//
kursused

Archive for

Allikmaterjalidele viitamine

6. ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/04/18/kuues-teema-allikmaterjalidele-viitamine-2/

Teoreetiline osa: kokkuvõte lugemismaterjalidest

Artikkel “Allikmaterjalidele viitamine” (Põldoja & Laanpere, 2012) oli väga hariv ja huvitav. Selle teemaga olen kokku puutunud palju, kuid ikka tekib olukordi, kus ei tea täpselt, kuidas mingit allikakirjet vormistada.

  1. Näiteks tekitab minus kahtlusi, kui ma viitan veebis olevale pdf failile (Põldoja, 2012). Kas vormistan allikakirje kui veebilehekülg ehk Document on WWW (APA 6th-ed style guide, 2013) või tuleb kuidagi märku anda, et see on veebi üles pandud pdf fail?
  2. Või siis see aja märkimine – kui artiklis “APA 6th-ed style guide” on kirjutatud, et seda on viimati uuendatud 13. märtsil 2013, siis kirjutangi viitesse ja  allikakirjesse 2013?
  3. Kui viitan pildile, siis kas pildifailile või veebilehele, kus pilt pärit? (sel juhul, kui ei ole tegemist pildialbumiga vaid näiteks veebilehel või blogipostituses oleva pildiga). Selles postituses on näiteks pilt springer.png ja kui keegi seda pilti kasutab, siis kas viitab https://taimidreier.files.wordpress.com/2013/04/springer.png või tervele sellele postitusele?

Minu isiklikud kogemused seoses viitamisega:

  • Tiigrihüppe koolitajana olen õpetanud seda mitmetes erinevatel kursustel (Digitiiger, Õppematerjalide loomine ja avaldamine internetis, Enesekontrollitesti loomine programmiga HotPotatoes, KooliMill)
  • Kui oli teada, et gümnaasiumiõpilased peavad kõik hakkama uurimistööd tegema, siis tekkis idee luua õpetajate juhendamise aitamiseks koolituskursus “Uurimistöö arvutil”, milles on tähtsal kohal viitamine ja allikakirjete koostamine.  (http://tiiger3.havike.eenet.ee/uurimus/)
  • Tiigrihüppe koostatud töörühmaga koostasime “Informaatika materjale põhikoolile” (http://erut3m.havike.eenet.ee/arvutiopik/), milles kirjutasin tekstitöötluse ja referaadi osa. Üks alapeatükk on pühendatud viitamisele (http://erut3m.havike.eenet.ee/arvutiopik/?page_id=80), kus püüdisin selgitada seda põhikooli õpilasele arusaadavalt.
  • Gümnaasiumis õpetan kursust “Arvuti kasutamine uurimistöös”. Kuna meil on koolis kasutada Office 2010, siis viitamiseks ja kasutatud materjalide loetelu loomiseks kasutame seal Word 2010 refereerimis vahendeid (juhend http://yuuluw.havike.eenet.ee/uurimus/wp-content/uploads/2011/08/JUHEND_Viitamine_-allikmaterjalidele_2010.pdf). Isegi, kui neil hiljem ei ole seda programmi, teavad nad nüüd, kuidas viited ja allikakirjed peavad vormistama. Word 2010-ga viidete loomise eeliseks on ka see, et lihtsalt saab valida ja muuta viitamisstiili (APA 5, APA 6, MLA, Chicago) ning viidete lisamisel materjalide loetelu uuendada.

Praktiline osa

Avastasin, et Scholaris on võimalik sisseloginud kasutajal oma viited salvestada. Minu salvestatud viited on aadressil http://scholar.google.com/citations?user=Vm3QTE4AAAAJ

  • www.sciencedirect.com
    ScienceDirect on üks juhtivamaid teaduslikke andmebaase kirjastuselt Elsevier, mis pakub juurdepääsu artiklitele ja raamatutele rohkem kui 2500 eelretsenseeritud ajakirjast ning rohkem kui 11000 raamatust. Akadeemilise raamatukogu kaudu on avatud vaid ajakirjade kollektsioon.

