//
kursused

Archive for

Rühmatöö – haridusasutuse evalveerimine

Rühmatöös “Haridusasutuse evalveerimine” analüüsime koos Viive ja Marisega arvutiklassi kasutamist  kolme kooli – Haljala Gümnaasiumi, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi ja Kuusalu keskkooli näitel.

Rühmatöö esitlus on Google Drives.

Kursuse tagasiside ja enesehinnangu refleksioon

Kohe alguses ütlen, et see oli üks väga meeldiv kursus. Mul on suur õnn ja au lõpetada kursust, mis sai e-kursuse kvaliteedimärgi omanikuks. Ma kirjutasin õpilepingus, et “mulle meeldib tegeleda praktiliste asjadega” ja see kursus koosneski paljude erinevate tööde tegemisest, vahendite, keskkondade jm katsetamisest.

Kursuse materjalid olid kõik olemas – piisavad ja põhjalikud. Ülesanded olid tihti päris pähklid ja aeganõudvad, aga huvitavad ja väljakutset pakkuvad. Edufeerd-i keskkonnas sain jälgida ülesandeid, enda edenemist ja teiste töid kiiresti ning ülevaatlikult. Edufeerd-i keskkond oli ilmselt põhjuseks, miks said kõik kodutööd õigeaegselt tehtud – vaadates teiste tumesinist tehtud ja esitatud töö ruudukest, ei saanud ju ise ka nõrgem olla!

Õpilepingus kirjutasin oma eesmärkides – need kõik said täidetud:

  • sain ülevaate uutest suundadest ja vahenditest digitaalsete materjalide loomisel ;
  • saina teada, milline on kvaliteetne digitaalne õppematerjal, e-õpiku nõuded;
  • uurisin, milline peaks olema digitaalne materjal, mis sobib kasutamiseks nii arvutis, tahvelarvutis, nutitelefonis ja mujal (materjali tüüp ja OS);
  • testisin, millised testide loomise vahendid on parimad;
  • täiendasin ja täpsustasin teadmisi allikatega töötamise nõuete kohta (autoriõigused, litsentsid, Mendeley keskkond);
  • proovisin kursuse lõputöö teha võimalikult hästi.

Osalesin aktiivselt kõikides kontakttundides. Huvitav väljakutse oli teha tööd Mac-i klassis – toimus minu esimene kokkupuude selle OS-iga.

Kõik pakutud materjalid lugesin läbi – eestikeelsed hästi, inglisekeelsed rahuldavalt. Kodutööd tegin ära  õigeaegselt ja iseseisvalt. Lugesin läbi kaaslaste blogipostitused, vastasin ka küsimustele ja avaldasin oma arvamust kommentaarides ja ka Skype-grupis. Sellest sain palju kogemusi ja ka innustust.  Kursuse lõputööks olevat rühmatööd tehes suhtlesin aktiivselt näost-näkku, Skype-teel ja Google Drive’is dokumente jagades. Aktsepteerisin teiste mõtteid ja pakkusin välja enda omi.

Ma hindan kursust hindega “5” viiepallisüsteemis ja ennast õppijana hindega “5-“. Sest alati saab veel usinam olla! 🙂

Õppematerjalide kvaliteet

7. ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/05/05/viimane-teema-oppematerjalide-kvaliteet/

Õppematerjalide kvaliteedist

Veebis avaldatavate õppematerjalide kvaliteedi kontrollimisega on kindlasti vaja tegeleda. On väga hea, et Koolielu (uus Koolielu)  on tööle rakendanud ainemoderaatorid. Kui koolitasin õpetajaid Tiigrihüppe koolituskursustel “Arvuti koolis”, siis oli selline nõue, et igast grupist (10-12 inimest) tuleb avaldada vähemalt 3 tööd Koolielu portaalis (siis oli veel vana portaal). Juhtus nii, et 10 õpetaja tehtud tööde seas ei olnud ühtegi sellist, mida tunnistaks nii heaks, et teistele julgeks soovitada kasutada õppetöös. Kahjuks oli aga nõue avaldada tööd (see oli lepingus sees) ja nii jäi minu südametunnistusele mitme sellise töö avaldamine koolielus, mis ei olnud kvaliteetsed.

Millised on siis kvaliteetsed õppematerjalid?

  1. Sisu
    • terviklik, loogiliselt ülesehitatud, liigendatud, vajalike meediaelementidega täiendatud;
    • ei sisalda faktivigu;
    • õpijuhendit sisaldav, milles on metoodilised soovitused, seos ainekavaga, sihtgrupp, materjali tüüp ja märksõnad.
  2. Teostus
    • struktuur ja vorm on selged, ühtlased, loogilise liigendusega;
    • maht on optimaalne, et avamine ei oleks aeganõudev;
    • kasutatav erinevate tarkvaraplatvormide ja veebilehitsejatega;
    • keeleliselt korrektne;
    • tehniliselt korrektne;
    • kujundusstiil ühtne, värvivalikud sisu toetavad, olulist rõhutav.
  3. Autorlus
    • materjali autor
    • loomise aasta
    • litsentsiteave

(Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded, 2012)

Meie rühmatöö sellel kursusel on avaldatud LeMill’i keskkonnas. Seal puuduvad moderaatorid, kes vaataks materjalid enne avaldamist üle ja vajadusel suunaks parandamisele. Meie rühmatöö materjali hindasin Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudeli järgi (punktid minu isiklik arvamuse järgi):

SISU

  • Teema terviklik käsitlus – 3
  • Õpijuhend – 1
  • Faktiline õigsus – 3
  • Motiveerivus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine – 2

TEHNILINE TEOSTUS

  • Struktuur ja liigendatus – 3
  • Materjali maht, vorming ja ühilduvus – 3
  • Keeleline korrektsus – 3
  • Kujundus – 3
  • Tehniline korrektsus – 3

AUTORLUS

  • Autorlus – 4

Kokku 28 punkti.

