Archive for

Helitöötluse kodutöö

Kodutöö 1 – salvestasin eesti tähestiku tähed eraldi mp3 failideks. Üles laadisin kõik failid oma serverisse http://taimi.dreier.ee/audio/heli/a.mp3 jne
Lisasin tähed tähestikumängu jaoks kausta heli. Laadisin koos mängufailiga üles. Mängu saab kätte http://taimi.dreier.ee/audio/alfabeet.swf.
Millegipärast annab vahel veateate ja kõiki tähti ei mängi. Näiteks õ-tähte. Ju siis ei saa kasutada faili nimes õ-tähte, nagu internetis tavaliselt. Kuigi õppejõu näidises oli küll see ka olemas.
(Lisaks oli mul nohu ja hääl ka ära veidi, nii et ei ole kõige parem töö! 🙂 )

Kodutöö nr 2 – salvestada helifail, lisada taustaheli, töödelda, avaldada

Rammstein  Ich Will, tõlge eesti keelde Hardi Dreier, teksti luges Taimi Dreier

http://taimi.dreier.ee/audio/Rammstein-IchWill-eesti-keele-tolkega.mp3 (4 min, 3,7 MB)

Õpivõrgustikud (12.11-25.11)

6. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/11/12/kuues-teema-opivorgustikud/

Õpivõrgustikud on olnud olemas nii kaua, kui on eksisteerinud õppimine. Juba “Kevades” tahtis Imelik koos Visakuga rehkendust teha (või maha kirjutada 🙂 ). Lapsepõlves tegime  koos klassikaaslastega herbaariumi bioloogia tunniks ja koos kolme sõbrannaga õppisime muusikakoolis käies solfedžot. Siis ei olnud selliseid tehnilisi võimalusi nagu praegu. Olen 12. klassi juhataja ja kuulun ka oma klassi võrgustikku FB-s. See on suures osas õpivõrgustik, sest üle poole kirjutistest meenutavad ja õpetavad teistele kodutööde tegemist erinevates õppeainetes.

September 2011-veebruar 2012 osalesin koolitusel „Pedagoogide võrgustike juhtimine“ (täisnimega Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse juhitava ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014“ tegevuse „Pedagoogide koostöövõrgustike arendamine professionaalse arengu toetamiseks“ raames läbiviidav baaskoolitus „Pedagoogide võrgustike juhtimine”). Koolitusel oli palju eesmärke. Nimetan siin ära need, mis on seotud just õpivõrgustikega:

– toetada pedagoogide professionaalset arengut tutvustades uuenenud riiklike õppekavade alusväärtusi ja põhimõtteid, õppeprotsessis üldpädevuste saavutamise metoodikat ja läbivate teemade käsitlemisvõimalusi,
– toetada uuenenud riiklike õppekavade rakendamist koolis ning anda võimalus parima kogemuse jagamiseks nii riiklike õppekavade kui ka kooliõppekavade rakendamise osas,
– arendada õpilase kesksete ja interaktiivsete õppematerjalide koostamise ning e-õppe võimaluste rakendamise oskust,
– koolitusega taotletakse aineliitude vaheliste kontaktide ja võrgustike tekkimist ja tugevdamist meeskondade liidrite ja aktiivsete liikmete tasandil ning meeskonnatöö parima kogemuse jagamist.

Koolitusel osalesid erinevate aineliitude, ühenduste ja seltside esindajad, juhid ja tulevased juhid. Selle koolituse käigus tekkis idee luua Eesti Infomaatikaõpetajate Selts, mis ka kahe seminari ja koosoleku abil loodi. EIÕPS-i  5-liikmeline juhatus  teeb tihedat koostööd omavahel e-kanalite abil ja ka reaaleluliselt ja ühendab võrgustikku juba paljusid õpetajaid ja IKT töötajaid üle Eesti. Hiljuti toimus Tartus minikonverents, kus räägiti koostööst omavahel, õppematerjalidest, e-turvalisusest, õpisüsteemidest ja üldhariduse koostööst ülikoolidega jm. 17. novembril toimus EIÕPS-i ja Küberkaitse Üksuse koostööseminar. EIÕPS-i kui õpivõrgustiku põhilised suhtluskanalid on info jagamine veebis,  FB-s, Google Drives ja  juhatuse siseveebis. Tähtis on, et sama ala inimesed saavad koos õppida ja üksteiselt õppida, nõu küsida, üritusi organiseerida. Kindlustunnet tekitab see, et kui mul on mure, siis saan küsida ja saan ka vastuse.

Järgmisena tahan peatuda Tiigrihüppe SA koolitajate võrgustikul. See on minu jaoks olnud viimased 12 aastat peamine õpivõrgustik. Meil toimuvad mitmepäevased koolitused neli korda aastas, töötab aktiivne meililist ja skype-grupp, viimasel ajal ka FB grupp. Kui keegi on midagi uut ja põnevat õppinud, kuulnud või internetiavarustest leidnud, siis tavaliselt räägib, õpetab seda teistele ka. Koolitustel on tavaliselt suur osa nn  praktikult praktikule õpitubasid. Ma ei ole jäänud kunagi vastuseta, kui olen oma probleemile lahendust otsinud ja seda tiigrite listis küsinud. Olen nende aastate jooksul väga palju õppinud  ja loonud. Seda viimast pean väga tähtsaks isikliku arengu seisukohast (koostasime informaatika materjalid põhikoolile, Digitiigri lisakursuse Uurimistöö arvutil, kaitsesin õpetaja-metoodiku ametijärgu jmss).