Tegin otsingu samade märksõnadega, mis Scholaris, aga saaduv viited olid teised. Üks oli huvitav artikkel.
Supporting the digitally able beginning teacher Original Research Article
Teaching and Teacher EducationVolume 26, Issue 7October 2010Pages 1429-1438
Louise Starkey View This Article Sellega artikliga seotuid oli 4. (4 Reference work articles related to )

Springer

IEEEComputerSociety

Registreerisin konto (http://www.mendeley.com/profiles/taimi-dreier/), installisin Mendeley Desktop-i. Liitusin grupiga Creating Digital Learning Resources. Otsisin Mendley-st samade märksõnadega, mis eelmistes andmebaasides. Lisasin leitud materjalid oma kogusse. Lisasin Mendeley desktopi abil pdf faili http://www.cambridgedistanceeducation.org.uk/CambridgeConferenceMainPaper2009.pdf ja sünkroniseerisin Mendeley veebikeskkonnaga.

Viitamise näited

  1. Raamat (Rodriguez, Barrios, & Schultz, 2009)
  2. Teadusartikkel (Romaniello, Rey, Carlos, & Medlin, 2010)
  3. Konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Jamieson-Proctor, Finger, & Albion, 2010)
  4. Veebilehekülg (Põldoja & Laanpere, 2012)

Jamieson-Proctor, R., Finger, G., & Albion, P. (2010). Auditing the ICT Vocational Self-Efficacy of Teacher Education Undergraduates. International Society for Technology in Education Conference (lk 1-11). ISTE. Allikas: http://eprints.usq.edu.au/8920/

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2012). Allikmaterjalidele viitamine. Allikas: Digitaalsete õppematerjalide koostamine: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/

Rodriguez, M. A., Barrios, J. D., & Schultz, E. S. (2009). THE USE OF AN INNOVATION CLASSROOM A Perspective in the Introduction of ICT in Elementary Schools. (J. Cordeiro, B. Shishkov, A. Verbraeck, & M. Helfert, Toim-d) Insticc-Inst Syst Technologies Information Control & Communication.

Romaniello, A., Rey, U., Carlos, J., & Medlin, D. (2010). Higher education success and ICT. Bulletin of Applied Computing and Information Technology, 7(1), 109. Allikas: http://books.google.com/books?id=6S0napW1w2kC&pgis=1

Kasutatud materjalid

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2012). Allikmaterjalidele viitamine. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/

Põdoja, H. (2012). APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte. Loetud aadressil http://www.hanspoldoja.net/apa6/apa6_lyhikokkuvote.pdf

APA 6th-ed style guide. (2013). Loetud Curtin University lehelt aadressil http://libguides.library.curtin.edu.au/content.php?pid=141214&sid=1335391

