//
praegu loed....
HT-lised uuringud ja evalvatsioon

5. Probleem- ja uurimuslik õpe

5. ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/25/5-nadala-ulesanne-3/

Vastused küsimustele

  1. Miks probleemide lahendamise kaudu õppimine on edukas? Kuidas erineb see traditsioonilisest faktikesksest õppest?
    • Ainult teooria õppimine ilma katseid, eksperimente tegemata ja probleeme lahendamata või teooriat praktikas kasutamata kaob õpilastel huvi aine vastu. Võime kaotada mõne tulevase teadlase.
    • Õpilastes tuleb tekitada soov enda jaoks midagi uut avastada. Õppimise tulemuslikkuse tagab eelkõige õpilaste sisemine motivatsioon, aga mitte saadavad hinded või hilisem kasu. (Pedaste, Sarapuu, & Mäeots, 2008).
    • Faktikeskse õppimise korral annab õpetaja teadmised õpilasele valmiskujul kätte – õpi ainult selgeks, aga miks need nii on ja kas teisiti ka saab, seda ei tea. Probleemõppe puhul püstitatakse probleem ja püütakse seda lahendada. Valmisteadmisi õpilasele ei anta ja tulemus saab teada alles peale järelduste tegemist. Õppimine koosneb järgmistest etappidest: probleemi määratlemine, uurimisküsimuste sõnastamine, hüpoteeside püstitamine, uuringu planeerimine, uuringu läbiviimine, tulemuste analüüs ja tõlgendamine ning järelduste esitamine (Pedaste, Sarapuu, & Mäeots, 2008).
  2. Kuidas saab reaalse elu probleemiga siduda teoreetilisi teadmisi ja teadmiste loomise vahendeid? (mis on ankurdamine?)
    • Ankurdamine on  üks mõttemustritest – ankrusse jäämine. See sageli ilma meie enda teadmata mõjutab meie otsuseid ja käitumist.
    • Ankurdamine – inimesed seovad oma hinnangud ja eeldused faktidega. Teades mingit suurust, otsitakse seonduva küsimuse vastust samast suurusjärgust.
    • Psühholoogid on tänaseks kirja saanud terve pika nimekirja erinevaid efekte, mis suunavad inimesi tegema irratsionaalseid otsuseid.

      Võtame näiteks ühe tuntuma efekti – ankurdamise. Sisuliselt ütleb see, et inimeste hinnangud on mõjutatud (suvalistest) ettesöödetud numbritest.

    • Ankurduda võib ka oma eelarvamusse (nt oma tegevuse iga hinna eest õigustamine)
    • Üks tuntumaid õpidisaini poolt toodud uuendusi on ankurdatud õpetamine, kus probleem seotakse kompleksse ja realistliku stsenaariumiga (makrokontekst). Ankurdatud õppes kasutatakse probleemi esitamiseks tihtipeale video- ja multimeedia materjali, kuhu on koondatud nii probleem kui eeldused. Ülesanded on tavaliselt mitmeastmelised, nii, et lõpplahenduse saamiseks tuleb kasutada erinevaid teooriaid ja allikaid. Ankurdatud õppe meetodile tuginevad ka mitmed väikelastele suunatud arvutipõhised õppeprogrammid, kus tuleb lõppeesmärgini jõudmiseks lahendada mitmeid ülesandeid. Ülesannete lahendamiseks tuleb omandada uusi teadmisi ning demonstreerida nende kasutamisoskusi. (Jonassen, 2004)
  3. Miks kasutatakse probleemide lahendamisel uurimuslikku lähenemisviisi?
    • Probleemi tekitamise meetod eeldab mingi konkreetse ülesande lahendamist,  mis tavaliselt esitatakse suuliselt või kirjalikult teksti näol. Uurimisküsimusi võivad esitada nii õpetajad kui õpilased. Seejärel leitakse lahendused ja selgitused ning põhjendatakse saadud vastuseid. Uurimusliku lähenemisviisi käigus leitakse ja uuritakse 
    • probleeme, arendatakse hüpoteese, planeeritakse, kogutakse andmeid ja tehakse probleemide

    • lahendamiseks järeldusi. (Digitiiger, 2009)