Õppematerjal vastab kvaliteedinõuetele, kui hindamisel on saadud 28 – 31 punkti (Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded, 2012).

Koolielu ja miks mitte ka LeMilli keskkonnas võiks olla hindamismaatriks kohe sisse ehitatud. Kui sain oma materjali valmis, siis avaldamise käsule vajutades tuleb ette hindamismaatriks, kus kasutaja hindab valikuid tehes oma töö ära. Kui punkte tuleb kokku liiga vähe, siis materjal ei muutu avalikuks. Autor teeb oma töös korrektuurid ja hindab uuesti. Nõutud punktide arvu korral muutub materjal kõigile nähtavaks. Kuidas teile see idee meeldib? 🙂 See on ju teostatav?

Kokkuvõte teadusartiklist

Lugesin 9-osalise kvaliteediraamistiku kohta artiklist “A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources” (Leacock & Nesbit, 2007).

  1. Sisu kvaliteet –  täpne, tasakaalustatud ideede esitamine piisava detailsusega
  2. Õppe eesmärkide ühtlustamine – õppimise eesmärgid, tegevused, hindamine ja õppija omadused
  3. Tagaside ja kohandumine – sisu või tagasiside oleneb õppija sisestatud  infost
  4. Motivatsioon – oskus motiveerida ja huvituma panna
  5. Disain – digitaalsete objektide kvaliteet, tekstide, piltide, audio ja video integreerimine
  6. Kasutatavus – navigatsioon selge, intuitiivne
  7. Juurdepääsu tagamine – sisu esitada nii, et pääsevad juurde puudega ja ka mobiilsed kasutajad (Flash, Java, muud pluginad)
  8. Korduvkasutamine – võimalus kasutada erinevate õpikeskkondade ja erineva taustaga õppijate poolt
  9. Standardid – järgida rahvusvahelisi  standardeid ja spetsifikatsioone

Kasutatud materjalid

Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded. (2012). Loetud aadressil http://koolielu.ee/info/readnews/170071/koolielu-portaali-ppematerjalide-kvaliteedinuded

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. Loetud aadressil http://www.ifets.info/journals/10_2/5.pdf

Rühmatöö aines “Digitaalsete õppematerjalide koostamine”

Ülesanne
Rühmatööde eesmärgiks on:

  • Uurida põhjalikumalt mingit konkreetset tehnoloogiat või vahendit digitaalsete õppematerjalide loomiseks. Väiksemahuliste vahendite korral sobib ka mitme samalaadse vahendi võrdlus.
  • Koostada veebipõhine õppematerjal, mis annab ülevaate vahendi peamistest võimalustest.

Viive, Marise ja Taimi rühmatöö on LeMillis kogumikuna Veebitahvlid http://lemill.net/community/people/viiveabel/collections/veebitahvlid

 

 

 

Magistritöö metodoloogia kirjeldus – 4. kodutöö

Ülesanne: http://magtooseminar.wordpress.com/2013/04/06/iseseisev-too-iv-kontaktpaevaks/ 

Magistritöö pealkiri:  Gümnaasiumi uurimistööde juhendamise keskkonna kontseptuaalne disain

  • keda/mida hakkate uurima? Kas need on õpetajad, õpilased, lasteaialapsed või hoopis mingid dokumendid, mängud jne? Kui palju uuritavaid te enda arvates oma probleemi korralikuks lahendamiseks vajate? Kas need uuritavad peaks/võiks olla näiteks ühe kooli õpetajad või on need mängud teatud vanusele?
    • Kõigepealt uurin, millist tuge pakutakse uurimistööde juhendamiseks õpetajatele teistes riikides.
    • Siis uurin eesti gümnaasiumiõpetajate käest, millist haridustehnoloogilist tuge nad vajavad uurimistööde juhendamiseks.
  • kuidas te andmed kätte saate? Kas näiteks võiks mõnda sihtgruppi intervjueerida, lasta täita neil küsimustik või hoopis koguda nende mõtteid ajaveebidest?
    • Teiste riikide kogemusi uurin ja otsin interneti abil, lugedes teadusartikleid, konverentside materjale jm
    • Eesti õpetajate seas teen küsitluse (valim kuulub veel täpsustamisele). Esialgu arvan, et Google Forms vahendi abil.
    • Kavatsen teha ka intervjuu mõnede väga kogenenud uurimistööde juhendajatega.
  • mida te nende andmetega peale hakkate? Kas otsite näiteks kogutud ajaveebidest teatud sõnu, juhtumeid või tahate hoopis põhjalikumalt vaadelda teatud mängu komponente?
    • Teiste riikide kogemustes võib olla mõni vastus eesti õpetajate uuringust avaldunud probleemidele ja vajadustele.
    • Kui saan teada, missugune osa uurimistööde juhendamisel vajab kõige rohkem tuge, saab sellele lahendust leidma hakata.

www.delicious.com/taimi

mai 2013
E T K N R L P
« apr.   sept. »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)