//
kursused

Archive for

Teadmusjuhtimine – IV moodul

Ülesanded

Ülesanne 1: Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjektid ja analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Õppiva organisatsiooni mõiste, sisu ja olemus

Õppivat organisatsiooni on defineeritud kui organisatsiooni, mis teadlikult suurendab oma võimet luua soovitud tulevikku. Õppiv firma on selline organisatsioon, mis edendab kõigi oma liikmete õppimist ning kujundab teadlikult ümber iseennast ja oma konteksti.
(arvan, et organisatsioonid ei õpi, õpivad inimesed organisatsioonides 🙂 ).

Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi ehk viie võtmedistsipliini järgimist:

  • ühisvisiooni arendamine;
  • organisatsiooni liikmete isikliku meisterlikkuse arendamine;
  • organisatsiooni liikmete mõttemudelite arendamine;
  • meeskondlik õppimine;
  • süsteemne mõtlemine.

2. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Õppiva organisatsiooni kontseptsioon tekkis ja arenes 20. sajandi viimastel kümnenditel.

  • Peter Senge „Viies distsipliin“ (The Fifth Discipline: The Art and Practice of the Learning Organization, 1990) tutvustas esimesena mõistet “õppiv organisatsioon”.
  • Peter Senge, Art Kleiner, Richard Ross, Charlotte Roberts, ja Bryan Smith  „Viie distsipliini käsiraamat“ (The Fifth Discipline Fieldbook, 1994) raamat sisaldab hulgaliselt näpunäiteid ja ideid organisatsioonide arendamiseks.
  • Peter M. Senge, Robert Kleiner, Charlotte Roberts, George Roth, Rick Ross, ja Bryan Smith  „Muutuste tants“ (The Dance of Change, 1999) raamat keskendub teatud tüüpi organisatsioonilisele muutusele, mis seob inimeste väärtushinnangud, püüdlused ja käitumise protsesside, strateegiate, süsteemide ja praktikaga.

3. Erinevused õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel

Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel on suhtumine muudatustesse ja muutumisse ning oluliselt laiem kontekst, miks ühte või teist arendusmeetodit kasutatakse.  Vahe on ka õppimistasandites. Õppiv organisatsioon ei rõhu mitte niivõrd uue teadmise omandamisele (know-how), kuivõrd olemasoleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamisele (know-why) ja uue teadmuse loomisele. Lisaks iseloomustab õppivat organisatsiooni pidev kahtlemine üldaktsepteeritud toimeviisides. Õppiv organisatsioon ei ole valmis kontseptsioon, see on pigem suund, kuhupoole mõelda. See tähendab, et see ei ole uus, “parem” viis organisatsiooni tegevuse korraldamiseks, vaid uus lähenemine organisatsioonile tervikuna. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni ei saa lihtsustades taandada organisatsioonile, kus tehakse asju uutmoodi või teistmoodi, omamata ühist visiooni ja kasutamata loovat õppimist.

4. Teadmusjuhtimine õppiva organisatsiooni kontekstis

Strateegiline vaade õppivale organisatsioonile on otseselt seotud teadmusjuhtimisega. Strateegilise lähenemise vaade näeb õppivat organisatsiooni organisatsioonina, mis on võimeline looma ja edasi andma teadmust ning muutma oma käitumist uue teadmuse ja ideede valgusel. Välja tuuakse viis strateegiliselt olulist aspekti, mis on iseloomulikud õppivale organisatsioonile:

  1. Selge missioon ja visioon ja nende toetamine;
  2. jagatud juhtimine ja töötajate kaasatus otsustusprotsessidesse;
  3. uuendusi toetav kultuur;
  4. infovahetus teiste organisatsioonidega;
  5. rühmatöö ja koostöö tervikuna.

