//
kursused

Archive for

2. teema – õppematerjalide koostamise vahendid

Ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/02/22/teine-teema-oppematerjalide-koostamise-vahendid-2/

Spetsiaalselt õppematerjalide koostamiseks loodud vahendeid on palju. Paljud neist on mõeldud ainult õpiobjektide loomiseks. Selles teemas käsitletakse aga komplekssete materjalide loomiseks mõeldud vahendeid: sisuhaldussüsteeme, materjalide loomise keskkondi, veebiloomise tarkvara jm

Sisupakettide loomise vahenditest on mulle kõige tuttavam ja rohkem kasutatud eXeLearning. Olen läbi viinud  kuus Tiigrihüppe kursuse “Õppematerjalide loomine ja avaldamine Internetis” koolitust.  Kursusel analüüsitakse erinevaid õppematerjale, hinnatakse nende kvaliteeti, õpitakse tundma ja kasutama erinevaid veebipõhiseid kodulehe loomise keskkondi ning sisupaketi vahendit eXeLearning. Õpetajatele on selle vahendi kasutamine alati meeldinud, kuigi kasutusloogika erineb natuke tavapärastest: kõigepealt tuleb luua sisupaketi fail (.elp) ja kui kõik on valmis ja viimistletud, alles siis genereerida internetifailid. Neid tekib palju, tavaliselt üle 40 või veel rohkem. Kui märkad viga alles peale internetifailideks salvestamist, siis parandamise jaoks on vaja muutused sisse viia sisupaketi failis, salvestada ja genereerida uued html failid. Need luuakse kausta, aga vanu üle ei kirjutata, samanimelist ka luua ei saa. Vana tuleb enne ära kustutada ja alles siis uus materjalide kaust luua. Lõpuks tuleb avaldamiseks kõik failid internetiserverisse saata. Selleks on kõige parem kasutada näiteks zone.ee serverit, sest sinna saab faile üles laadida mingi FTP programmi abil. Paar õpetajat on ka proovinud avaldada oma materjale hot.ee serveris, kuid sinna ühekaupa üle 40 faili üles laadida on ikka väga tüütu. Võõras on ka see, et .elp faili ei saa avada tavapäraselt topeltklõpsu abil, vaid tuleb eXeLearning programm avada ja alles siis sinna fail avada. Näidiseks selle sisupaketi abil loodud õppematerjali kohta toon Triin  Marandi (2007) juhendi Sisupakettide koostamine

Õppematerjalide koostamise ja kohese veebis avaldamise tarbeks on olemas keskkond LeMill. Ka selle keskkonna kohta on Tiigrihüppel olemas koolituskursus “KooliMill-õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega“, mida olen läbi viinud ühe korra. Õpetajad tutvusid Koolielu portaaliga, koostasid materjale LeMillis ning lõpuks avaldasid sealsamas kogumiku. Nii nagu eXeLearningus, saab ka LeMillis avaldada materjale tekstina, lisada pilte, videosid vistutada, koostada enesekontrolliteste ja muidugi linkide abil seostada õpiobjekte omavahel. Näidisena Hans Põldoja (2011) õppematerjal selle kohta, kuidas LeMilli materjale lisada.

Õppematerjalis (Põldoja, 2012) veel välja toodud vahenditest on mulle tuttav CourseLab,  mida olen ühel seminaril kasutanud, aga materjale valmis koostanud ei ole. Ülejäänud (myUdutu, Connexions, Xerte Online Toolkits, GLO Maker) on täiesti võõrad. Algul proovisin natuke GLO Markerit, kuid see ei pakkunud mulle huvi. Siis otsustasin proovida avaldada materjali myUdutu abil.

  1. Registreerisin kasutajaks.
  2. Alustasin uue kursusega pannes sellele nime.
  3. Valisin kursuse lineaarse ülesehituse.
  4. Valisin mailliks School Days, täiendasin lisades oma logo
  5. Lisasin järjest materjale
  6. Lisasin pilte
  7. Lisasin 2 enesekontrollitesti küsimust – valikvastustega testi ja lohistatavate sõnadega vastavusse seadmise harjutuse.
  8. Lisasin kasutatud materjalid
  9. Avaldasin materjali vesipildi all olevana – see on tasuta variant.
  10. Link materjalile http://publish.myudutu.com/published/evaluations/43436/Course89484/v2013_2_28_9_25_54/course/course89484.html

Kasutatud materjalid

Põldoja, H. (2012). Õppematerjalide koostamise vahendid. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-koostamise-vahendid/

Õppematerjalide loomine ja avaldamine Internetis. (2009). Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituskursus. Loetud aadressil http://3fahug.havike.eenet.ee/ekursus/

4. Mõiste-, idee- ja järelduskaardid

4. ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/18/kodutoo-4/
Leida peamised erinevused, mille poolest mõistekaart (concept map) erineb ideekaardist (mind map) ja järelduskaardist (consequence map). Kus neid sobiks õppetöös kasutada? Kuidas neid võiks uuringutes rakendada? Milliseid haridustehnoloogilisi vahendeid soovitate kasutada nende erinevat tüüpi teadmiste kaardistamise võimaluste toetamiseks?

Mõistekaart, mõttekaart, ideekaart, mälukaart, järelduskaart – kas kõik ikka mõistavad meid mõisteid ühtemoodi ja õigesti?. Mina ilmselt mitte, sest lugedes materjale (Reiska, 2008) ja mõeldes enda avaldatud töölehe (Dreier, 2012) peale, olen ma ilmselt ideekaarti nimetanud mõistekaardiks.