11. Õpidisaini analüüs

2. Kontaktpäev: Õpidisaini analüüs pedagoogiliste komponentide alusel: iseseisvate tööde tulemuste arutelu.

Ülesanne: http://ifi7056.wordpress.com/hindamine/11-nadal/

  1. Programmi aadress ja tutvustus. http://web.zone.ee/oppematerjal58/
    Tiiger ja Tiiger õpetavad eesti keelt. Autor: 
    Ingrid Maadvere
    tiigrieestikeel
  2. Millal kasutamiseks?
    Õppematerjal on mõeldud 4. klassile eesti keele õppimiseks tunnis või iseseisvaks õppimiseks ja kordamiseks kodus.
  3. Kuidas töötamiseks?
    Materjalile pääsevad ligi kõik. Lehekülg sisaldab reegleid, koomikseid (mis selgitavad reegleid) ning programmiga Hot Potatoes koostatud teste.
  4. Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid.
    Materjal koosneb neljast osast: häälikud, algustäht, kokku või lahku, alus ja öeldis, kirjavahemärgid.
    Iga osa alguses on reeglid. Siis saab vaadata, mida “Tiigrid seletavad” – seal avaneb koomiks, mille abil on lastel mõnus vaadata reeglite selgitust.
    tiigrieestikeelkoomiks
    Õpilast aktiviseerivad elemendid on testid, mille abil saab kontrollida, kas reegel sai selgeks ja soovi korral saab õpetaja ka hinnata testi sooritamist.
    Kommunikatsioooni toetavad elemendid (foorum, jututuba vmss) puuduvad.
    Kõikides osades on  selgitused ja testid tähistatud kindla sümboliga, mis muudab materjali visuaalselt hästi jälgitavaks ja  kergesti leitavaks.
    Suur rõhku on pandud sõnumi disainile. Materjal on sihtgupi vanusele sobiv.
  5. Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas.
    Kognitiivsed tööriistad on teadmise loomisele ja kontrollimisele suunatud vahendid, mille abil õppija mõtestab saadud infot ja omandab läbi praktika. Selleks on materjalis enesekontrolli võimalused: lünktestid, vabavastuselised testid, järjestamine, ristsõnad.  Kognitiivne õppeprotsess on justkui mõtlemise jada häälestumisest lõpliku omandamiseni, selleks on testi võimalik sooritada korduvalt, kuni enam vigu ei ole.
  6. Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas.
    Metakognitiivsed tööriistad on teadmise loomise ja enesetegevuse jälgimisele suunatud vahendid. Antud materjalis on metakognitsiooni toetavateks elementideks näiteks reeglid, millest tuleb lugedes aru saada ja koomiksid, mida saab koos (õpetaja juhendamisel) ühiselt vaadata, arutada, ka lugeda dialoogina (Tiiger ja tiiger).  Õpilast suunatakse piltide abil tiigrite tegevust jälgima ja reflekteerima, saades niimoodi aru reeglitest.
  7. Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas.
    Kohest tagasisidet võimaldavad testid.
  8. Toetuse elemendid.
    Toetust saab anda tunnis õpetaja või kodus lapsevanem, kes aitab kas reegleid selgitada.
  9. Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?
    Materjal on sobiv õpilastele, kes tahavad eesti keele reegleid hästi selgeks saada. Peale reeglite kordamist saab testida nende kasutamist. Saab paaris – ja rühmatööd korraldada koomiksite lugemisel ja tõlgendamisel. Saab läbi viia kontrolltöö neljas variandis.
  10. Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega.
    E-materjalid ja drillülesanded (teadmiste testid) – biheivioristlik õppimise paradigma, sest on ehitatud üles peamiselt teadmiste edastamisele ja kontrollimisele, mitte nende konstrueerimisele.
    Osad ülesanded on üles ehitatud kognitiivse õppimise käsitlustele. Õpilane peab kasutama baasteadmisi ja oskusi selleks, et  lahendada reaalseid õpisituatsioone.
    Sotsiaal-konstruktivistlik lähenemist on kasutatud koomiksite juures, kus õppijad reflekteerivad seda, mida nad on aru saanud ja  osalevad teadmiste loomisel. Sellise paaris- või rühmatöö puhul avaldub sotsiaalne õppimine –  selgitatakse teis(t)ele,  avaldatakse arvamust, loetakse dialoogi.

Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel).

  • Plussid:
    • Lõbus ja lapselik
    • Võimaldab kohest tagasisidet (testid)
    • Kõik osad ühtse disainiga
    • Väga vajalik teema (ka vanematele, kui 4. klass)
    • On olemas kordav kontrolltöö neljas variandis
    • Creative Commons litsentsiga, mis lubab kasutada, jagada samadel tingimustel.
  • Miinused
    • Testide korral peaks olema natuke rohkem selgitatud, mida tuleb teha. Mina sain esimese korraga 0% tulemuseks, sest kirjutasin lünka ainult -ki ja -gi, aga oleks pidanud kirjutama kogu sõna
      -kivoi-gi
  • Ettepanekud
    • Mina lisaks juurde arvutitekstide loomise jaoks tühikute kasutamise reeglid ja testid
    • Võiks olla ka otselink ÕS-ile

Autoriõigus

5. ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/04/06/viies-teema-oppematerjalide-autorioigus-2/

Õppematerjalide autoriõigusest

Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Avalikustamiseks loetakse teose avaldamist koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma. Autoriõigusega kaitstavate teoste nimekiri ja ka nende intellektuaalse tegevuse tulemuste nimekiri, millele autoriõiguse ei kohaldata, on välja toodud Autoriõiguse seaduses (2012).

