//
praegu loed....
HT-lised uuringud ja evalvatsioon

1. Mis on haridustehnoloogia?

1. Nädala ülesanne – http://ifi7056.wordpress.com/2013/01/27/1-nadala-ulesanne-2/

Lugesin läbi loenguesitluse Haridustehnoloodilised uuringud ja evalvatsioon. 1. loeng.
Lugesin Rocci Luppicini artiklit A Systems Definition of  Educational Technology in Society. Üllatav oli see, et esimesed ühised arusaamad olid, et haridustehnoloogia on samaväärsene audiovisuaalse kommunikatsiooni ja juhendamisega.
Kuulasin Merilli videoloengut praktilise õpidisaini kohta. Merilli teooriga tutvusime me ka eelmisel semestril kursusel  Õppedisaini alused.
Vaatasin videot Instructional Technology: Looking Backward, Thinking Forward, kui palju on muutunud õppimine ja õpetamine  tehnoloogia abil viimase 100 aasta jooksul. Huvitav video oli!

Haridustehnoloogia mõisteid:

  • Haridustehnoloogia mõistega käsitletakse haridust kui tehnoloogiat, st. süstemaatilist protsessi, mis tugineb teatud pedagoogilistel eesmärkidel ja rakendab teatud printsiipe ja strateegiaid nende eesmärkide saavutamiseks.
  • Haridustehnoloogia on pedagoogikavaldkond, mis rakendab pedagoogiliste situatsioonide ja õpiprotsessi esilekutsumiseks teatud sõnumite edastamist ja toetuselemente.
  • Haridustehnoloogia on õppimise tõhustamiseks loodud süsteemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja hindamine (NCET, 1969).
  • Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks.
  • Haridustehnoloogia, mida tuntakse ka kui
    • –  e-õppimist (e-learning),
    • –  õppedisainide tehnoloogiat (instructional technology)
    • –  õpidisainide tehnoloogiat (learning technology),
    • –  „õppesüsteemide disaini” (instructional systems design),
      on tehnoloogia kasutamine õppimisprotsessi toetamiseks.
  • Haridustehnoloogia on multimeedia tehnoloogiate ja audiovisuaalsete vahendite kasutamine õppimise ja õpetamise protsessi edendamiseks.
    • –  Õpetamisel kasutatakse tehnoloogiat vahendina
    • –  Tegeleb IKTga kitsa, pedagoogilise eesmärgi ulatuses
    • –  Peaeesmärk on õppimise ja õpetamise edendamine
  • Haridustehnoloogia on õppimise edendamise ja oskuste arendamisega seotud uurimine ja eetiline tegevus, milles luuakse, rakendatakse ja hallatakse sobivaid tehnoloogilisi protsesse ja ressursse.
  • Haridustehnoloogia on süsteemne lähenemine teooriate, metoodikate ja tehnoloogiliste vahendite rakendamisele probleemide lahendamise eesmärgil erinevates teadmise vormidega seotud valdkondades.
  • Haridustehnoloogia eesmärgiks on selliste inimtegevuste organiseerimine, mis aitavad meil kohaneda, aktiivselt osaleda ja ära kasutada keskkonda.
  • Haridustehnoloogia eesmärgiks on:
    • –  Disainida, arendada ja hinnata inimeste ning tehnoloogiliste ressursside efektiivsust, et toetada õppimise kõiki aspekte;
    • –  Olla suunavaks jõuks haridussüsteemide ja õppimispraktikate muutmisel, et aidata kaasa muutustele ühiskonnas.

( Pata, 2011)

  • Haridustehnoloogia on märksa laiem mõiste kui tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis.
  • Haridustehnoloogia on kujunenud uueks distsipliiniks, mis on kombinatsioon hariduspsühholoogiast, pedagoogikast, IT-st, juhtimisest jms.
  • Haridustehnoloogia on õppeprotsessi ja õppekorralduse süstemaatiline arendamine IKT vahendeid kasutades. Haridustehnoloogia ei hõlma mitte ainult IKT vahendite abil õppimise hõlbustamist, vaid tervet süsteemi:
    • informatsiooni loomist ja haldamist (Content Management Systems),
    • õppeprotsessi läbiviimist (Learning Management Systems)
    • õppeinfo haldamist (Study information Systems).
  • Haridustehnoloogiat võib vaadelda kahest aspektist:
    • haridustehnoloogia kui uurimisvaldkond
    • haridustehnoloogia kui arendustegevus.
  • Haridustehnoloogia arendustegevusena on kujunemas tänapäeval oluliseks uuenduste allikaks haridussfääris. See tähendab uute metoodikate, õppematerjalide ja abivahendite väljatöötamist, katsetamist, hindamist ja juurutamist.

(Piir, 2010)

Mulle meeldivad lihtsad asjad. Ma eelistan mõistet: Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks.

Mida siis haridustehnoloog teeb?