Praegu on minu kõige aktiivsema suhtlusega õpivõrgustikuks HT mag 12 ehk kursusekaaslased. Saime kohe alguses aru, et üksi on väga raske kõigega hakkama saada. Pealegi on meil peaaegu igas aines mingid rühmatööd, mida saab väga hästi teha aktiivselt võrgustikus osaledes. Meil on meililist info saamiseks ja  jagamiseks, FB grupp teadete saatmiseks ja aruteludeks. Kõige rohkem suhtleme, kurdame oma muresid, saame küsimustele vastuseid,  jagame õpetusi ja ülesandeid Skype-sse loodud grupi abil. Me oleme tulnud magistriõppesse kõik erineva tausta, teadmiste ja kogemustega ja täiendame väga hästi üksteist. Mõnel on tugevamad tehnilised oskused, teisel jälle metoodilised kogemused – üks teab, mida teha ja teine, kuidas teha. 🙂

Et võrgustikuna eksisteerida ja areneda on vaja: õpihimu, koostöövalmidust, julgust, teineteisemõistmist, usaldust, kokkulepetest kinnipidamist, loomingulisust, jt. Tehnoloogia poole pealt on meil vaja arvutit või tahvelarvutit või vähemalt nutitelefoni, millega kasutada ühistöövahendeid ja suhtlusvahendeid.

Personaalsed õpikeskkonnad (29.10-11.11)

5. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/29/viies-teema-personaalsed-opikeskkonnad/

Tähtaeg: 11.11.12

Personaalne õpikeskkond (PÕK) on kogum erinevatest vahendidest ja meetoditest/metoodikatest. Kindlasti peab PÕK olema avatud avatud keskkond: avatud lugejatele, kes loodetavasti annavad ka tagasisidet, mis on väga oluline arenemiseks. Heas PÕK-s on võrdselt tähelepanu pööratud nii tarkvaralahendustele kui ka metoodikale (Tammets, 2010).  Samas artiklist võib lugeda ka e-portfooliost kui PÕK-st. Samuti arvab Attwell (2007), et ilma e-portfoolio lisamiseta on PÕK ainult üks tavaline virtuaalne õpikeskkond.  Minu e-portfoolio on kindlasti osa minu PÕK-st, kuid magistriõpinguteks vajalik õpiblogi WordPressis koos sellega ühendatud erinevate vahenditega vastab rohkem PÕK tingimustele.

On oluline, et õpikeskkond võimaldaks luua uusi tähendusi, suhelda ja töötada koos teiste õppijatega, jagada informatsiooni, saavutada ühtekuuluvustunne, kehtestada koostööks vajalikke reegleid ja võtta omaks  uusi rolle (Pata & Laanpere, 2009).

Attwell (2007) toob oma artiklis välja terve rea tarkvarasid, mida ta oma PÕK loomisel kasutab. Ta on MAC-i kasutaja ja sellepärast kattuvad minu poolt kasutatavatega ainult piltide hoidmise ja jagamise vahend Flicr, sotsiaalne järjehoidja Delicious, suhtluspragramm Skype, otsingumootor Google ja FTP-klient. Ta millegipärast toob Google korral välja ainult otsingumootori, mitte kõik teised suurepärased vahendid alustades Docsi (või Drivega) ja Readeriga, ilma milleta oleks meie kursusel tehtavaid rühmatöid hoopis keerulisem korraldada.

Mina jagaks oma PÕK kolmeks: loomine (WordPress, Google Docs, Paint.NET,  Audacity, Mindomo, ScreencastOmatic, Voicethread, jt ), jagamine (WordPress, Google Docs, Flicr, Moodle, Youtube, Delicous, WS-FTP, jt) ja suhtlemine (Google Docs, Reader, Skype, e-mail, FaceBook, Tricider, jt). See on mitmekordne ring, mis liigub nii tasapinnaliselt kui ka spiraalselt. Näiteks koostan ühe artikli ja jagan selle oma ajaveebis. Õppejõud ja kursuskaaslased  loevad ning annavad tagasisidet nii kommentaarides kui ka Skypes suheldes. Saan teada, mis oli hästi, mis halvasti, saan ideid ja võin oma artiklit muuta ning vigu parandada. Võin aga ka uuel tasandil samast asjast kirjutada või näiteks mingi tekstilise juhendi hoopis videona luua.

Minu PÕK magistriõppes on osaliselt valitud õppejõudude poolt. Aga see sobib mulle hästi! Välja arvatud Dippler, mille eelistest tavalise WordPressi ees ei ole ma veel aru saanud (üks põhjus ilmselt mitmetes tehnilistes vigades, mis häirivad normaalset tööd). EduFeedr on küll väga mõnus vahend. Moodle on kah okey! 🙂

Lõpetuseks refereerin Attwelli (2007), kes ütleb et PÕK ei ole rakendus, vaid uus lähenemine uute tehnoloogiate kasutamisele õppetöös. Põhjus, miks kasutada PÕK, ei ole tehniline, vaid filosoofiline, eetiline ja pedagoogiline.

Kasutatud materjalid:

Attwell, Graham (2007). The Personal Learning Environments – the future of eLearning?
eLearning Papers, vol. 2 no. 1. ISSN 1887-1542 http://www.elearningeuropa.info/files/media/media11561.pdf

Tammets, K. (2010). e-Portfoolio ja sotsiaalne tarkvara; e-Portfoolio kui personaalne õpikeskkond. Loetud Portfooliokursuse ajaveeb http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/e-portfoolio-ja-sotsiaalne-tarkvara-e-portfoolio-kui-personaalne-opikeskkond/

Pata, K., & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat.  Loetud http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat

Digitaalne meedia – Screencasti abil juhendi loomine

3. nädala ülesanne

Tähtaeg 2. november