Autori õigused jagatakse kaheks: isiklikud ehk moraalsed õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autoriga lahutamatult seotud ning neid ei saa müüa ega ära võtta. Küll aga võib autor anda isiklike õiguste kasutamiseks teistele loa ehk litsentsi. Varalisi õigusi on võimalik müüa, samuti võib anda litsentsi nende kasutamiseks teiste isikute poolt. Näiteks õpikute ja töövihikute puhul on autor sageli andnud teose varalised õigused õpikukirjastusele ning saanud oma töö eest autoritasu. Internetis olevate õppematerjalide puhul kuuluvad varalised õigused enamasti materjali autorile. Vastavalt autoriõiguse seadusele lähevad otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teoste varalised õigused üle tööandjale. Õpetajate poolt loodud õppematerjalid valmivad siiski enamasti väljapool tööaega ning omal initsiatiivil (Põldoja).

Mina pooldan avatud sisulitsentse ja kasutan tavalisest Creative Commonsi litsentsi Attribution-NonCommercial-ShareAlike (CC BY-NC-SA), mille kohaselt tuleb viidata autorile, ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel ja jagamisel kasutada sama (või sarnase sisuga) litsentsi.

Tiigrihüppe koolitajana olen autoriõigusega palju kokku puutunud. Autoriõiguse teemat olen  käsitlenud koolituskursustes: Digitiigri põhikursus, lisakursused “Õppematerjalide koostamine ja avaldamine internetis”, “Enesekontrollitesti loomine programmiga HotPotatoes”, “KooliMill”, “Ühistöö vahendid õppetöös”, “Uurimistöö arvutil”. Õpetajatel on tihti raske aru saada, miks ta ei või oma õppematerjali lehel internetis avaldada internetist leitud suvalist pilti lihtsalt niisama, ilma viitamata, ilma litsentsi uurimata. On esinenud lahkarvamusi ja mõni töö on jäänud sellepärast ka avaldamata, et autoriõigusega ei olnud asjad korras. Asja on mõnikord päästnud vistutamise kasutamine. Vistutamise puhul ei ole oluline vistutatava teose litsentsi järgida, kuna sel juhul kopeeritakse ainult üks koodirida (ingl. k. embed code), mis kirjeldab ära video või muu meediasisu asukoha. Vistutatud sisu paikneb ikka esialgses serveris ning seda ei kopeerita. Seega võimaldab vistutamine lisada oma õppematerjalidesse ka täielikult autoriõigusega kaitstud sisu (Põldoja). Videode, esitluste ja ka pildigaleriide keskkondades on paljudes vistutamise koodi võimalik saada.

Mulle meeldib väga veebileht Autor.ee, kust saab tavaliselt vastuse lihtsamas keeles, kui seda ütleb Autoriõiguse seadus Riigi Teatajas. Kohe avalehe paremal paneelil on valikud, näiteks klõpsates lingil FOTO, saab lugeda fotode ja pildistamisega seotud autoriõiguse seadustest. Seal tuleb juttu ka heast tavast ja isikuandmete kaitse seadusest. Kus pildistada tohib ja kus ei tohi, on päris keeruline info.

Ühel seminaril ma esitasin küsimuse pildistamise kohta (aga piisavalt põhjendatud vastust ei saanudki). Küsimus nüüd laiale ringile:

Laenasin sõbrannalt fotokaamera ja läksin reisile. Seal andsin reisikaaslasele kaamera, et ta teeks minust pildi päikeseloojangu ja kaljude suunas. Kaamera andsin peale reisi sõbrannale tagasi. Sõbranna mees nägi pilti ja saatis selle loodusfotode konkursile ja sai auhinna. Kes on foto autor?

  • autor=pildistaja on suvaline tüüp, kelle nimegi ei tea;
  • pildi idee autor ja pildil peal olen mina
  • kaamera, millega pilt tehti, on sõbranna oma
  • konkursile saataja ehk foto omanik veebis on sõbranna mees

🙂

Teadusartikkel

Lugesin Sandra Schaffert’i ja  Guntram Geser’i 2008. aastal avaldatud artiklit  Open Educational Resources and Practices (Avatud hariduse vahendid ja tavad). Seal räägitakse avatud hariduse vahenditest (Open Educational Resources – OER), mida analüüsis Avatud e-õppe sisu seireteenistus (Open e-Learning Content Observatory Services – OLCOS). Põhiküsimuseks oli see, kuidas on tänu OERile võimalik õpetamises ja õppimises muutusi läbi viia. 