Ideekaart  (mindmap)

Tegin 2012. aasta e-õppe kevadkonverentsil ettekande ideekaardi loomisest Mindomo keskkonnas ja pärast avaldasin ka töölehe e-õppe uudiskirjas. Kirjutan selles nii: “Mõistekaart on tavaliselt puukujuline, koosneb omavahel ühendatud mõistetest (topics). Mõistekaart saab alguse pealkirjastamisest (Title) – sellest saab ka mõistekaardi keskne mõiste (Central topic). Igal kaardil on seda ainult üks.” Ilmselt oleks ikka pidanud seal kirjutama sõna “ideekaart”.

Ideekaardi loomisel keskendutakse just mõistetele, nende lahtiseletamisele, jagunemisele ja seostele. Visuaalidele on taoline kaart üks parimaid vahendeid struktuurse arusaamise jaoks. Tavaliselt on nad poolhierarhilised,  kuid võivad olla ka lineaarsed või ka hajusad, kus võib olla mitu tsentraalset punkti. Arvutiga ideekaarti luues peab arvestama ka konkreetse tarkvaraprogrammi võimalustega. Eelpoolnimetatud Mindomo keskkond on hea sellepoolest, et võimaldab lisada pilte,  videosid ja pärast kaadri loomist sellest luua esitlus (näidet vaata siit) , halb aga sellpoolest, et üks tavakasutaja saab tasuta luua ainult 3 kaarti.

Väga lihtne ideekaardi loomise vahend on Text2mindmap, mille kasutamine ei nõua isegi kasutajaks registreerimist. Tekst tuleb kopeerida või kirjutada vasakule tekstikasti õigete tasemetega ja ideekaart koostatakse automaatselt.

Mõistekaart (concept map)

Välimuselt sarnane ideekaardiga. Mõisted on seotud, nendele seostele lisatakse verbid ja nende abil on võimalik tekitada lauseid. Tavaliselt on nad hierarhilise ülesehitusega, kuid võib tekitada seoseid mitmete mõistete vahel, nn ristseoseid.

Mõistekaardi koostamine või mõistekaardi abil õppides:

  • õpilased süvendavad lihtsate definitsioonide laiendamise kaudu oma arusaamist olulisest sõnavarast ja põhimõistetest
  • õpilased koostavad mõiste definitsioonist visuaalse kujutise, mis aitab asju paremini meelde jätta
  • õpilasi julgustatakse definitsiooni koostamisel kasutama ka oma eelnevaid teadmisi. (Zimmermann & Põldoja, 2011)

Väga head mõistekaardi loomise vahendid on Kidspiration ja Inspiration, kuid need ei ole kahjuks vabavaralised (TH jagas esimestele Digitiigri koolitusel osalevatele koolidele nende litsentse). Tegemist on jaosvaraga. Saab vabalt oma arvutisse salvestada ja installeerida. Tasuta kasutamise periood on 30 päeva. Peale 30 päeva möödumist tuleb osta litsents.

opimapp-moistekaart

See on õpimappi selgitav mõistekaart, mis on loodud Inspirationi abil ja siis eksporditud gif-iks.

Online mõistekaardi tarkvarad (vabavarad) on CmapTools ja MindMeister

Järelduskaart (consequence map)

Järelduskaarti kasutatakse järelduste, probleemide lahenduste, suundumuste jms koostamiseks. Selle kaardiga mul eriti ei ole kokkupuuteid. Püüdsin koostada vahendi Bubble.us abil järelduskaardi päikese kohta. Õpilastega tuleks see kaart koostada koostöös arutelude abil ja järeldusi tehes.

bubble

See on järelduskaart, mis on loodud Bubble.Us abil ja siis eksporditud png-ks.

Lugesin David B. Hay artiklist, kuidas mõistekaardi abil mõõta õpitulemuste sügavust, ulatust. Neli inimest koostasid igaüks 2 mõistekaarti kasutamaks neid kraadiõppetudengite õppetöös enne ja pärast mõiste õppimist. Kasutatakse mõisteid Surface learning  ja  Deep learning (pinnapealne ja süvaõppimine). Artiklist järeldub, et  mõistekaart on võimas vahend, sobib nii õppimiseks, õpetamiseks kui ka teaduslike uuringute läbiviimiseks.

Kasutatud materjalid

Reiska,  P. (2008). Mõistekaardid IKT abil. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=M%C3%B5istekaardid_IKT_abil

Dreier, T. (2012). Mindomo – mõistekaart uut moodi. Loetud aadressil http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=3082

Zimmermann, M. & Põldoja, H. (2011 ). Mõistekaart. Loetud LeMillis aadressil http://lemill.net/lemill-server/methods/moistekaart

Hay, D. B. (2007). Using concept maps to measure deep, surface and non-learning outcomeshttp://cursa.ihmc.us/rid%3D1JTPV1YQJ-YSP88H-17PD/A02-015.pdf

1. teema – õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/02/04/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid/

Õpiobjekt

Lugesin artiklist “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse” sellest, kuidas arvutid õppetöösse jõudsid ja esimesi õpitarkvaraprogramme kasutama hakati – tundsin ära palju tuttavaid programmise nimesid. Hakkasin tegelema informaatikaga umbes samal ajal. 1996-98 õppisin Tartu Avatud Ülikoolis Informaatikaõpetajate kutsekursustel. Iga kord, kui saime Tartus kokku, siis jagasime kursusekaaslastele, mis programme ja õpivara või vahendeid oli keegi kusagilt hankinud. Siis jagasime neid veel flopiketastel. Internet oli vähestel kodus. Õpiobjekti mõistet me ei kasutanud veel, kuigi järele mõeldes ja lugedes selgitust, et see on: “mistahes digitaalne materjal, mida saab kasutada õppimise toetamiseks” (Põldoja, 2012), võib öelda, et me analüüsimise ja koostasime õpiobjekte Anne Villemsi kursustel “Informaatika didaktika” ja “Koolitarkvara” jt. Hiljem, töötades õpetajana ja Tiigrihüppe erinevate projektide koolitajana, olen õpiobjekte koostanud palju ja nende koostamist õpetanud ka õpetajatele.