Kuna töötan üldhariduskoolis, (esialgu veel informaatikaõpetajana, kuid loodan, et kunagi saan haridustehnoloogiks), siis vastan sellele küsimusele pidades silmas oma kooli.

Ingrid Maadvere kirjutab, et haridustehnoloogi ametikoha põhieesmärk on: “Arendada koolis e-õpet. Koordineerida IKT integreerimist ainekavasse ning toetada, nõustada ja abistada õpetajaid IKT rakendamisel õppetöös”. Olen sellega täiesti päri. Kuna meil ei ole koolis haridustehnoloogi, siis olen osaliselt selle tööga tegelenud oma töö kõrvalt. Tundisin, et see meeldib mulle ja sellepärast astusin ka magistriõppesse, et omandada haridustehnoloogi oskused. Koolis tuleb tegeleda õpetajate nn “käehoidmisel” väga paljude praktiliste ülesannetega.  Magistriõppes saame tugeva teoreetilise põhja, millele tugineda. Mart Laanpere kirjutab aastal 2010 esimese haridustehnoloogia magistriõppekava loomisel nii: “Võib ennustada, et personaalsete seadmete (e-luger, pisisülearvuti, pihuarvuti), veebipõhiste õpikeskkondade ja digitaalsete õppematerjalide laiem kasutuselevõtt koolides tekitab kümne aasta perspektiivis kasvava vajaduse kompetentse haridustehnoloogi olemasolu järele koolis kohapeal.”  Veel pakub Laanpere välja magistrikraadiga, kutsetunnistust omava haridustehnoloogi pädevusvaldkondade esmase jaotuse:

  • Õpidisain, tehnoloogiapõhised õppimis- ja õpetamismeetodid;
  • Tehnoloogiapõhise õpikeskkonna kujundamine ja haldamine;
  • Täiskasvanute nõustamine, teadmushaldus organisatsioonis;
  • Innovatsiooni- ja projektijuhtimine;
  • Analüüs, uuringud, evalvatsioon. (Laanpere, 2010)

Haridustehnoloogi ametipositsiooni töökirjeldus oma asutuse jaoks praegusel hetkel võiks olla selline:

  1. kooli töötajate nõustamine IKT-alastes küsimustes (infotundide korraldamine, õpetajate individuaalne nõustamine, sisekoolituste läbiviimine, tehnilise toe pakkumine);
  2. õppevahendite loomise ja avaldamise koordineerimine (vahendite valimine ja katsetamine, vahendite juhendite koostamine, nõustamine ja koolitamine, programmide jm õpivara valiku täiendamine);
  3. e-õppe strateegia koostamine ja selle elluviimine (juhtkonnale ettepanekute tegemine, e-õppekeskkondade administreerimine ja info edastamine, e-kursuste ning keskkondade tutvustamine ja korraldamine, sisekoolituste korraldamine, IKT-alastes projektides ja konkurssidel osalemise koordineerimine ja abistamine, infotehnoloogia ja teiste õppeainete vahelise integratsiooni koordineerimine, arvutiklasside kasutamise koordineerimine,  kooli arendustegevuses osalemine ning ettepanekute tegemine infotehnoloogia valdkonnas tarvilike uuenduste algatamiseks koolis, osalemine kooli arengukava koostamisel, uuringute läbiviimine ja analüüsimine);
  4. kooli kodulehe koostamine, administreerimine ja kasutajate nõustamine, kooli meililisti administreerimine, kooli aastaraamatute küljendamine/koostamine/avaldamine jm trükiste loomine/avaldamine;
  5. osalemine koolitustel, seminaridel, infopäevadel, konverentsidel ja valiku info edastamine õpetajatele ja kooli juhtkonnale.

Minu arvates on haridustehnoloogi kõige tähtsam ülesanne näidata õpetajatele, kuidas on lihtsam ja efektiivsem IKT-vahendeid kasutades õpetada, võtta ära nende kartused ja näidata  ette õige teeots, kuidas noori inimesi suunata kasutama tehnilisi vahendeid enda arendamiseks.

Kasutatud allikad:

Pata, K. HARIDUSTEHNOLOOGILISED UURINGUD JA EVALVATSIOON 1.  Loeng.  (2011). Loetud SlideShare keskkonnas aadressil http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng1?ref=http://ifi7056.wordpress.com/1-nadal/

Piir, M. E-kursuse “Sissejuhatus e-õppesse” materjal. (2010). Loetud lehelt http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1402/Haridustehnoloogia1.pdf

Maadvere, I. Üldhariduskooli haridustehnoloogi ametijuhend. (2010). Loetud Scribd keskkonnas aadressil http://www.scribd.com/doc/25866605/Uldhariduskooli-haridustehnoloogi-ametijuhend

Laanpere, M. (2010). Haridustehnoloogide harimisest. Loetud aadresssil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/koolitus/haridustehnoloogide-harimisest

Arutelu

Kommenteerimine on suletud.

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

veebruar 2013
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)