Avatud hariduse vahendid (OER) jagunevad 4 liiki:

  1. avatud juurdepääsuga (open access) – sisu on tasuta
  2. avatud litsentsiga (open licensed) – vaba litsentsiga (jagamiseks, muutmiseks)
  3. avatud formaadiga (open format) – lihtne taaskasutada
  4. avatud tarkvara (open software) – vaba lähtekoodiga tarkvara

Artiklis tutvustatakse OER-e  ja kirjeldatakse võimalikke lahendusi, mis tagaksid OERide parema väljatöötamise, jagamise ja kasutuse. Pakutakse välja hariduspoliitika kujundajatele ja rahastamise eest vastutavatele asutustele soovitusi,  mis aitavad kaasa hariduspoliitika otsuste tegemisele. Nõuandeid jagatakse ka direktoritele ja haridusasutuste juhtidele. Eraldi on välja toodud soovitused ka õpetajatele ja õppuritele-tudengitele (õpetajad peaksid jagama õppematerjale,  nende sisu ja ka kogemusi läbi avatud keskkondade, hoidlate ning avatud litsentsidega). Peale nende jagatakse soovitusi veel ka õppematerjalide repositooriumite parendamiseks ja  e-õppe vahendite ja keskkondade arendajatele. Näiteks soovitatakse õpiobjektide toimetamisel mitte järgida ülalt-alla strateegiat, vaid anda õpetajatele rohkem õigusi; teha litsentsi lisamine võimalikult lihtsaks ja aidata lisada metaandmeid lihtsalt ja loogiliselt. Peatükis, milles on juttu  läbi käsiraamatute (tutorialsjuhendamisest, räägitakse WikiEducatori projektist, mille nad leidsid olema sobivaks platvormiks, et teha koostööd väljapool projekti ja teiste huvitatud isikutega. WikiEducator projekti meeskond loodab, et üheskoos töötatakse välja tasuta versioon õppekavast 2015. WikiEducator on veebis http://wikieducator.org/Main_Page

Kasutatud materjalid

Põldoja, H. Õppematerjalide autoriõigus. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

Autoriõiguse seadus. (2012). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005

Autor.ee, intellektuaalomandi infovärav. http://www.autor.ee/est

Schaffert, S., & Geser, G. (2008). Open Educational Resources and Practices. eLearning Papers, 7. Loetud aadressil  http://elearningpapers.eu/en/download/file/fid/19291

10. Individuaalne ja rühmatöö

10. ülesanne: http://ifi7056.wordpress.com/2013/04/08/kodutoo-10-individuaalse-ja-ruhmatoo-ettevalmistamine/

Individuaalse tööna analüüsin õppematerjali “Tiiger ja Tiiger õpetavad eesti keelt 4. klassis”  http://web.zone.ee/oppematerjal58/

Rühmatööna “haridusasutuse evalveerimine” analüüsin koos Viive ja Marisega arvutiklassi kasutamist (väljaspool informaatikatunde) kolme kooli – Haljala Gümnaasiumi, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi ja Kuusalu keskkooli näitel.

Kirjeldava statistika kursuse teemade kohta otsitud lisamaterjali läbitöötamine

Ülesanne http://www.tlu.ee/~kairio/7041/3.pdf

Tutvuda kaasõpilaste leitud materjalidega veebilehel: http://www.tlu.ee/~kairio/7041/lisa.html ning valida nendest välja üks materjal. Kirjutada, miks  just see materjal ning kuidas see „kõigekõige…“ tundus.  (e-mail kairio@tlu.ee)

Materjalid olid paljud väga huvitavad. Valisin välja Statistika põhimõistete flash-kaardid http://quizlet.com/9194104/1-statistika-pohimoisted-flash-cards/

Valisin selle lisamaterjali, sest:

  • saan mõisteid lugeda ja õppida Pärnu-Tallinn bussis oma telefoni kasutades
  • mõisted on mõnusalt kaartidel ühekaupa vahetatavad
  • peale mõistete lugemise saab testida valikvastustega testide (ja ka teiste testide, mis telefoniekraanil nii mugavad ei ole)  abil, kas jäi meelde ka
  • Scatter mängu abil saab mõisteid vastetega ühendada aja peale ja kui oled kasutajana sisse loginud, siis ka tulemuse salvestada ja siis teistega võrrelda
  • Soovi korral saab ka mõistete kaardid välja printida või eksaportida üheks tekstifailiks, lisada juurde enda mõisteid. Saab ka vistutada oma veebilehele (blogisse).

