//
praegu loed....
Digitaalsete õppematerjalide koostamine IFI7053

Allikmaterjalidele viitamine

6. ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/04/18/kuues-teema-allikmaterjalidele-viitamine-2/

Teoreetiline osa: kokkuvõte lugemismaterjalidest

Artikkel “Allikmaterjalidele viitamine” (Põldoja & Laanpere, 2012) oli väga hariv ja huvitav. Selle teemaga olen kokku puutunud palju, kuid ikka tekib olukordi, kus ei tea täpselt, kuidas mingit allikakirjet vormistada.

  1. Näiteks tekitab minus kahtlusi, kui ma viitan veebis olevale pdf failile (Põldoja, 2012). Kas vormistan allikakirje kui veebilehekülg ehk Document on WWW (APA 6th-ed style guide, 2013) või tuleb kuidagi märku anda, et see on veebi üles pandud pdf fail?
  2. Või siis see aja märkimine – kui artiklis “APA 6th-ed style guide” on kirjutatud, et seda on viimati uuendatud 13. märtsil 2013, siis kirjutangi viitesse ja  allikakirjesse 2013?
  3. Kui viitan pildile, siis kas pildifailile või veebilehele, kus pilt pärit? (sel juhul, kui ei ole tegemist pildialbumiga vaid näiteks veebilehel või blogipostituses oleva pildiga). Selles postituses on näiteks pilt springer.png ja kui keegi seda pilti kasutab, siis kas viitab https://taimidreier.files.wordpress.com/2013/04/springer.png või tervele sellele postitusele?

Minu isiklikud kogemused seoses viitamisega:

  • Tiigrihüppe koolitajana olen õpetanud seda mitmetes erinevatel kursustel (Digitiiger, Õppematerjalide loomine ja avaldamine internetis, Enesekontrollitesti loomine programmiga HotPotatoes, KooliMill)
  • Kui oli teada, et gümnaasiumiõpilased peavad kõik hakkama uurimistööd tegema, siis tekkis idee luua õpetajate juhendamise aitamiseks koolituskursus “Uurimistöö arvutil”, milles on tähtsal kohal viitamine ja allikakirjete koostamine.  (http://tiiger3.havike.eenet.ee/uurimus/)
  • Tiigrihüppe koostatud töörühmaga koostasime “Informaatika materjale põhikoolile” (http://erut3m.havike.eenet.ee/arvutiopik/), milles kirjutasin tekstitöötluse ja referaadi osa. Üks alapeatükk on pühendatud viitamisele (http://erut3m.havike.eenet.ee/arvutiopik/?page_id=80), kus püüdisin selgitada seda põhikooli õpilasele arusaadavalt.
  • Gümnaasiumis õpetan kursust “Arvuti kasutamine uurimistöös”. Kuna meil on koolis kasutada Office 2010, siis viitamiseks ja kasutatud materjalide loetelu loomiseks kasutame seal Word 2010 refereerimis vahendeid (juhend http://yuuluw.havike.eenet.ee/uurimus/wp-content/uploads/2011/08/JUHEND_Viitamine_-allikmaterjalidele_2010.pdf). Isegi, kui neil hiljem ei ole seda programmi, teavad nad nüüd, kuidas viited ja allikakirjed peavad vormistama. Word 2010-ga viidete loomise eeliseks on ka see, et lihtsalt saab valida ja muuta viitamisstiili (APA 5, APA 6, MLA, Chicago) ning viidete lisamisel materjalide loetelu uuendada.

Praktiline osa

Avastasin, et Scholaris on võimalik sisseloginud kasutajal oma viited salvestada. Minu salvestatud viited on aadressil http://scholar.google.com/citations?user=Vm3QTE4AAAAJ

  • www.sciencedirect.com
    ScienceDirect on üks juhtivamaid teaduslikke andmebaase kirjastuselt Elsevier, mis pakub juurdepääsu artiklitele ja raamatutele rohkem kui 2500 eelretsenseeritud ajakirjast ning rohkem kui 11000 raamatust. Akadeemilise raamatukogu kaudu on avatud vaid ajakirjade kollektsioon.