  4. Millist uurivat probleemõpet eelistada, kas üksi või ühiselt uurides?
    • Mina soovitan ühiselt uurides. Enamus õpilaste tehtud kodutõid on individuaalsed, aga nad peaksid saama enne kõrgkooli õppima asumist või töökollektiivis ühistööga hakkama saamiseks olema teinud ka koostööd kaasõpilastega, uurima ühiselt, rühmatööna. Probleemõppes kohtavad õpilased probleeme nagu nad reaalelus ilmnevad – kas ebapiisavate andmetega või üleliigsete andmetega. Probleemõppega omandavad õpilased mitte alati üheseid vastuseid omavate probleemide lahendusoskust, mida on vaja paljudel erialadel – arstidel, inseneridel, ka õpetajatel, poliitikutel jne. Tavaliselt ei lahenda nad reaalelus probleeme üksikult.
    • Probleemõppe juures toimib sama loogika, mis uurimusõppes, kuid need kaks meetodit erinevad teineteisest selle poolest, et esimesel juhul leitakse mitmete lahenduste hulgast parim lahendus ja põhjendatakse seda, teisel juhul toimub uurimisküsimuse või -probleemi põhjal püstitatud hüpoteesi kinnitamine või kummutamine kogutud katseandmete (vaatlusandmete) põhjal. (Digitiiger, 2009)
  5. Vaata algkooliõpilastele mõeldud õpimängu Muinasmaa. http://ennemuistne.ee/. Millised on selles situatiivsust andvad elemendid? Kirjelda ühte ankurdamise näidet!
    • Situatiivse õppimise teooria väidab, et iga idee või tegevus on üldistatud kogemus, mida kohandatakse keskkonnaga. Situatiivne õppimine tugineb uurimustel, kuidas inimeste teadmised sünnivad tegevuse käigus, eelkõige uuritakse, kuidas inimesed loovad ja interpreteerivad seda, mida nad teevad. Me võime väita, et õppimine toimub pidevalt iga inimese tegevuse käigus.  Situatiivse õppimise teooria suunab meid märkama, milliseid seaduspärasusi tuleb töökeskkonnas silmas pidada, et õppimist toetada, samuti osundab ta, kuidas iga indiviidi arusaam sellest, kes ta on ja mida ta teeb mõjutab teadmise loomist. (Pata. 2011a)
    • „Ennemuistne“ on tasuta veebimäng, mille lugu on inspireeritud Eesti rahvakultuurist ja üldhariduse riiklikust õppekavast. Mängus tuleb kasutajatel avastada Muinas-Eesti maailm, koguda erinevaid taimi, neid vahetada esemete vastu ja lahendada erinevaid katsumusi. Mängida saab üksi või koos teistega. Mängu eesmärk on süvendada huvi Eesti rahvapärimuse vastu, suurendada õpihimu ja täiendada koolis õpitut ning kõike seda kogeda koos sõprade ja koolikaaslastega.
    • Situatiivseid elemente on palju. Kohe alguses saab praktikas selgeks, kuidas toimub liikumine, kiirem liikumine ja mida on vaja teha, et mängus edasi jõuda. Mängu edenedes ei ole vaja enam lugeda nii palju juhiseid, sest tegevuse käigus saab selgeks, kuidas ja kust mida saada, et vajalikke vahetusi teha. Näiteks saab ka kohe selgeks, kuna mäng käib vahetuste peale, aga alguses ei ole teada, mida millega vahetada saab, siis tasub kõik asjad üles korjata, mida saab, et mitte hiljem nende korjamiseks tagasi sellesse stseeni pöörduda. Muidugi on see limiit, et pauna mahub 30 eset. Mängus on mitmed erinevad seiklused ja need saavad toimuda üheaegselt. Tuleb ainult meelde jätta, mida oli vaja koguda ja millega vahetada mingi seikluse lõpuleviimiseks.

Kasutatud materjalid

Pata, Kai. (2011a). Situatiivsed haridustehnoloogilised õpidisainid 5. loeng. Loetud SlideShare keskkonnas http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-5loeng

Pata, Kai. (2011b). Uurimuslik lähenemine ja probleemipõhine õpe haridustehnoloogilistes õpidisainides 7. loeng Loetud SlideShare keskkonnas http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng7

Margus Pedaste, Tago Sarapuu, & Mario Mäeots. (2008). Uurimuslik õpe IKT abil. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=Uurimuslik_%C3%B5pe_IKT_abil

Eno Tõnisson. (2008.). Matemaatika arvuti abil matemaatikatunnis ja mujalgi. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=Matemaatika_arvuti_abil_matemaatikatunnis_ja_mujalgi.

Lukas, Art. (2013). Kuidas me teid kallutasime. Loetud Pärnu konverentside blogist aadressil http://www.konverentsid.ee/kuidas-me-teid-kallutasime/

Jonassen, D.H. (2004). Learning to Solve Problems. An Instructional Design Guide.ISBN: 0-7879-6437-9

Probleemõpe. (2009).  Loetud Digitiigri Moodli kursusest aadresilhttp://erut3m.havike.eenet.ee/digitiiger/pluginfile.php/15997/mod_resource/content/0/VI_moodul/Probleemope.doc

Mängust. (2013). Loetud Ennemuiste mängu lehelt aadressil: http://ennemuistne.ee/mangust

Arutelu

3 thoughts on “5. Probleem- ja uurimuslik õpe

  1. Taimi, sul on väga hea ja selge postitus. Mulle meeldib, et oled küsimuste vastused andnud punktidena, kus on käsitletud ka teoreetilist materjali. Eriti meeldib ankurdamise ülevaade. Su suur ettevalmistav töö on kandnud head vilja ja tulemus on põhjalik. Väga tubli nagu ikka.

    Posted by Piret Joalaid | 3. märts 2013, 3:38 p.l.
  2. Nagu ikka pean kiitma sinu tööd, oled põhjalikult antud teemat erinevatest allikatest uurinud ja põhjalikult kirja pannud. Jätka ka edaspidi sama tublilt.

    Posted by mpernits | 3. märts 2013, 5:52 p.l.

Trackbacks/Pingbacks

  1. Pingback: Ankurdamisest 5. kodutöös | Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon - 9. märts 2013

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

märts 2013
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)