//
praegu loed....
Digitaalsete õppematerjalide koostamine IFI7053

1. teema – õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/02/04/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid/

Õpiobjekt

Lugesin artiklist “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse” sellest, kuidas arvutid õppetöösse jõudsid ja esimesi õpitarkvaraprogramme kasutama hakati – tundsin ära palju tuttavaid programmise nimesid. Hakkasin tegelema informaatikaga umbes samal ajal. 1996-98 õppisin Tartu Avatud Ülikoolis Informaatikaõpetajate kutsekursustel. Iga kord, kui saime Tartus kokku, siis jagasime kursusekaaslastele, mis programme ja õpivara või vahendeid oli keegi kusagilt hankinud. Siis jagasime neid veel flopiketastel. Internet oli vähestel kodus. Õpiobjekti mõistet me ei kasutanud veel, kuigi järele mõeldes ja lugedes selgitust, et see on: “mistahes digitaalne materjal, mida saab kasutada õppimise toetamiseks” (Põldoja, 2012), võib öelda, et me analüüsimise ja koostasime õpiobjekte Anne Villemsi kursustel “Informaatika didaktika” ja “Koolitarkvara” jt. Hiljem, töötades õpetajana ja Tiigrihüppe erinevate projektide koolitajana, olen õpiobjekte koostanud palju ja nende koostamist õpetanud ka õpetajatele.

Lugesin õpiobjektide standardist SCORM. Sain teada, et akronüüm tuleb sõnadest Sharable Content Object Reference Model ja see on USA Kaitseministeeriumi poolt käivitatud ADLNet-i (Advanced Distributed Learning Network) poolt 2000. aasta algul loodud standard. Selle standardi järgi peaks saama:

  • kursusi kanda üle ühest õpihaldussüsteemist (ÕHS) teise ilma kadudeta (sisu, kasutajad, kontod, õigused,  jmss);
  • erinevate ÕHS-de vahel kasutada õpiobjekte ristkasutuses;
  • luua meedia- ja õpiobjektide panku erinevate kursuste õpiobjektide baasil, mis võimaldaks kasutada erinevaid otsinguid.

Põldoja toob oma artiklis välja ka 6 SCORM-i tunnust, millest minu arvates on tänapäeval tähtsamad käideldavus, korduvkasutus ja kindlasti muutub olulisemaks koostalitlusvõime (Win, Mac, Linux, Android) ning vastupidavus (arvuti, tahvel, mobiil).

Õppematerjalide levitamine

Repositooriumites on õppematerjalid koos metaandmetega; referatooriumites on ainult metaandmed, materjalid ise on kusagil mujal andmebaaside või veebis. (Põldoja & Leinonen, 2012)

Õppematerjalide repositooriumite ja referatooriumitega olen kokku puutunud mitmetega, neisse õpiobjekte lisanud ja ka nende kasutamist õpetajatele õpetanud. Kõige tihedamalt on seotud selle teemaga Tiigrihüppe koolitusprogrammi “Õppiv Tiiger” lisakursus “KooliMill – õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega”,  mida olen koolitanud kahel korral. Kursuse käigus tutvutakse haridusportaaliga Koolielu ning erinevate õpiobjektide repositooriumitega. Õpitakse koostama õppematerjale keskkonnas LeMill. LeMilli lisatakse ka materjale SlideShare, Scribd, YouTube, Flickr ja Wikimedia Commons keskkonnast. Lõputööna valmib igal kursuslasel LeMilli keskkonnas kogumik, millele on lisatud õpilugu. Selles koolituses on ka ülesanne õpetajatel tutvuda erinevate repositooriumitega, mis ei ole eestikeelsed. (Valige välja üks keskkond ja kirjutage selle alla oma kommentaar: kas otsimine oli kerge, kas leidsite midagi vajalikku jne?)

  1. MERLOT http://www.merlot.org/merlot/index.htm
  2. OER Commons http://www.oercommons.org/
  3. LRE http://lreforschools.eun.org/
  4. Connexions http://cnx.org/
  5. Ariadne http://ariadne.cs.kuleuven.be/
  6. Euroopa repositooriumid http://edrene.org/results/currentState/index.html

Mäletan, et see ülesanne ei olnud õpetajatel kerge täita, sest enamusel neist puudus repositooriumite kasutamise kogemus ja oli probleeme ingliskeelsete keskkondade kasutamisega puuduliku keeleoskuse tõttu. Merlot ja Ariadne on enamuses mõeldud kõrghariduses kasutavate materjalide jaoks. Kuna LREs avaldatud õpiobjektid on üldhariduskooli tarbeks ja enamus Creative Commons litsentsiga, siis kirjutan sellest lähemalt.