Lugesin õpiobjektide standardist SCORM. Sain teada, et akronüüm tuleb sõnadest Sharable Content Object Reference Model ja see on USA Kaitseministeeriumi poolt käivitatud ADLNet-i (Advanced Distributed Learning Network) poolt 2000. aasta algul loodud standard. Selle standardi järgi peaks saama:

  • kursusi kanda üle ühest õpihaldussüsteemist (ÕHS) teise ilma kadudeta (sisu, kasutajad, kontod, õigused,  jmss);
  • erinevate ÕHS-de vahel kasutada õpiobjekte ristkasutuses;
  • luua meedia- ja õpiobjektide panku erinevate kursuste õpiobjektide baasil, mis võimaldaks kasutada erinevaid otsinguid.

Põldoja toob oma artiklis välja ka 6 SCORM-i tunnust, millest minu arvates on tänapäeval tähtsamad käideldavus, korduvkasutus ja kindlasti muutub olulisemaks koostalitlusvõime (Win, Mac, Linux, Android) ning vastupidavus (arvuti, tahvel, mobiil).

Õppematerjalide levitamine

Repositooriumites on õppematerjalid koos metaandmetega; referatooriumites on ainult metaandmed, materjalid ise on kusagil mujal andmebaaside või veebis. (Põldoja & Leinonen, 2012)

Õppematerjalide repositooriumite ja referatooriumitega olen kokku puutunud mitmetega, neisse õpiobjekte lisanud ja ka nende kasutamist õpetajatele õpetanud. Kõige tihedamalt on seotud selle teemaga Tiigrihüppe koolitusprogrammi “Õppiv Tiiger” lisakursus “KooliMill – õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega”,  mida olen koolitanud kahel korral. Kursuse käigus tutvutakse haridusportaaliga Koolielu ning erinevate õpiobjektide repositooriumitega. Õpitakse koostama õppematerjale keskkonnas LeMill. LeMilli lisatakse ka materjale SlideShare, Scribd, YouTube, Flickr ja Wikimedia Commons keskkonnast. Lõputööna valmib igal kursuslasel LeMilli keskkonnas kogumik, millele on lisatud õpilugu. Selles koolituses on ka ülesanne õpetajatel tutvuda erinevate repositooriumitega, mis ei ole eestikeelsed. (Valige välja üks keskkond ja kirjutage selle alla oma kommentaar: kas otsimine oli kerge, kas leidsite midagi vajalikku jne?)

  1. MERLOT http://www.merlot.org/merlot/index.htm
  2. OER Commons http://www.oercommons.org/
  3. LRE http://lreforschools.eun.org/
  4. Connexions http://cnx.org/
  5. Ariadne http://ariadne.cs.kuleuven.be/
  6. Euroopa repositooriumid http://edrene.org/results/currentState/index.html

Mäletan, et see ülesanne ei olnud õpetajatel kerge täita, sest enamusel neist puudus repositooriumite kasutamise kogemus ja oli probleeme ingliskeelsete keskkondade kasutamisega puuduliku keeleoskuse tõttu. Merlot ja Ariadne on enamuses mõeldud kõrghariduses kasutavate materjalide jaoks. Kuna LREs avaldatud õpiobjektid on üldhariduskooli tarbeks ja enamus Creative Commons litsentsiga, siis kirjutan sellest lähemalt.

LRE (Learning Resource Echange http://lreforschools.eun.org/)

LRE-home

  • Keskkond on vaikimisi ingliskeelne, kuid saab valida 11 erineva keele vahel, eesti keelt ei ole, soome ja leedu on, lätit ei ole. 🙂
  • Kõik saavad endale konto luua, kuid materjalide lisamiseks on vaja seda taotleda (If you are interested in joining the LRE, please contact lre-contact [AT] eun.org)
  • Otsida saab keele järgi (eestikeelseid on 180 objekti), vähima  ja suurima vanuse järgi, aine (subjects) järgi, materjali tüübi (resource types – tekst, mäng, harjutus, kursus jt) järgi ja tootja (providers) järgi. Lisaks saab märgistada lisakäsu otsimaks kõigile keeltele/rahvustele arusaadavaid materjele (Search only travel well resources). Näiteks eestikeelne 7-18-aastastele sobiv materjal tüüpi drill and practice oli ainult üks – Mowgli raamatu põhjal Wordis täidetav dokument. Lihtne otsimisvõimalus on märksõnapilve järgi. Üllatav oli see, et aines Informatics/ICT  ei olnud mitte ühtegi materjali, kuid kunsti aines üle 14 tuhande materjli ja geograafias üle 5 tuhande.
  • On võimalik leida palju mängulisi harjutusi. Näiteks geograafia õppimiseks mäng Toad Hop, milles tuleb arvuti poolt antud linnanime järgi hüpata (konnana) õigesse riiki. Käib võistlus miteme “konna” vahel. peale lõppu jõudmist näeb ka, kui palju oli õigesti ja kui läks valesti, siis mis läks valesti.

Top-hop-RE

Mängima hakkamiseks tuleb klõpsata Get this resource ja siis alt lennuki ikoonil. Mäng avatakse uues aknas. Vasakpoolse ikooni abil saab lugeda juhendit.