5. Haridustehnoloogia roll õppiva organisatsiooni arendamisel

Haridustehnoloogia roll õppivas organisatsioonis on toetada selle õppivaid struktuure. Haridustehnoloogia on osa strateegilisest planeerimisest ja juhtimisest. Koolides on oluline, et toimuks areng kõikides selle koostisosades: juhtkonna, õpetajate, õpilaste ja ka lapsevanemate tasemel. Tänapäeval ilma tehnoloogia abita haridust andev organisatsioon areneda ei saa. Haridustehnoloogia viibki hariduse tehnoloogia juurde ja vastupidi – tehnoloogia hariduse juurde :-).

Haridustehnoloogi roll õppivas organisatsioonis koolides  on juurutada e-õpet, mis on üha populaarsemaks saamas õppijate hulgas. E-õpe loob rohkem võimalusi õppijatele, eriti just täiskasvanud õppijale “elukestvaks õppeks”, mis on koolitustest, enesearengust ja jätkuvast õppest koosnev protsess.  See aga nõuab suuremat vastutust kvaliteetsema e-õppe eest, et õppija saaks õppida heal tasemel õppematerjalidega, suhelda kaasõppurite ja õppejõuga, esitada erineval moel ülesandeid. Välja on töötatud e-kursuse kvaliteedinõuded (e-kursuse sisu, ülesehituse, õppematerjalide, ülesannete, hindamisreeglite, suhtlemise ja kursuse läbiviimise osas).  Elukestev õpe hindab töötajate vajadusi ka kutseoskuste lõikes, mis kaasab info ja teadmuse hankimise protsessid. Seda võib vaadelda nii indiviidi kui ka organisatsiooni seisukohast. E-õpe on üks võimalus kaasamiseks ja samas infoühiskonna viimiseks iga inimeseni. Haridustehnoloogi tuge, nõustamist ja koolitamist on selleks kõigeks vaja. Uue teadmuse kasvatamiseks tuleb muuta seniseid töömeetodeid, õppemeetodeid ja vahendeid, tehnoloogiliste võimaluste kasvades ka elustiili.

6. Formaalne, informaalne ja mitteformaalne õppimine

Formaalne õppimine (formal learning) toimub tüüpiliselt haridus- või koolitusasutuses, mis on õpetamiseks ja õppimiseks ette valmistatud. Õpe on korraldatud (defineeritud on õppe-eesmärgid, õpiväljundid, õpiaeg ja õpitugi) ning lõpetamisel saadakse tunnistus. Formaalne õpe on õppijate seisukohast tahtlik ja sageli on suur osa formaalharidusest teatud tasemeni kohustuslik.

Informaalne õpe (informal learning) on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides, nt perekonnas, töökohas, vabal ajal jm. Selline õpe ei ole korraldatud (puuduvad eesmärgid, õpiaeg ja õpitugi). Üldjuhul ei lõpe selline õpe tunnistuse saamisega. Informaalne õpe on õppija seisukohast tahtmatu (või juhuslik). Sellel on tulemused, kuid need ei ole enamasti õppija jaoks koheselt nähtavad ja neid tunnustatakse harva.

Mitteformaalset õpet (non-formal learning) võib toimuda väga erinevates keskkondades, mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve (nt loodus). Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka nt vabatahtlikud või omaealised. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega. Õpe on siiski korraldatud, õppeeesmärkide, õpiaja ja õpitoe tähenduses.

7. Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus

Organisatsiooni infokultuur (st informatsiooniline käitumine ja väärtused) moodustab osa kogu organisatsiooni kultuurist. See käsitleb endas nii teabeedastusel kasutatavat tehnoloogiat, edastatavat sisu, väärtusi jpm, mis on seotud infoliikumise, informatsiooni talletamise, kommunikatsiooni ja kommunikatsioonivahenditega. Organisatsiooni infokultuuri väljaselgitamine ja selge sõnaline määratlemine kuulub nii info- kui kommunikatsiooniauditi uurimiseesmärkidesse.