LRE (Learning Resource Echange http://lreforschools.eun.org/)

LRE-home

  • Keskkond on vaikimisi ingliskeelne, kuid saab valida 11 erineva keele vahel, eesti keelt ei ole, soome ja leedu on, lätit ei ole. 🙂
  • Kõik saavad endale konto luua, kuid materjalide lisamiseks on vaja seda taotleda (If you are interested in joining the LRE, please contact lre-contact [AT] eun.org)
  • Otsida saab keele järgi (eestikeelseid on 180 objekti), vähima  ja suurima vanuse järgi, aine (subjects) järgi, materjali tüübi (resource types – tekst, mäng, harjutus, kursus jt) järgi ja tootja (providers) järgi. Lisaks saab märgistada lisakäsu otsimaks kõigile keeltele/rahvustele arusaadavaid materjele (Search only travel well resources). Näiteks eestikeelne 7-18-aastastele sobiv materjal tüüpi drill and practice oli ainult üks – Mowgli raamatu põhjal Wordis täidetav dokument. Lihtne otsimisvõimalus on märksõnapilve järgi. Üllatav oli see, et aines Informatics/ICT  ei olnud mitte ühtegi materjali, kuid kunsti aines üle 14 tuhande materjli ja geograafias üle 5 tuhande.
  • On võimalik leida palju mängulisi harjutusi. Näiteks geograafia õppimiseks mäng Toad Hop, milles tuleb arvuti poolt antud linnanime järgi hüpata (konnana) õigesse riiki. Käib võistlus miteme “konna” vahel. peale lõppu jõudmist näeb ka, kui palju oli õigesti ja kui läks valesti, siis mis läks valesti.

Top-hop-RE

Mängima hakkamiseks tuleb klõpsata Get this resource ja siis alt lennuki ikoonil. Mäng avatakse uues aknas. Vasakpoolse ikooni abil saab lugeda juhendit.

  • Konto omanikud saavad materjali märgistada oma lemmikutesse (favourites), saab salvestada otsingut. Materjale saab hinnata ja kommenteerida ning märgistada, kas “reisivad hästi” (Does this travel well?).

Omaloodud õpiobjekte olen ma avaldanud Koolielus, LeMillis, oma kooli kodulehel, oma eportfoolios, blogides, oma google dokumentides jm

Lõpuks – lugesin Rory McGreali teadusartiklit A Typology of Learning Object Repositories. Selles antakse vastuseid küsimustele:

  1. Mis liiki õpiobjektide repositooriumeid (õor) internetis on?
  2. Millised on nende õor-te põhijooned?
  3. Millised funktsioonid on enam-vähem kõikidel õor-tel ja mis on omased ainult teatud tüüpi õor-tele?
  4. Kas on vajadust õppematerjalide kogumikele kui juba internetis on kättesaadav nii tohutu hulk informatsiooni?

Kasutatud materjalid

Põldoja, H. (2012). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Informaatika didaktika. (2005). Õpitehnoloogia standardid ja õpiobjektid. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk42.html

Põldoja, H. & Leinonen, T. (2012). Õpiobjektide repositooriumid ja referatooriumid.  Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/opiobjektide-repositooriumid-ja-referatooriumid/

Maadvere, I, Põldoja, H. (2009). KooliMill – õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega.   Loetud aadressil http://3fahug.havike.eenet.ee/lemill/

McGreali, R. (2007).  A Typology of Learning Object Repositories Loetus aadressil http://auspace.athabascau.ca/bitstream/2149/1078/1/LORFINALChapter.doc.

Arutelu

2 thoughts on “1. teema – õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

  1. Üks täpsustus: materjalide lisamiseks vajalikku kontot saavad taotleda organisatsioonid, kel on oma repositoorium, mitte tavaõpetajad. LRE repositoorium sisaldab tegelikult valitud õppematerjalide metaandmeid teistest repositooriumidest. Eestist on sinna imporditud valik Koolielu õppematerjalide metaandmeid.

    LRE on tehniliselt nii üles ehitatud, et ta võib OAI-PMH protokolli abil teistest repositooriumidest automaatselt uute õppematerjalide metaandmed saada.

    Posted by Hans Põldoja | 21. veebr. 2013, 2:42 p.l.

Trackbacks/Pingbacks

  1. Pingback: Õpiobjektide ja repositooriumide teema kokkuvõte | Digitaalsete õppematerjalide koostamine - 6. märts 2013

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

veebruar 2013
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)