  • Konto omanikud saavad materjali märgistada oma lemmikutesse (favourites), saab salvestada otsingut. Materjale saab hinnata ja kommenteerida ning märgistada, kas “reisivad hästi” (Does this travel well?).

Omaloodud õpiobjekte olen ma avaldanud Koolielus, LeMillis, oma kooli kodulehel, oma eportfoolios, blogides, oma google dokumentides jm

Lõpuks – lugesin Rory McGreali teadusartiklit A Typology of Learning Object Repositories. Selles antakse vastuseid küsimustele:

  1. Mis liiki õpiobjektide repositooriumeid (õor) internetis on?
  2. Millised on nende õor-te põhijooned?
  3. Millised funktsioonid on enam-vähem kõikidel õor-tel ja mis on omased ainult teatud tüüpi õor-tele?
  4. Kas on vajadust õppematerjalide kogumikele kui juba internetis on kättesaadav nii tohutu hulk informatsiooni?

Kasutatud materjalid

Põldoja, H. (2012). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Informaatika didaktika. (2005). Õpitehnoloogia standardid ja õpiobjektid. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk42.html

Põldoja, H. & Leinonen, T. (2012). Õpiobjektide repositooriumid ja referatooriumid.  Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/opiobjektide-repositooriumid-ja-referatooriumid/

Maadvere, I, Põldoja, H. (2009). KooliMill – õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega.   Loetud aadressil http://3fahug.havike.eenet.ee/lemill/

McGreali, R. (2007).  A Typology of Learning Object Repositories Loetus aadressil http://auspace.athabascau.ca/bitstream/2149/1078/1/LORFINALChapter.doc.

3. Arvutiga tehtava õpidisaini(ülesande) kirjeldus

3. nädala ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/11/3-nadala-ulesanne-2/ :  Loo biheivioristlikku õpiparadigma arvesse võttes arvutiga tehtav õpidisaini(ülesande) kirjeldus, milles on järgmised elemendid: Kes õpib? Mida õpib? Kuidas treenitakse? Kordamine? Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? Interaktiivsus? Võistlusmoment?

Biheiviorismi eelkäijaks võib nimetada tingitud refleksi avastajat Pavlovit, kelle järgi nimetatud Pavlovi refleksist räägin ma tihti siis, kui   saabub koolis söögivahetund ja ma ei saa millegipärast sööma minna. See kellahelin ütleb organismile, et kohe saab süüa ja seedimisprotsess hakkab tööle :-).

Biheiviorismi põhiidee – inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Biheivioristid leidsid, et käitumist on võimalik muuta vastavate stiimulitega ja kõik inimesed reageerivad neile mõjutustele sarnaselt. Kui soovitud käitumist tasustada (kiitus, kommid, raha jne), siis soovitud käitumine sageneb. Kui soovimatut käitumist karistada, siis soovimatu käitumise sagedus väheneb. (Leuska, 2010)

Biheivioristlik teooria väidab, et õppimine toimub ainult assotsatsioonide või sidemete loomisega oma kogemuste või käitumise vahel. Seega on esimesel kohal reageerimine keskkonna märguannetele. Biheivioristid väidavad, et õppimine on käitumise muutmise võimalus ja järelikult arengu toimumise põhjus.
Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne – mida, kui palju ja kui hästi. Õppimine on seda parem, mida enam “õigeid” reaktsioone õppija mäletab või vajadusel reprodutseerib. Õpetaja rolliks on ainult soovitavate reaktsioonide õhutamine. Õpilane on passiivses rollis ning just kui ei vastutaks õppimise eest. Õppija poolt ei oodata uusi tegevusi ega uusi lahendusi, sest valikutegemine, edasiliikumiskiiruse ja hindamine on jäetud ainult õpetaja kanda. (Teppan)

Biheiviorism uurib palju õppimist:

  • Harjutamine, treenimine
  • Klassikaline tingimine
  • Katse ja eksituse meetod (proovitakse kuni õnnestumiseni)
  • Kinnitus:
    • positiivne – saab head
    • väldib halba
    • negatiivne – saab halba
    • jääb heast ilma

(Leuska, 2010)

Valisin õpidisainiks, mida kirjeldada, võistluse World Education Games.

Märtsi alguses saavad õpilased osaleda kolmel rahvusvahelisel võistlusel üle veebi http://www.worldeducationgames.com/.  Esimesetel aastatel oli seal ainult peast arvutamisvõistlus Math Day, kuid nüüd on lisandunud Spelling Day (sel aastal Literacy Day) ja Science Day ehk teadusained (bioloogia, keemia, füüsika, astronoomia jt). Eelmisel aastal osales kokku üle 2,5 miljoni õpilase 218 riigist vanuses 4-18 aastat,  minu koolist 147 õpilast 1.-12. klassist. Võistlus toimub reaalsete vastatega (1 kuni 3) üle maailma. Vastased valib arvuti. Võistlusel tuleb 1 minuti jooksul lahendada õigesti ära võimalikult palju ülesandeid. Võistlus on 4 vanusegrupis: 4-7, 8-10, 11-13 ja 14-18  ja ülesanded on erinevad vastavalt eale.

