//
praegu loed....
Digitaalsete õppematerjalide koostamine IFI7053

Uued tehnoloogiad

4. ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/03/24/neljas-teema-uued-tehnoloogiad-2/

Lugemismaterjalidest

E-õpikute loomisest ja kooli toomisest on viimastel aastatel olnud väga palju juttu. Mina kuulusin ka üle-eelmisel ja eelmisel aastal töörühma, kes tahtis välja töötada informaatikaõpiku põhikooli II-III astme jaoks. Alguses ei olnud kindlat eesmärki kellelgi, milline peaks lõppresultaat olema. Kahjuks olid meil plaanid suuremad, kui teha suutsime. Lõpuks avaldasime Informaatika materjale põhikoolile. E-õpiku nime me sellele teosele ei pannud. Mina koostasin sellest materjalist tekstitöötluse ja referaadi osa. Võib olla annab seda edasi arendada, lisada interaktiivsust ja muud?!

Loen lugemismaterjalist:
E-raamatu ja e-õpiku puhul võib ette näha mitmeid erinevusi:

  • Erinevalt ilukirjanduslikest raamatutest ei moodusta õpiku monoliitset tervikut: e-õpikut saab müüa üksikute peatükkidena, neid erinevas järjekorras kokku panna jne.
  • e-õpik sisaldab simulatsioone, harjutusi ja muud interaktiivset sisu.
  • e-õpik võimaldab jälgida õppija edenemist ning õpiku sisu sellele vastavalt kohandada.
  • e-õpik võimaldab õppijatel lisada märkmeid, näha teiste õppijate märkmeid jne. (Põldoja, 2012)

Meie informaatika materjalide kogumikul on täidetud esimene punkt ja teisest harjutuste osa. Interaktiivsust, märkmeid  jm lisada ei ole võimalik. Tean, et meie 2. klassi õpetaja kasutab e-aabitsat ja e-loodusõpetuse õpikut. Seal on palju interaktiivset sees (väike näide oli eelmisel semestril tehtud videos).

Interaktiivse tahvliga olen töötanud juba ligi 10 aastat. Mul on SMART Board tahvel ja ma olen sellega väga rahul. Kasutan Notebooki tarkvara ka, aga enamuse aega ikka kõiki arvutiprogramme puutetahvli abil.

E-raamatute loomine

E-raamatu loomiseks on vahendid mitu, aga tegelikult vähe (nagu ma lõpuks järeldasin). Esimene väljapakutud vahenditest on iBooks Author, millega saab luua e-raamatut iPadile. See langes kohe ära, sest arvuti on WindowsOs-ga ja telefon Android.

Järgmisena võtsin PressBooks nimelise. Peale registreerimist pidin vastama küsimusele

PressBooks

Et kui ei tea, mis on USA presidendi perekonnanimi, siis ei ole sa e-raamatu loomise vääriline! 😀

Pressbooksi töölaud näeb välja nagu WordPressil. Kes on sellega tööd teinud, siis on lihtsam. Ei ole küll kategooriaid ja postitusi, kuid on raamatuosad, esi- ja tagakaas ja peatükid. Meedia lisamine nagu WordPressil, värvilisi välimuse teemasid valida ei saa. Kuna mul koolis oli neljapäeval kooli ajaloo konverents direktorite teemal, siis tegin sellest ka e-raamatu. Loe e-raamatut Direktorid läbi aegade. Loodud e-raamatut saab eksportida standformaatidesse PDF, EPUB, MOBI ja teistesse (Hpub, ICML, XHTML, WordPresss XML).

Kuna PressBooks oli tuttava WordPressilaadne, siis otsustasin katsetada ka Sigilit EPUB formaadis raamatute loomiseks. Selle peale kulutasin aga liiga palju aega ja lõpuks see vahend mulle ikkagi ei meeldinud.

Niisiis SIGIL. sigil

Tuleb arvutisse installida. Töötab Windows’i, Linux’i and Mac’iga. Tekstidena kasutab xhtml faile, mida saab redigeerida kas tekstivaates või html-koodi vaates. Kujundamseks saab kasutada css-i – lubab manuaal. Mina proovisin mitut css faili, kuid kujundus jäi ikkagi tavaliseks nn mittekujundatuks. Ehk oli asi minu telefonis olevas Epub Readeris? Ei tea.  Arvutisse paigaldatud Sigiliga saab küll luua ja redigeerida, aga epub-i kui raamatu vaadet ta ei näita.  Salvestasin oma (jällegi direktoritest tehtud) epub faili dropbox-i ja avasin selle telefonis oleva Aldiko Readeri abil – täiesti e-raamatu moodi oli :-). Laadisin faili ka üles oma serverisse, kuid sealt millegipärast telefon ei ava. Aadress on http://www.taimi.dreier.ee/pyg-direktorid.epub. Arvuti tunneb küll faili ära ja Ghrome brauser laeb alla.

