ja muidu ka ning tänan Chrome’i vidinate tutvustamise eest, võtsin ka mitu kohe kasutusele.

    Posted by pirta2 | 25. okt. 2012, 11:19 p.l.
  3. Super! lugedes sinu ülevaadet, tunnen ennast ikka väga algajana, aga püüan areneda. Aitäh veelkord Chrome vidinate tutvuatamisel eelmisel nädalavahetuse ja hea ülevaate andmise eest Google Readeri kasutamisest. Tubli töö!

    Posted by Helle Kiviselg | 26. okt. 2012, 8:52 p.l.
  4. Super! Lugedes sinu ülevaadet, tunnen ennast ikka väga algajana, aga püüan areneda. Aitäh veelkord Chrome vidinate tutvuatamisel eelmisel nädalavahetusel ja hea ülevaate andmise eest Google Readeri kasutamisest. Tubli töö! Skype on ikkagi suur abimees meie kursusele.

    Posted by Helle Kiviselg | 26. okt. 2012, 8:53 p.l.
  5. Väga hea ja põhjalik töö.

    Posted by papitrolla | 28. okt. 2012, 12:47 p.l.
  6. Sain sellest postitusest abi Chartingu kasutamisel. Tänud! Selleks et veebilehekülge oma eesmärgipüstitusega siduda, on vajalik lisanupp “tag this page”. Avastasin täna, et kõikide veebilehtede puhul seda kasutada ei saa: näiteks ei luba http://www.riigiteataja.ee ja http://www.eesti.ee aadressid ennast lisada, lihtsalt ei ilmu vajalikku kastikest valikutega. Lootsin siduda oma IT alase essee ülesande vajalike seaduandlike aktidega.

    Posted by viiveViive | 14. nov. 2012, 2:23 p.l.

Trackbacks/Pingbacks

  1. Pingback: Charting – õppimisprotsess ja ühisjärjehoidja | Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud - 25. okt. 2012

  2. Pingback: Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine | Elo - 28. okt. 2012

  3. Pingback: Tehnoloogiate ja standardite teema kokkuvõte | Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud - 7. nov. 2012

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

oktoober 2012
E T K N R L P
« sept.   nov. »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)