Enne võistluspäeva on kuu aja jooksul võimalik harjutada, võistelda, punkte koguda – toimub nn “soojendus”. Matemaatikavõistlusel on erinevad tehted: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine, jada järgmise liikme leidmine; vanematel õpilastel ja astmed ja juured.  Spellimisvõistlusel öeldakse inglisekeelne sõna ja siis see sõna lauses. Võistleja näeb ka seda lauset ekraanil ja peab õige sõna kirjutama. Kolme vale vastuse korral lõpeb võistlemine enne aja (ühe minuti) lõppemist. Saadaud punktid summeeritakse. Iga päev näidatakse selle päeva edetabelit ja ka üldist tabelit nii vanusegruppide, klasside, tasemete ja kooli lõikes. Tuuakse välja üldine punktide (õigete vastuste) koguarv,  ühe mängu ehk 1 minuti suurim punktisumma ja ka õigsuse protsent. Õpilased näevad selle minuti jooksul vastates reaalajas vastamise  edenemist ehk kes on hetkel ees. Õpilased võistlevad väga hasartselt. Eriti palju positiivseid emotsioone annab näiteks inglise keele õigekirjavõistlusel võidu saamine inglise keelt emakeelena rääkiva õpilase ees.  Harjutades õpivad õpilased kiiremini arvutama ja inglise keeles kirjutama. Loomulikult õpitakse ka uusi sõnu! Võistlejad saavad luua endale avatari muutes näokuju, juukseid, peakatet, huuli, nina, silmi, tausta. Samuti saab muuta inglisekeelse teksti audiot: ameerika, briti, kanada, austraalia, uus-meremaa või lõuna-aafrika. Hea tulemuse korral kiidetakse õpilasi, nt almost einstein.

worldeducationgames

weg-4b

Esimesel pildil näete minu kooli kõikide õpilaste seas ühes minutis õigete vastuste edetabelit ja teisel pildil kogu maailma seas ühe “soojenduse”päeva klasside edetabel 8-10-aastaste seas, minu kooli 4.b klass paistab hetkel olevat 38. kohal.

Võistluspäeval (tegelikult 48 tunni jooksul), sel aastal 5., 6.  ja 7. märtsil, on igal õpilasel punktide kogumiseks (matemaatikas ja inglise keeles) 10 võimalust 5 erineval tasemel, st õpilane saab mängida/võistelda igal tasemel 10 korda, kokku 50 korda. Püütakse igal tasemel oma punktisummat tõsta, et saada võimalikult hea skoor! Pärast seda saab jätkata mängimist, kuid neid punkte enam ei arvestata. Digitaalse tänukirja WEG poolt koos märkega platinum award saavad õpilased, kes võistlesid vähemalt 50 korda. Maailma parimatele on muidugi ka medalid olemas. Minu kooli parimad igas vanusegrupis kutsutakse juuni alguses toimuvale Tubli Päevale.

Kasutatud materjalid

Teppan, P. Kaasaja õpiteooriate lähtepunktid.  Loetud aadressil http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html

Leuska, A. (2010).  Arengupsühholoogia. Biheiviorism. Loetud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/biheiviorism.html

2. Etteantud õpikeskkonna lubavuste hindamine

2. nädala ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/04/2-nadala-ulesanne-2/

  • Lugesin läbi loenguesitluse Haridustehnoloodilised uuringud ja evalvatsioon. 2. loeng.
  • Vastasin õppimise metafoori küsimusele täiskasvanud õppija seisukohast nii: Õppimine kui iseenda ja maailma vahelise tasakaalu saavutamise vahend.
  • Püüdsin aru saada, mis on lubavused:
    • Haridustehnoloogias on lubavuste (affordances) terminit hakatud kasutama kirjeldamaks keskkonna kasutajatest sõltuvaid ilmnevaid omadusi, mis võimaldavad teatud õpitegevuste läbiviimist.
    • Keskkonna õppimist võimaldavaid lubavusi ei saa eristada ilma õppijata, kes nende omadustega interakteerub.
    • Keskkonnal on stabiilsed lubavused (affordances), mis võimaldavad mingil olendil, kellel on teatud lubavusi aktiveerivad omadused (effectivities) selles keskkonnas efektiivselt tegutseda.
    • Lubavused on omadused, mis toetavad või piiravad subjektidel läbi viia mingeid eesmärke teatud artifakte ja töövahendi funktsioone kasutades

– Tutvu raamatus Õppimine ja õpetamine esimeses kooliastmes peatükiga “16. tehnoloogia”.
TähelepanekThe document “Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes” has been automatically removed from Scribd by our automated copyright protection system because it appears very similar to an unauthorized copyrighted document that was previously removed from Scribd.