Tegin otsingu samade märksõnadega, mis Scholaris, aga saaduv viited olid teised. Üks oli huvitav artikkel.
Supporting the digitally able beginning teacher Original Research Article
Teaching and Teacher EducationVolume 26, Issue 7October 2010Pages 1429-1438
Louise Starkey View This Article Sellega artikliga seotuid oli 4. (4 Reference work articles related to )

Springer

IEEEComputerSociety

Registreerisin konto (http://www.mendeley.com/profiles/taimi-dreier/), installisin Mendeley Desktop-i. Liitusin grupiga Creating Digital Learning Resources. Otsisin Mendley-st samade märksõnadega, mis eelmistes andmebaasides. Lisasin leitud materjalid oma kogusse. Lisasin Mendeley desktopi abil pdf faili http://www.cambridgedistanceeducation.org.uk/CambridgeConferenceMainPaper2009.pdf ja sünkroniseerisin Mendeley veebikeskkonnaga.

Viitamise näited

  1. Raamat (Rodriguez, Barrios, & Schultz, 2009)
  2. Teadusartikkel (Romaniello, Rey, Carlos, & Medlin, 2010)
  3. Konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Jamieson-Proctor, Finger, & Albion, 2010)
  4. Veebilehekülg (Põldoja & Laanpere, 2012)

Jamieson-Proctor, R., Finger, G., & Albion, P. (2010). Auditing the ICT Vocational Self-Efficacy of Teacher Education Undergraduates. International Society for Technology in Education Conference (lk 1-11). ISTE. Allikas: http://eprints.usq.edu.au/8920/

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2012). Allikmaterjalidele viitamine. Allikas: Digitaalsete õppematerjalide koostamine: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/

Rodriguez, M. A., Barrios, J. D., & Schultz, E. S. (2009). THE USE OF AN INNOVATION CLASSROOM A Perspective in the Introduction of ICT in Elementary Schools. (J. Cordeiro, B. Shishkov, A. Verbraeck, & M. Helfert, Toim-d) Insticc-Inst Syst Technologies Information Control & Communication.

Romaniello, A., Rey, U., Carlos, J., & Medlin, D. (2010). Higher education success and ICT. Bulletin of Applied Computing and Information Technology, 7(1), 109. Allikas: http://books.google.com/books?id=6S0napW1w2kC&pgis=1

Kasutatud materjalid

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2012). Allikmaterjalidele viitamine. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/

Põdoja, H. (2012). APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte. Loetud aadressil http://www.hanspoldoja.net/apa6/apa6_lyhikokkuvote.pdf

APA 6th-ed style guide. (2013). Loetud Curtin University lehelt aadressil http://libguides.library.curtin.edu.au/content.php?pid=141214&sid=1335391

Arutelu

3 thoughts on “Allikmaterjalidele viitamine

  1. Tuleb jällegi tunnistada, et enne enda postituse koostamist vaatasin ka sinu postituse üle ja sain nii mõneski valdkonnas abi.

    Posted by mpernits | 28. apr. 2013, 4:06 p.l.
  2. Mulle meeldivad postitused, kus on küsimused püstitatud 🙂

    1) PDF failile viitamine ei sõltu mitte faili formaadist, vaid dokumendi sisust. Mõnede sageli PDF failidena avaldatud allikatüüpide kohta on minu eestikeelses APA lühijuhendis näited olemas (teadusajakirja artikkel, kogumikus avaldatud konverentsiartikkel, magistritöö, …). APA6 käsiraamatus on veel terve rida allikatüüpe, mida sageli PDF failidena levitatakse (elektroonilised raamatud, tehnilised- ja teadusaruanded). Kui PDF ei ole sisu järgi mingi selline allikatüüp, millele viitamisel kehtib eraldi reegel, siis viidatakse sellele samamoodi nagu veebileheküljele.

    2) Sellise allika kohta, nagu need APA näidetega tabelid, ei ole APA raamatus eraldi näidet. Ma viitaks lihtsalt aastaga.

    3) Pildifaili puhul viitaks ma lehele, kus pilt on avaldatud. Sageli on lehel kirjas metaandmed pildi kohta (autor, pealkiri jms). APA raamatus veebis avaldatud pildile viitamise kohta eraldi näidet pole. APA on mõeldud eelkõige ikkagi sellistele allikatele viitamiseks, mida teadustööde koostamisel kasutatakse.

    Oma esitluste puhul ma vormistan tekstiliste allikate viited APA viitamissüsteemi järgi ning piltidele viitan lihtsalt fotograafi nime ja URL’iga. Autoriõiguse seaduse järgi peaks viites olema ka teose pealkiri, aga piltidel see vahel puudub.

    Posted by Hans Põldoja | 3. mai 2013, 3:16 p.l.

Trackbacks/Pingbacks

  1. Pingback: Viitamise teema kokkuvõte | Digitaalsete õppematerjalide koostamine - 5. mai 2013

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

aprill 2013
E T K N R L P
« märts   mai »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)