//
praegu loed....
Digitaalsete õppematerjalide koostamine IFI7053

Autoriõigus

5. ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/04/06/viies-teema-oppematerjalide-autorioigus-2/

Õppematerjalide autoriõigusest

Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Avalikustamiseks loetakse teose avaldamist koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma. Autoriõigusega kaitstavate teoste nimekiri ja ka nende intellektuaalse tegevuse tulemuste nimekiri, millele autoriõiguse ei kohaldata, on välja toodud Autoriõiguse seaduses (2012).

Autori õigused jagatakse kaheks: isiklikud ehk moraalsed õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autoriga lahutamatult seotud ning neid ei saa müüa ega ära võtta. Küll aga võib autor anda isiklike õiguste kasutamiseks teistele loa ehk litsentsi. Varalisi õigusi on võimalik müüa, samuti võib anda litsentsi nende kasutamiseks teiste isikute poolt. Näiteks õpikute ja töövihikute puhul on autor sageli andnud teose varalised õigused õpikukirjastusele ning saanud oma töö eest autoritasu. Internetis olevate õppematerjalide puhul kuuluvad varalised õigused enamasti materjali autorile. Vastavalt autoriõiguse seadusele lähevad otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teoste varalised õigused üle tööandjale. Õpetajate poolt loodud õppematerjalid valmivad siiski enamasti väljapool tööaega ning omal initsiatiivil (Põldoja).

Mina pooldan avatud sisulitsentse ja kasutan tavalisest Creative Commonsi litsentsi Attribution-NonCommercial-ShareAlike (CC BY-NC-SA), mille kohaselt tuleb viidata autorile, ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel ja jagamisel kasutada sama (või sarnase sisuga) litsentsi.

Tiigrihüppe koolitajana olen autoriõigusega palju kokku puutunud. Autoriõiguse teemat olen  käsitlenud koolituskursustes: Digitiigri põhikursus, lisakursused “Õppematerjalide koostamine ja avaldamine internetis”, “Enesekontrollitesti loomine programmiga HotPotatoes”, “KooliMill”, “Ühistöö vahendid õppetöös”, “Uurimistöö arvutil”. Õpetajatel on tihti raske aru saada, miks ta ei või oma õppematerjali lehel internetis avaldada internetist leitud suvalist pilti lihtsalt niisama, ilma viitamata, ilma litsentsi uurimata. On esinenud lahkarvamusi ja mõni töö on jäänud sellepärast ka avaldamata, et autoriõigusega ei olnud asjad korras. Asja on mõnikord päästnud vistutamise kasutamine. Vistutamise puhul ei ole oluline vistutatava teose litsentsi järgida, kuna sel juhul kopeeritakse ainult üks koodirida (ingl. k. embed code), mis kirjeldab ära video või muu meediasisu asukoha. Vistutatud sisu paikneb ikka esialgses serveris ning seda ei kopeerita. Seega võimaldab vistutamine lisada oma õppematerjalidesse ka täielikult autoriõigusega kaitstud sisu (Põldoja). Videode, esitluste ja ka pildigaleriide keskkondades on paljudes vistutamise koodi võimalik saada.

Mulle meeldib väga veebileht Autor.ee, kust saab tavaliselt vastuse lihtsamas keeles, kui seda ütleb Autoriõiguse seadus Riigi Teatajas. Kohe avalehe paremal paneelil on valikud, näiteks klõpsates lingil FOTO, saab lugeda fotode ja pildistamisega seotud autoriõiguse seadustest. Seal tuleb juttu ka heast tavast ja isikuandmete kaitse seadusest. Kus pildistada tohib ja kus ei tohi, on päris keeruline info.

Ühel seminaril ma esitasin küsimuse pildistamise kohta (aga piisavalt põhjendatud vastust ei saanudki). Küsimus nüüd laiale ringile:

Laenasin sõbrannalt fotokaamera ja läksin reisile. Seal andsin reisikaaslasele kaamera, et ta teeks minust pildi päikeseloojangu ja kaljude suunas. Kaamera andsin peale reisi sõbrannale tagasi. Sõbranna mees nägi pilti ja saatis selle loodusfotode konkursile ja sai auhinna. Kes on foto autor?