  • Kuidas töötavad metafoorid õppedisaini looja abivahenditena? (Kerli Kusnetsi magistritöö näitel). Metafoor kõnekujundina võimaldab lihtsustada mingitest nähtustest, kontseptsioonidest,
    tegevustest arusaamist.  Toon siin välja 3 minu arvates head õppedisaini metafoori:
  1. Õppedisain – selgroog. (Selgroog väljendab lineaarset protsessi, kus detailsus, täpsust ja struktureeritust kujutatakse selgroolülidena.)
  2. Õppedisain – Supi valmistamine (Supi valmistamise tähistab õppedisaini protsessi, kus on vajalikud erinevad komponendid (meetodid, vahendid, õpiobjektid- ja ülesanded jne) ning tulemuseks on maitsev supp (ekursus), mis kindlasti ära süüakse. Antud metafoori tõhusus seisneb tema lihtsuses ning äratuntavuses igale inimesele.)
  3. Õppedisain – Matkamine. (Matkamine tähistab õppedisaini protsessis seda teekonda läbi erinevate etappide ning nagu matkamises on tähtis ettevalmistustöö ja pakkimine nii on ka oluline õppedisaini protsessis vajaduste analüüs ja planeerimine. Mõlema välja toodud tegevuse puhul (õppedisain ja matkamine) võib kehva ettevalmistustöö tõttu kogu protsess läbi kukkuda.)
  • Lugesin artiklit õppimisteooriate põhijoontest.
    Selleks, et mõista teist õppijana, peab kõigepealt suutma analüüsida ennast õppijana …
    Õpetaja õpetamisstrateegia valikuga luuakse õppimiskeskkond, kus on oluline arvestada nii õppija, aine kui õpetaja vastastikust kooskõla.
  • Vaatasin videot iPad’ist. Lugesin artiklit iPad’i kasutamise võimalustest koolitunnis.
  • Millised on SINU ARVATES iPad’i lubavused õppimiseks? Põhjenda, miks?
  1. iPad pakub õpilasele interaktiivsust – iPadis saab õpilane vaadata ja läbi viia keemiakatseid, mis ei ole päriselus võimalikud ohtlikkuse tõttu.
  2. iPad võimaldab õpilasel keerulist ülesannet, milles ta vigu tegi, korrata mitmeid kordi kuni vigu enam ei ole.
  3. iPadis võimaldab õpilasel õppida näidete ja videote abil – füüsikas, võõrkeeltes, bioloogias, geograafis jne
  4. iPad ühendab materjale – selles on mitme aine töövihikud ja õpikud koos, vaja ainult internetti.
  5. iPadi võimaldab õpetajal õpikuid ja ülesandeid kiiresti muuta, uuendada, parandada.
  6. iPad näitab värvilist ja puutetundlikku pilti lugemiseks, vaatamiseks ja kuulamiseks.
  7. iPad on kerge kanda – Seda kasutades on põhikooli õpilase koolikott ligi 5 korda kergem.
  • Lubadus ja mugavus väga laias mõttes annab kokku sama tähenduse. iPadi lubadus, ehk mida temaga teha saab ja kasutaja mugavus, mis sisaldab ka kasutaja vajaduste igas mõttes täimist. Iga tegevuse osaks on ka tegevuses kasutatavad või loodavad õppematerjalid (artifaktid). Nende asukoht tegevusdiagrammis näidatakse tegudega seotult.Tegevuse sooritamiseks on vajalikud mingid õpikeskkonna lubavused. Need näidatakse tegudega seotult. 
    Kolm olulist elementi lubavuse kirjeldamisel on:
    SUBJEKT;
    OPERATSIOON;
    MEDIAATOR (KESKKOND, VAHEND, ARTIFAKT)
    Lubavused on omadused, mis toetavad või piiravad subjektidel läbi viia mingeid eesmärke teatud artifakte ja töövahendi funktsioone kasutades.
    Subjektid: igaüks, kogukond, rühm, isik
    Subjektide omadused: rühmajuht, tuutor, erinevad rollid tegevustes nt. 6-mütsi jne.
    Artifaktid: veebliehekülg, sõnum, vestlus, pilt, tabel, mudel
    Arifaktide omadused: esitsulik (expositive), interaktiivne (interactive) jne.

 

  • Loe teiste õppijate arvamusi iPad’i lubavuste kohta. Milliseid lubavusi hinnati kõige enam, milliseid märkasid vaid üksikud kaasõppijad?

Kasutatud materjalid

Pata, K. (2011). HARIDUSTEHNOLOOGILISED UURINGUD JA EVALVATSIOON. 2  Loeng.  Loetud SlideShare keskkonnas aadressil http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng2

Kusnets, K. (2007). E-KURSUSTE ÕPPEDISAINI MODELLEERIMINE JA TOESTAMINE MULTIMEEDIUMIPÕHISE ÕPPEMATERJALI ABIL EESTI E-KUTSEKOOLI  KONTEKSTIS.  Loetud http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/magistri_tood/2007_kevad/Kerli_Kusnets/Kerli_Kusnets_Magistri_Too.pdf

Nagel, V. Sissejuhatus kasvatusteadustesse. Loetud http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html

Magistritöö seminari I kontakttund

9.02.2013

Magistritöö seminari eesmärk on toetada tudengite erialase spetsialiseerumise väljakujunemist, praktiliste oskuste omandamist teadusliku uurimistöö planeerimisel ja läbiviimisel ning aidata saavutada valmisolekut magistritöö edukaks koostamiseks ja kaitsmiseks.

Seminari käigus analüüsime iga osaleja esialgseid magistritööde ideid, potentsiaalset struktuuri ning sobivat raamistikku. Täpsemalt vaatleme:

  • Uurimistöö koostamise praktilisi aluseid
  • Uurimisteema piiritlemist ja probleemi püstitamist
  • Erialakirjanduse ning uurimismaterjali otsimist ja kasutamist
  • Teoreetilise raamistiku loomist uurimistööle
  • Uurimistöö metodoloogilisi valikuid ja meetodite rakendamist

Läbiviijad: Dr. Terje Väljataga, Kairit Tammets ja Hans Põldoja
Ainepunktid: 3 EAP
Kontaktundide maht: 16 h

Õpileping

Ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/01/28/digitaalsed-oppematerjalid-2013-alustab/

Õpileping on õppija ja juhendaja vaheline “leping”, mis defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse. Õpileping koosneb viiest osast:

  1. Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?
  2. Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
  3. Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
  4. Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?
  5. Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Minu õpileping