Infokäitumine on infoallikate ja -kanalitega seotud käitumine, mis sisaldab nii aktiivset kui passiivset informatsiooni otsimist ja kasutamist.

Infopädevust defineeritakse  kui tõhusat ja eetilist infokäitumist: „Infopädevus on sobiliku infokäitumise kohandamine, koos kriitilise arusaamisega informatsiooni arukast ja eetilisest kasutamisest ühiskonnas, et ükskõik millise infokanali või meediumi kaudu saada informatsiooni, mis sobiks infovajaduse rahuldamiseks“.  Infokäitumine on oluline osa inimkäitumisest ning ilma usaldusväärsete teadmisteta sellest, kuidas inimesed hangivad ja kasutavad informatsiooni ei ole võimalik pakkuda efektiivseid infoteenuseid. Igasugune infosüsteemide arenduspoliitika peab põhinema arusaamisel infotarbija/kasutaja infokäitumisest. 

Ülesanne 2:
Jaga foorumil “Õppiv organisatsioon” oma mõtteid järgnevates aspektides:
1. Mille poolest erineb õppiv organisatsioon organisatsioonist, mille põhitähelepanu on töötajate koolitustegevusel?
2. Kuidas saab tehnoloogiat kasutada õppiva organisatsiooni idee realiseerimisel?
3. Kuidas infokultuur, infokäitumine ja infopädevus mõjutavad õppiva organisatsiooni idee realiseerimist? 
Foorumi arutelud toimuvad perioodil 29. oktoober – 4. november 2013
 

Kasutatud kirjandus

Virkus, S. Moodul 4. Sissejuhatus. (2013). https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479841

Roots. H. Õppiv organisatsioon ja juhtimise uus paradigma. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479846

Õppeasutuse sisehindamine. (2008). https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479845

 
 

Põhipraktika – 2. ülesanne + eneseanalüüs – 2. osa

Ülesanne

Enesearendamine praktika ajal

Pean õppimist ja enese arendamist väga tähtsaks igale õpetajale. Tahan ise osaleda võimalikult paljudel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel, kuid kahjuks ei ole see aja- ja ka rahapuudusel tihti võimalik. Suunan ka oma kooli õpetajaid erinevatele koolitustele, koolitasin neid ise viimased 12 aastat Tiigrihüppe koolitajana ja loodan ka edaspidi koolitajana tegeleda nüüd juba HITSA juhtimisel. Suvel osalesin ma esimest korda üle-eestilsel haridustehnoloogide võrgustiku suveseminaril. Alates sellest jälgin ja osalen aruteludel haridustehnoloogide skype-grupis ning veebiseminaridel. Esimene veebiseminar toimus 23. septembril  ja põhiliseks teemaks oli keskkonnaga BigBlueButton tutvumine. Arutati ka veebiseminaride aastakava ja teemasid. Teine seminar 1. oktoobril tutvustas Koolielu uusi töövahendis, mida ma reaalis perekondlikel põhjustel ei saanud jälgida, kui vaatasin hiljem video abil.

Sel nädalal, 21. oktoobril, toimus kolmas veebiseminar “iTEC – innovaatilised õpistsenaariumid“. Siit saab vaadata videosalvestust. Veebiseminaril räägiti iTEC projektist, innovaatilistest õpistsenaariumitest ja keskkonnast EduVista, mille abil stsenaariumeid luua. Veebiseminari viisid läbi Martin Sillaots ja Ingrid Maadvere. See kestis nagu alati tund aega ja sõna said mõlemad esinejad, kuulajaid said avaldada arvamust, esitada küsimusi, pakkuda välja ettepanekuid. Seminar oli mulle kasulik ka sellepärast, et sama teemaga tegeleme ka magistriõppes kursusel Innovatsioonitehnoloogiad ja viimane kodutöö ongi seal EduVista teemaline. Osalejaid oli alguses 23 ja pärast see arv kasvas. Selline seminarivorm annab võimaluse osalemiseks kõigile olenemata asukohast, vaja on ainult internetiühendust ja soovi osaleda. Võib juhtuda, et kevadel ühes veebiseminaris tutvustame Marise ja Viivega TÜ haridustehnoloogia magistriõpet. 🙂