9. “6 mütsi” meetodi kasutamine e-õppes

9. ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/04/01/kodutoo-9/

“6 mütsi” meetod

Kuus mõttemütsi (Six Thinking Hats) on Edward de Bono poolt loodud lateraalse mõtlemise meetod, mille puhul erinevaid perspektiive uuritavale probleemile või nähtusele tähistatakse kuut eri värvi mütsiga. Mütside tähendused on eelnevalt kokku lepitud:

  • Valge – keskendub puuduvale või olemasolevale faktipõhisele informatsioonile.
  • Must – paljastavad võimalikud riskid ja osutavad kriitiliselt meie senise mõttekäigu nõrkadele kohtadele.
  • Kollane – huvitavad väärtused ja praktiline kasu, mis käsitletud ideedest võib tõusta, paneb otsima asja häid külgi.
  • Roheline – uued ettepanekud, ideed ja alternatiivid seni käsitletud lahendustele. Võid ka pakkuda muudatusi – peaasi on konstruktiivsus ja loov lähenemine.
  • Punane – seonduvad tunded ja intuitsioon, võid jätta ratsionaalse arutluse tahaplaanile ja tuua välja oma emotsioonid ja aimdused – vajaduseta neid seletada või põhjendada.
  • Sinine – distantseerumine probleemi sisust ja keskendumine hoopis mõtlemise või arutelu protsessile, kasutatakse aruteluprotsessi algul, määratledes selle sihid ja raamid – näiteks seades eri värvi mütside esinemise järjekorra. Arutelu lõpul aitab sinine müts meil teha kokkuvõtteid.

(Laanpere, 2008)

6 mütsi meetodi kasutamine e-õppes

Tiigrihüppe lisakursuse Loovus ja tehnoloogia koolituskavas on ka sees kuue mõttemütsi tehnoloogia. Kursusel on sellised ülesande õpetajatele: Probleemi lahendamine 6 mõttemütsi meetodi abil. Probleemküsimused „Kuidas õpilastega rohkem arvutiklasse (arvuteid) kasutada?“ või „Kuidas valmistada tundi ette arvutiklassis õpetamiseks?“ (praktiline tegevus, 30 min). 

Kuidas kasutada seda meetodit 100%-lises e-õppes? Näiteks tekkis idee e-õppena tegeleda koomiksite loomise õpetamisega. Kuidas, mis otstarbel, millal, kellega jmss selgitame välja kõigepealt 6 mütsi meetodi abil. Seda teeme keskkonna Padlet abil. (parool on 6mytsi).

http://padlet.com/wall/6mytsi

Created with Padlet

Kirjutamiseks tuleb teha topeltklõps tahvlil. Saab valida teksti taustavärvi, suurust, saab lisada faili, pilti jmss.
Iga päev tuleb avaldada arvamust uue antud värvi mütsi alt. Järjekord on alguses sinise mütsi alt kindlaks määratud. Alustame valget värvi mütsiga.

Kes viitsib, võiks proovida natuke kirjutada. 🙂

.

Kasutatud materjalid

Pata, K. (2011).  Toetussüsteemidharidustehnoloogilistes õpidisainides. Loetud SlideShare keskkonnas http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng8

Laanpere, M. (2008). Kuue mõttemütsi meetod. Loetud aadressil http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/

Kuus mõttemütsi (esitlus Tiigrihüppe SA programmi “Õppiv Tiiger 2008 – 2013” lisakursusel “Loovus ja kaasaegsed tehnoloogiad”). (2012). Loetud aadressil http://3fahug.havike.eenet.ee/loovus/?page_id=27

Magistritöö eesmärkide ja uurimisküsimuste vahelisi seosed

Ülesanne: http://magtooseminar.wordpress.com/2013/03/27/iseseisev-too-iii-kontaktpaevaks/

Sõnastasin 20. märtsil oma magistritöö põhiliseks küsimuseks:

Millist haridustehnoloogilist tuge vajavad õpetajad uurimitööde juhendamisel?