  1. Teema. Digitaalsete õppematerjalide loomine. Mulle meeldib tegeleda praktiliste asjadega. Olen paljude vahenditega loonud digitaalseid materjale ja ka nende loomist õpetajatele õpetanud Tiigrihüppe koolitajana. Kuid ma tahaks ikka veel ja rohkem osata! 🙂 Huvi pakuvad sisupakettide loomise vahendid, mille abil saab materjale ühest keskkonnast teise üle tõsta ja igasugused uued tehnoloogiad.
  2. Eesmärgid:
    • saada ülevaade uutest suundadest ja vahenditest digitaalsete materjalide loomisel ;
    • saada teada, milline on kvaliteetne digitaalne õppematerjal, e-õpiku nõuded;
    • uurida, milline peaks olema digitaalne materjal, mis sobib kasutamiseks nii arvutis, tahvelarvutis, nutitelefonis ja mujal (materjali tüüp ja OS);
    • testida, millised testide loomise vahendid on parimad;
    • täiendada ja täpsustada allikatega töötamise nõudeid (autoriõigused, litsentsid);
    • kursuse lõputöö teha võimalikult hästi.
  3. Strateegiad:
    • Osaleda aktiivselt kõikides kontakttundides;
    • Kõik pakutud materjalid läbi lugeda/töötada/analüüsida;
    • Kodutööd ISE ära teha ja loodetavasti õigeaegselt (kui kevadvaheaja nädalale ühtegi tööd ei jää, siis ehk õnnestub);
    • Kaaslaste blogipostitused läbi lugeda ja oma arvamust avaldada. Nende kogemustest ja ka vigadest õppida.
    • Rühmatööd tehes suhelda aktiivselt, aktsepteerida teiste mõtteid ja avaldada enda omi.
  4. Vahendid/ressursid: 
  5. Hindamine. Hindamine on alati üks keerulisemaid tegevusi. Eriti enesehindamine. Kui olen kõik kodutööd ära teinud, analüüsinud protsessi ja tulemusi, siis võib ehk heaks hinnata! 🙂 Kui ma tunnen digimaterjale koostades, et ma oskan seda teha ja veel enam, ma oskan ka õpetajatele õpetada nende koostamist, siis olen eesmärgid saavutanud. Mis või kes seda tõestab? Eks ikka töö ja tulemused!

 

1. Mis on haridustehnoloogia?

1. Nädala ülesanne – http://ifi7056.wordpress.com/2013/01/27/1-nadala-ulesanne-2/

Lugesin läbi loenguesitluse Haridustehnoloodilised uuringud ja evalvatsioon. 1. loeng.
Lugesin Rocci Luppicini artiklit A Systems Definition of  Educational Technology in Society. Üllatav oli see, et esimesed ühised arusaamad olid, et haridustehnoloogia on samaväärsene audiovisuaalse kommunikatsiooni ja juhendamisega.
Kuulasin Merilli videoloengut praktilise õpidisaini kohta. Merilli teooriga tutvusime me ka eelmisel semestril kursusel  Õppedisaini alused.
Vaatasin videot Instructional Technology: Looking Backward, Thinking Forward, kui palju on muutunud õppimine ja õpetamine  tehnoloogia abil viimase 100 aasta jooksul. Huvitav video oli!

Haridustehnoloogia mõisteid:

  • Haridustehnoloogia mõistega käsitletakse haridust kui tehnoloogiat, st. süstemaatilist protsessi, mis tugineb teatud pedagoogilistel eesmärkidel ja rakendab teatud printsiipe ja strateegiaid nende eesmärkide saavutamiseks.
  • Haridustehnoloogia on pedagoogikavaldkond, mis rakendab pedagoogiliste situatsioonide ja õpiprotsessi esilekutsumiseks teatud sõnumite edastamist ja toetuselemente.
  • Haridustehnoloogia on õppimise tõhustamiseks loodud süsteemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja hindamine (NCET, 1969).
  • Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks.
  • Haridustehnoloogia, mida tuntakse ka kui
    • –  e-õppimist (e-learning),
    • –  õppedisainide tehnoloogiat (instructional technology)
    • –  õpidisainide tehnoloogiat (learning technology),
    • –  „õppesüsteemide disaini” (instructional systems design),
      on tehnoloogia kasutamine õppimisprotsessi toetamiseks.
  • Haridustehnoloogia on multimeedia tehnoloogiate ja audiovisuaalsete vahendite kasutamine õppimise ja õpetamise protsessi edendamiseks.
    • –  Õpetamisel kasutatakse tehnoloogiat vahendina
    • –  Tegeleb IKTga kitsa, pedagoogilise eesmärgi ulatuses
    • –  Peaeesmärk on õppimise ja õpetamise edendamine
  • Haridustehnoloogia on õppimise edendamise ja oskuste arendamisega seotud uurimine ja eetiline tegevus, milles luuakse, rakendatakse ja hallatakse sobivaid tehnoloogilisi protsesse ja ressursse.
  • Haridustehnoloogia on süsteemne lähenemine teooriate, metoodikate ja tehnoloogiliste vahendite rakendamisele probleemide lahendamise eesmärgil erinevates teadmise vormidega seotud valdkondades.
  • Haridustehnoloogia eesmärgiks on selliste inimtegevuste organiseerimine, mis aitavad meil kohaneda, aktiivselt osaleda ja ära kasutada keskkonda.
  • Haridustehnoloogia eesmärgiks on:
    • –  Disainida, arendada ja hinnata inimeste ning tehnoloogiliste ressursside efektiivsust, et toetada õppimise kõiki aspekte;
    • –  Olla suunavaks jõuks haridussüsteemide ja õppimispraktikate muutmisel, et aidata kaasa muutustele ühiskonnas.