23. oktoobril osalesin  Tallinna HA, HITSA, eKooli ja Tallinna Reaalkooli poolt korraldatud sügiskonverentsil “Kooli uus õppetava”. Konverents koosnes praktilistest ja samaaegselt toimuvatest sessioonidest, kus erinevates töötubades tutvustati põnevaid projekte ja vahendeid.
Konverentsi peaettekande tegi Janek Mäggi, Powerhouse kommunikatsioonibüroo juhataja ja konsultant. Ta on oma ettekande peakirja sõnastanud küsimuse laadis: Maksimaalselt arendav õppimine ja õpetamine: kuidas iga õpilane roniks vabatahtlikult oma võimete puu tippu?

Minu tähelepanekud kõnest:

  • Haridus inimest ei riku!
  • Ülekoormus on halb, alakoormus veel halvem.
  • Ainus, mis segab õppimist, on haridus!
  • Väärtused!
  • Kasta!
  • Tee seda, mis sulle meeldib!
  • Ole uudishimulik!

Osalesin töötubades:

1. Avita ja Samsungi innovatiivsed koolilahendused. Kõigepealt tutvustati Avita kirjastuse e-õpikuid (täpsemalt geograafia 7. klassi õpikut, millega olen tuttav, sest kursusekaaslane Helle töötab sellega ja on meile seda juba tutvustanud ja kiitnud). Siis näitasid Samsungi esindajad meile Samsung School’i , mis võimaldab õpetajal ja õpilastel suhelda reaalajas, kasutades selleks näiteks digitaalsete õppematerjalide jagamise funktsioone, ekraanide jälgimist, interaktiivset testimist, küsimustike koostamist jms. Õpilastel on võimalus esitada küsimusi, millele saab õpetaja koheselt vastata ja jälgida iga õpilase ekraane, et neid vajadusel edasi juhendada. Saime ka ise tahvelarvutistes seda keskkonda proovida. Nende kasutuselevõtt tundides tundub olevat ajamahukas ja on kindlasti kallis.

2. Tahvelarvutite rakendamine õppetöös. Tartu Erakool on rakendanud tahvelarvuteid õppetöös aates 2011. aastast. Selle aasta sügisest kasutavad 1. ,4. ja 7. klassi õpilased personaalseid tahvelarvuteid. Tahvelarvutite töötoa viisid läbi iPade kasutav põhikooli matemaatikaõpetaja Erli Kontkar ja Samsungi tahvelarvutitega tuttav põhikooli loodusainete õpetaja Tanel Pärnamets. Nad rääkisid, mis on olnud positiivne ja millised on olnud raskused tahvelarvutite kasutamisel. Nende juhendamisel proovisime erinevaid programme ja kuulsime palju näpunäiteid ka tahvlite korrastamisest, hoidistamisest ja laadimisest. Kuna minu koolis tahvelarvuteid kasutusel veel ei ole, siis oli see minu jaoks huvitav ja hariv töötuba.

3. Moodle õpikeskkonna võimalused üldhariduskoolidele.  Eneli Sutt HITSA Innovatsioonikeskusest tutvustas võimalusi ja lahendusi, mida pakub maailmas laialt levinud õpikeskkond Moodle. Lootsin saada kuulda rohkem metoodikast, kuid enamus  aega tutvustati lihtsalt Moodle’t. Hea oli see, et jagati uut ja kasulikku raamatukest “Moodle – moodsa õpetaja sõber”.