21. märtsil 2013 osalesin Tartus Pedagoogide Ühenduste Ülesel Koostööpäeval  (info ja kava lehel http://www.oppekoda.org.ee/wp/?p=231), mille üldine teema oli uurimuslik õpe ja uurimistööde korraldamine koolis.

Kuulasin huviga neid ettekandeid:

  • Uurimuslik õpe ja uurimistööd uues riiklikus õppekavas – prof Margus Pedaste, Tartu Ülikool;
  • Uurimistööde hindamisjuhend G. Adolfi Gümnaasiumi näitel – Moonika Tooming, G. Adolfi Gümnaasium;
  • Miniteaduspäevad Saaremaa Ühisgümnaasiumis. – Viljar Aro, Saaremaa Ühisgümnaasium.

Minu ees istus mees suure habemega, kes küll sõna ei võtnud, kuid niheles, vahepeal natuke pomises omaette ja tegi kogu aeg märkmeid. Vaheajal nägin, et see mees oli Ülo Vooglaid – eesti sotsiaalteadlane, metodoloog ja haridusfilosoof, Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Suurel reedel on Ülo Vooglaid oma Facebooki seinal avaldanud väga pika artikli (ja hiljem ka veel kommentaari oma artiklile) selle ürituse kohta. See on väga karm artikkel!

Lisasin sellest artiklist mõned mõtted ja küsimused oma magistritöö skeemi. Ma ei usu, et see kõik lõpuks ka selliselt sõnastatult magistritöösse läheb, aga esialgu see natuke raputas mind läbi ja sunnib sügavamalt mõtlema selle teema üle.

Lisan siia oma skeemi. (suuremaks läheb, kui hiirega peal klõpsata, avaneb uues aknas)

magtoostruktuur-taimi

Mul on juhendajaga 4. aprillil skype-koosolek ja pärast seda võib palju muutuda. Esialgu on aga selline skeem! 🙂

———————-

05.04.2013 – parandus ja lisa

Pealkiri:  Gümnaasiumi uurimistööde juhendamise keskkonna kontseptuaalne disain. *

Probleem: Koolides puudub vajalik valmidus juhendada õpilasi uurimistööde tegemisel.

  • Eesmärk 1: Selgitada välja, millist tuge pakutakse uurimistööde juhendamiseks õpetajatele teistes riikides.
    • Uurimisküsimus 1: Mida on seni maailmas  uurimistööde juhendamise toetamiseks tehtud?
  • Eesmärk 2: Selgitada välja, millist haridustehnoloogilist tuge vajavad õpetajad uurimistööde juhendamiseks.
    • Uurimisküsimus 2: Millist haridustehnoloogilist tuge vajavad õpetajad uurimistööde juhendamisel?
  • Eesmärk 3: Koostada gümnaasiumi uurimistööde juhendamise keskkonna kontseptuaalne disain.
    • Uurimisküsimus 3: Milline võiks olla gümnaasiumi uurimistööde juhendamise keskkonna kontseptuaalne disain?
  • Eesmärk 4: Evalveerida uurimistööde juhendamise keskkonna kontseptuaalset disaini
    • Uurimisküsimus 4: Kas selline keskkond aitab õpetajal pakkuda õpilastele vajalikku tuge uurimistööde juhendamisel?

Kontseptuaalne disain keskendub küsimustele: mida nõutakse, mida süsteem peab tegema, milliseid andmeid on vaja, mida kasutajad peavad teadma jne. (Füüsiline disain keskendub küsimustele: kuidas neid asju saavutada.)

Töö struktuur (PDF-fail)

Kasutatud allikad

Vooglaid, Ülo. (2013). Neljapäeval olin Tartus Miina Härma gümnaasiumis… . http://www.facebook.com/pages/%C3%9Clo-Vooglaid/206111436141989

PÜÜK 4 – Uurimuslik õpe- miks ja kuidas? Miina Härma Gümnaasium, Tartu 21. märts 2013. http://www.oppekoda.org.ee/wp/?p=231

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

aprill 2013
E T K N R L P
« märts   mai »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)