//
praegu loed....
Teadmusjuhtimine

Teadmusjuhtimine I moodul 1. ülesanne

Ülesanne 1:

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

  • Teadmusjuhtimist võib käsitleda kui organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsessi – Hedlund (1994).
  • Teadmusjuhtimist  võib defineerida kui protsessi või praktilist tegevust teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks – Harry Scarborough jt (1999).
  • Teadmusjuhtimist  võib käsitleda kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis – Roots jt. (2008).
  • Teadmusjuhtimine ei ole ärikonsultantide väljamõeldis, vaid praktiline vajadus vastukaaluks olulistele sotsiaalsetele ja majanduslikele trendidele, milleks on globaliseerumine, arvutitehnoloogia kiire areng ja suundumine teadmistepõhistele organisatsioonide, milles informatsiooni ja teadmisi/teadmust käsitletakse kui olulisemat ressurssi organisatsiooni efektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks – Prusak (2001).

Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus. Kui informatsiooni on võimalik salvestada erinevatel andmekandjatel, siis teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.
Tänapäeval kasutatakse organisatsioonilises kontekstis mõlemaid mõisteid tihti koos – info- ja teadmusjuhtimine – sest nii infojuhtimine kui teadmusjuhtimine on tihedalt läbipõimunud ja mõlemad on olulised organisatsiooni tõhusaks toimimiseks.

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

1996. ja 1997. aastal olid kõige olulisemateks publikatsioonideks, mis mõjutasid teadmusjuhtimise arengut:

  • Thomas A. Stewart’i artiklite seeria ajakirjas Fortune (Stewart 1993, 1995), ja
  • Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi (1995) raamat The Knowledge Creating Company.

Nonaka ja Takeuchi (1995) defineerivad teadmistepõhist organisatsiooni tema võime kaudu kohanduda muutuvale keskkonnale luues uut teadmust, seda organisatsiooni liikmetega efektiivselt jagades ning rakendades seda organisatsiooni edukaks toimimiseks. Seega võib teadmusjuhtimist vaadelda kui strateegiat, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis. Nonaka (1991) leiab, et teadmistepõhise firma peamine eesmärk on pidev innovatsioon ning teadmusjuhtimine võimaldab organisatsioonil püsida ja vastata kiirelt muutuva keskkonna väljakutsetele.

Mõned olulisemad sündmused teadmusjuhtimise arengus:

  • 1959 – Peter F. Drucker võttis kasutusele mõiste teadmustöötaja (knowledge worker)
  • 1966 – Michael Polyani tutvustas termineid väljendatavad (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge)
  • 1986 – Rootsi teadmusjuhtimise pioneer Karl-Erik Sveiby publitseeris koos Tom Lloydiga The Know-How Company.
  • 1991. aastal määrati Leif Edvinsson Skandia intellektuaalse kapitali asepresidendiks, mis oli esimene ametikoht, mis oli otseselt seotud teadmusjuhtimisega
  • 1991. aastal avaldas Ikujiro Nonaka Harvard Business Review-s artikli ‘knowledge-creating company’, mille põhjal ta avaldas hiljem koos Hirotaka Takeuchi’ga samanimelise raamatu (1995).
  • 1993. aastal ilmus Tom Stewart’i artikliteseeria ajakirjas Fortune – ‘Intellectual capital: your company’s most valuable asset’ , mis aitas tõsta teadlikkust teadmusjuhtimisest
  • 1995 korraldati esimene konverents Ameerika Ühendriikides Houstonis – Knowledge For Strategic Advantage.
  • 1996. aastal toimus esimene teadmusjuhtimise konverents Euroopas
  • 1998. aastal pealkirjastas maailmapank oma maailma arenguaruande järgnevalt: Knowledge for Development.
  • Hiljutised uuringud näitavad, et 75-80% firmadel on teadmusjuhtimise programmid ja teadmusjuhtimisest räägitakse samuti haridusorganisatsioonide tasandil.

Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

Eristatakse kolme arenguetappi:

  1. Infotehnoloogia tähtsuse tunnetamine info ja teadmiste jagamisel.
  2. Inimressursside olulisuse tunnetamine, õppimine ja arutelud praktikakogukondades.
  3. Otsisüsteemide loomine nii, et infokasutaja teaks selle olemasolust, saaks selle kiiresti kätte ja saaks tulemuslikult kasutada.
  4. (teoreetikute arvates on 4. arenguetapp ka, mida iseloomustab organisatsioonivälise info ja teadmiste olulisuse tunnetamine)

Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on seotud mitmete valdkondadega:

  • Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli
  • Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises
  • Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas

Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga, epistemoloogiaga, eetikaga, jne.

Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Infojuhtimine on erinevates vastastikus seostes olevate teabe hankimise, loomise, organiseerimise, jagamise ja kasutamise protsesside võrgustiku juhtimine, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonnapoolsete teguritega. Infojuhtimise üldine eesmärk on teha kättesaadavaks õige info õigel ajal.

Teadmusjuhtimise keskmes on teadmised/teadmus. Kui informatsiooni on võimalik salvestada erinevatel andmekandjatel, siis teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.

Teadmiste tüpoloogia

Paljud teoreetikud on koostanud teadmiste tüpoloogiaid ja näevad informatsiooni ühe lülina hierarhias:

  1. Andmed (Data)
  2. Informatsioon (Information)
  3. Teadmised (Knowledge)
  4. Teadmus/tarkus (Wisdom)

teadmiste-typoloogia

Teadmiste püramiid. (Allikas: Virkus, 2013).
 

Russell Ackoff, süsteemiteoreetik ja organisatsiooniteooria professor, väidab, et võib eristada 5 kategooriat:

  1. Andmed (Data): sümbolid
  2. Informatsioon (Information): Andmed, mis on töödeldud nii, et nad oleksid sobivad kasutamiseks; vastavad küsimustele “kes”, “mida”, “kus”, ja “millal”
  3. Teadmised (Knowledge): andmete ja informatsiooni kasutamine; vastab küsimusele “kuidas”
  4. Arusaamine (Understanding): vastab küsimusele “miks“
  5. Tarkus (Wisdom): hinnatud arusaamine.

Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme peamist teadmiste hankimise allikat:

  1. Parim kogemus või hea praktika (Best Practices)
  2. Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory)
  3. Praktikakogukonnad (Communities of Practice)

Kasutatud materjalid

Virkus. S. (2013). Teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus. Teadmusjuhtimise kujunemine. Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad. Loengukonspekt. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=445371

Arutelu

Kommenteerimine on suletud.

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

september 2013
E T K N R L P
« mai   okt. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)