Küsimus: kas Windows arvutile on ka tarkvara olemas Epub-failide lugemiseks?

Õpilastega oleme me teinud e-raamatuid vahendiga Myebook.com. Näiteks Londoni vaatamisväärsustest,  sõudmisest või Pärnu linna ajaloost.

Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima tahvelarvutitesse või tuleks võtta suund BYOD lähenemisele?

Sellele kas-küsimusele ei saa vastata valikutega ei/jah, nagu tavaliselt. Kui kool lihtsalt ostab tahvelarvutid, aga nendega ei tehta midagi tarka vaid lihtsalt mängitakse ja surfatakse, siis on vastus “ei”. Kui koolis on eestvedaja, kellel on teadmisi, kogemusi, tahtmist (ja mida kõike veel) selleks, et tahvlid tunnis tõeliselt töösse panna, siis on vastus “jah”.

Suuna BYOD (meil oli kursusekaaslastega vesteldes ettepanek – võtame kasutusele väljendi KOS – kaasas oma seade, miks me peame ingliskeelsete väljenditega rääkima?) lähenemisele saab võtta kohtades, kus elavad majanduslikult kindlustatud lapsed. Tean mitmeid  maakoole, kus ei ole õpilased ja õpetaja nutitelefoni ega tahvelarvutit kordagi kasutanud, omamisest rääkimata. Minu koolis on umbes pooltel õpilastel, keda ma õpetan, nutitelefon. Kuna meil levib koolimajas ka vaba wifi, siis nad kasutavad oma seadmeid tihedalt, eriti vahetunnis, mängimiseks, videode vaatamiseks, muusika kuulamiseks ja muuks selliseks lõbusaks.  Mina olen tunnis natuke QR koodidest rääkinud ja nende vähestega, kellel see oli olemas, kasutanud. Korra oli neil ka navigeerimisülesanne: erinevate koduteede pikkuste mõõtmine telefoni abil.

Mart Laanpere (2013) oma selle nädala Postimehe artiklis on küll positiivselt meelestatud igale õpilasele arvuti andmisest. Artiklist loen põhjusest, miks nii vähe kasutatakse digitaalseid vahendeid : “Üks põhjusi on asjaolu, et igal õpetajal ja õpilasel ei ole veel käepärast oma personaalset arvutit – nii arvas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) professor Nicholas Negroponte”.

Mina ei ole ole nii optimist-sinisilm. 🙂 Asi on ikka inimeses, mitte tehnikas.  Või nagu keegi kunagi ütles – probleem jääb ikka klaviatuuri ja tooli vahele.

Kasutatud materjalid

Põldoja, H. (2012). Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil  http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

Laanpere, M. (2012). 21.sajandi kool: personaalne õpikeskkond, e-õpik ja teadmusloome. Videoloeng aadressil http://vimeo.com/40589986

 Laanpere, M. (2013). Mart Laanpere: igale õpilasele oma arvuti. http://arvamus.postimees.ee/1185576/mart-laanpere-igale-opilasele-oma-arvuti/

Arutelu

4 thoughts on “Uued tehnoloogiad

  1. Windowsi peal sobib EPUB lugemiseks näiteks Adobe Digital Editions.

    Posted by Hans Põldoja | 30. märts 2013, 7:32 p.l.
  2. EPUB spetsifikatsioonis on CSS kasutamine täiesti sees. Paraku erinevad lugerid toetavad CSS’i erineval määral, samamoodi nagu erinevad brauserid ei saa alati CSS kuvamisega ühtemoodi hakkama. Kiire Google otsing “adobe digital editions” css näitab, et teistel on ka probleeme ADE ja keerulisema CSS’iga.

    Posted by Hans Põldoja | 31. märts 2013, 11:22 p.l.

Trackbacks/Pingbacks

  1. Pingback: Uute tehnoloogiate teema kokkuvõte | Digitaalsete õppematerjalide koostamine - 22. apr. 2013

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

märts 2013
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)