  • autor=pildistaja on suvaline tüüp, kelle nimegi ei tea;
  • pildi idee autor ja pildil peal olen mina
  • kaamera, millega pilt tehti, on sõbranna oma
  • konkursile saataja ehk foto omanik veebis on sõbranna mees

🙂

Teadusartikkel

Lugesin Sandra Schaffert’i ja  Guntram Geser’i 2008. aastal avaldatud artiklit  Open Educational Resources and Practices (Avatud hariduse vahendid ja tavad). Seal räägitakse avatud hariduse vahenditest (Open Educational Resources – OER), mida analüüsis Avatud e-õppe sisu seireteenistus (Open e-Learning Content Observatory Services – OLCOS). Põhiküsimuseks oli see, kuidas on tänu OERile võimalik õpetamises ja õppimises muutusi läbi viia. 

Avatud hariduse vahendid (OER) jagunevad 4 liiki:

  1. avatud juurdepääsuga (open access) – sisu on tasuta
  2. avatud litsentsiga (open licensed) – vaba litsentsiga (jagamiseks, muutmiseks)
  3. avatud formaadiga (open format) – lihtne taaskasutada
  4. avatud tarkvara (open software) – vaba lähtekoodiga tarkvara

Artiklis tutvustatakse OER-e  ja kirjeldatakse võimalikke lahendusi, mis tagaksid OERide parema väljatöötamise, jagamise ja kasutuse. Pakutakse välja hariduspoliitika kujundajatele ja rahastamise eest vastutavatele asutustele soovitusi,  mis aitavad kaasa hariduspoliitika otsuste tegemisele. Nõuandeid jagatakse ka direktoritele ja haridusasutuste juhtidele. Eraldi on välja toodud soovitused ka õpetajatele ja õppuritele-tudengitele (õpetajad peaksid jagama õppematerjale,  nende sisu ja ka kogemusi läbi avatud keskkondade, hoidlate ning avatud litsentsidega). Peale nende jagatakse soovitusi veel ka õppematerjalide repositooriumite parendamiseks ja  e-õppe vahendite ja keskkondade arendajatele. Näiteks soovitatakse õpiobjektide toimetamisel mitte järgida ülalt-alla strateegiat, vaid anda õpetajatele rohkem õigusi; teha litsentsi lisamine võimalikult lihtsaks ja aidata lisada metaandmeid lihtsalt ja loogiliselt. Peatükis, milles on juttu  läbi käsiraamatute (tutorialsjuhendamisest, räägitakse WikiEducatori projektist, mille nad leidsid olema sobivaks platvormiks, et teha koostööd väljapool projekti ja teiste huvitatud isikutega. WikiEducator projekti meeskond loodab, et üheskoos töötatakse välja tasuta versioon õppekavast 2015. WikiEducator on veebis http://wikieducator.org/Main_Page

Kasutatud materjalid

Põldoja, H. Õppematerjalide autoriõigus. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

Autoriõiguse seadus. (2012). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005

Autor.ee, intellektuaalomandi infovärav. http://www.autor.ee/est

Schaffert, S., & Geser, G. (2008). Open Educational Resources and Practices. eLearning Papers, 7. Loetud aadressil  http://elearningpapers.eu/en/download/file/fid/19291

Arutelu

2 thoughts on “Autoriõigus

  1. Pildistamise asjus on tõesti küsitavusi. Lihtsalt öeldes peaks olema nii, et see, kes vajutab nupule, on pildi autor. Mul tekkis sama probleem siis, kui olime Tallinna aasta õpetajate ja e-õpetajate autasustamisel. Andsin oma fotoka ühele haridusameti tegelasele, et ta teeks minust ja mu kolleegidest pilti, ning seaduse järgi on see ametnik selle foto autor. Ma pole sellega päris nõus ja tunnistan üles, et avaldasin ikkagi ise selle pildi oma blogis.

    Posted by Piret | 14. apr. 2013, 5:05 p.l.

Trackbacks/Pingbacks

  1. Pingback: Autoriõiguse teema kokkuvõte | Digitaalsete õppematerjalide koostamine - 23. apr. 2013

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

aprill 2013
E T K N R L P
« märts   mai »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)