( Pata, 2011)

  • Haridustehnoloogia on märksa laiem mõiste kui tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis.
  • Haridustehnoloogia on kujunenud uueks distsipliiniks, mis on kombinatsioon hariduspsühholoogiast, pedagoogikast, IT-st, juhtimisest jms.
  • Haridustehnoloogia on õppeprotsessi ja õppekorralduse süstemaatiline arendamine IKT vahendeid kasutades. Haridustehnoloogia ei hõlma mitte ainult IKT vahendite abil õppimise hõlbustamist, vaid tervet süsteemi:
    • informatsiooni loomist ja haldamist (Content Management Systems),
    • õppeprotsessi läbiviimist (Learning Management Systems)
    • õppeinfo haldamist (Study information Systems).
  • Haridustehnoloogiat võib vaadelda kahest aspektist:
    • haridustehnoloogia kui uurimisvaldkond
    • haridustehnoloogia kui arendustegevus.
  • Haridustehnoloogia arendustegevusena on kujunemas tänapäeval oluliseks uuenduste allikaks haridussfääris. See tähendab uute metoodikate, õppematerjalide ja abivahendite väljatöötamist, katsetamist, hindamist ja juurutamist.

(Piir, 2010)

Mulle meeldivad lihtsad asjad. Ma eelistan mõistet: Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks.

Mida siis haridustehnoloog teeb?

Kuna töötan üldhariduskoolis, (esialgu veel informaatikaõpetajana, kuid loodan, et kunagi saan haridustehnoloogiks), siis vastan sellele küsimusele pidades silmas oma kooli.

Ingrid Maadvere kirjutab, et haridustehnoloogi ametikoha põhieesmärk on: “Arendada koolis e-õpet. Koordineerida IKT integreerimist ainekavasse ning toetada, nõustada ja abistada õpetajaid IKT rakendamisel õppetöös”. Olen sellega täiesti päri. Kuna meil ei ole koolis haridustehnoloogi, siis olen osaliselt selle tööga tegelenud oma töö kõrvalt. Tundisin, et see meeldib mulle ja sellepärast astusin ka magistriõppesse, et omandada haridustehnoloogi oskused. Koolis tuleb tegeleda õpetajate nn “käehoidmisel” väga paljude praktiliste ülesannetega.  Magistriõppes saame tugeva teoreetilise põhja, millele tugineda. Mart Laanpere kirjutab aastal 2010 esimese haridustehnoloogia magistriõppekava loomisel nii: “Võib ennustada, et personaalsete seadmete (e-luger, pisisülearvuti, pihuarvuti), veebipõhiste õpikeskkondade ja digitaalsete õppematerjalide laiem kasutuselevõtt koolides tekitab kümne aasta perspektiivis kasvava vajaduse kompetentse haridustehnoloogi olemasolu järele koolis kohapeal.”  Veel pakub Laanpere välja magistrikraadiga, kutsetunnistust omava haridustehnoloogi pädevusvaldkondade esmase jaotuse:

  • Õpidisain, tehnoloogiapõhised õppimis- ja õpetamismeetodid;
  • Tehnoloogiapõhise õpikeskkonna kujundamine ja haldamine;
  • Täiskasvanute nõustamine, teadmushaldus organisatsioonis;
  • Innovatsiooni- ja projektijuhtimine;
  • Analüüs, uuringud, evalvatsioon. (Laanpere, 2010)

Haridustehnoloogi ametipositsiooni töökirjeldus oma asutuse jaoks praegusel hetkel võiks olla selline:

  1. kooli töötajate nõustamine IKT-alastes küsimustes (infotundide korraldamine, õpetajate individuaalne nõustamine, sisekoolituste läbiviimine, tehnilise toe pakkumine);
  2. õppevahendite loomise ja avaldamise koordineerimine (vahendite valimine ja katsetamine, vahendite juhendite koostamine, nõustamine ja koolitamine, programmide jm õpivara valiku täiendamine);
  3. e-õppe strateegia koostamine ja selle elluviimine (juhtkonnale ettepanekute tegemine, e-õppekeskkondade administreerimine ja info edastamine, e-kursuste ning keskkondade tutvustamine ja korraldamine, sisekoolituste korraldamine, IKT-alastes projektides ja konkurssidel osalemise koordineerimine ja abistamine, infotehnoloogia ja teiste õppeainete vahelise integratsiooni koordineerimine, arvutiklasside kasutamise koordineerimine,  kooli arendustegevuses osalemine ning ettepanekute tegemine infotehnoloogia valdkonnas tarvilike uuenduste algatamiseks koolis, osalemine kooli arengukava koostamisel, uuringute läbiviimine ja analüüsimine);
  4. kooli kodulehe koostamine, administreerimine ja kasutajate nõustamine, kooli meililisti administreerimine, kooli aastaraamatute küljendamine/koostamine/avaldamine jm trükiste loomine/avaldamine;
  5. osalemine koolitustel, seminaridel, infopäevadel, konverentsidel ja valiku info edastamine õpetajatele ja kooli juhtkonnale.

Minu arvates on haridustehnoloogi kõige tähtsam ülesanne näidata õpetajatele, kuidas on lihtsam ja efektiivsem IKT-vahendeid kasutades õpetada, võtta ära nende kartused ja näidata  ette õige teeots, kuidas noori inimesi suunata kasutama tehnilisi vahendeid enda arendamiseks.

Kasutatud allikad:

Pata, K. HARIDUSTEHNOLOOGILISED UURINGUD JA EVALVATSIOON 1.  Loeng.  (2011). Loetud SlideShare keskkonnas aadressil http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng1?ref=http://ifi7056.wordpress.com/1-nadal/

Piir, M. E-kursuse “Sissejuhatus e-õppesse” materjal. (2010). Loetud lehelt http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1402/Haridustehnoloogia1.pdf

Maadvere, I. Üldhariduskooli haridustehnoloogi ametijuhend. (2010). Loetud Scribd keskkonnas aadressil http://www.scribd.com/doc/25866605/Uldhariduskooli-haridustehnoloogi-ametijuhend

Laanpere, M. (2010). Haridustehnoloogide harimisest. Loetud aadresssil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/koolitus/haridustehnoloogide-harimisest

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

veebruar 2013
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)