Tegelesin  sel nädalal kahel päeval ka 7.-8.novembril Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis toimuva sügisseminari  Koostöövahendite töötoa ettekande koostamisega. Vaata kava! Aga see on juba praktika 3. ülesande teema! 🙂

Põhipraktika – 2. ülesanne + eneseanalüüs – 1. osa

Teine põhipraktika ülesanne – haridustehnoloogiline nõustamine. Üliõpilane vaatab Ingrid Maadvere poolt välja toodud nõustamistehnikaid, millega haridustehnoloog võib oma töös kokku puutuda ning valib neist välja neli ning rakendab neid oma praktikal. Seejärel kirjutab üliõpilane oma ajaveebi sissekande, kus kirjeldab nelja nõustamise juhtumit (sh ka probleem, mis vajas nõustamist) koos enda tegevuse kirjeldamise ja analüüsimisega.
Lisaks
Põhipraktika eneseanalüüs kahe nädala kohta (tähtaeg 27. oktoober ja 03. november) 

Nõustamistehnikad (Ingrid Maadvere, 2012)

  1. Grupikoolitus arvutiklassis
  2. Individuaalkonsultatsioon
  3. E-maili teel nõustamine
  4. Õpilaste nõustamine
  5. Järjepidev nõustamine
  6. Ekspertide kaasamine
  7. Organisatsiooniväline nõustamine
  8. Näidistunnid/materjalid

Haridustehnoloogiline nõustamine 14.-27. oktoober

1. individuaalkonsultatsioon. 8. oktoober

Sel õppeaastal on meil koolimajas õpetajate laudadel olevates arvutitses tekstitöötlusvahendiks Libre Office (edaspidi LO). Õpetajal tekkisid küsimused ja probleemid. Eelmisel aastal koostatud tööplaan on docx failina ja avades LO-ga on paigutus täiesti sassis. Õppisime lehe pööramist püst- ja horisontaalsuunaliseks, servade laiuse muutmist, tabeli laiuse muutmist, ridade ja veergude lisamist-kustutamist. Seejärel vaatlesime, kuidas oleks mõtekas faili salvestada nii, et see oleks avatav nii MSO kui LO-ga. Õpetajale meeldis palju rohkem MSO-ga tekstitöötlus, eriti just matemaatiliste valemite lisamise vahend. Esialgu talle veel LO meeldima ei hakanud, aga ma teen selle kallal veel tööd.

2. individuaalkonsultatsioon. 15. oktoober

Mozilla Firefoxis on paroolid salvestunud, kust saab need kustutada? Vaatlesime selle brauseri seadete muutmist, kuidas kustutada ajalugu, paroole, hallata järjehoidjaid jms. Arutasime, millal võiks paroole salvestada ja millal mitte. Meil oli huvitav vestlus!

E-maili teel nõustamine. 21.-22. oktoober

Saatsin õpetajatele listi kaudu edasi kirja, kus HITSA kutsub  LibreOffice´i e-koolitusele, mis toimub haridusportaalis Koolielu. Paar päeva hiljem sain õpetajalt e-maili, kus ta kurdab, et peab antud koolitusele registreerima EKIS-es, kuida ta ei sinna sisse. temal seda kontot ei ole ja tahtiski teada, kas mina teen talle konto või keegi teine teeb selle, sest ta väitis, et ta ise ei saa seda teha – süsteem ei laskvat. Kuna mul endal on EKIS-e konto olemas, ei osanudki kohe vastata. Uurisin skype teel ja ka endise Digitiigri koolitajate meililisti abil, kuidas  nende kontode loomine toimub. Sain väga ruttu vastuse. Ma tahan siin väga kiita kõiki kolleege üle Eesti, kes alati kiiresti aitavad ja toetavad. Saatsin õpetajale täpse kirjelduse, mida ta peab tegema selleks, et kontot registrerida ja siis end koolitusele lisada. sain vastuse: “Suur, suur aitäh Sulle, Taimi! Sain EKISesse kenasti sisse ning koolitusele ka regatud.”

Tundub, et see nõustamine läks edukalt! 🙂

(Seda nõustamist saab natuke ka liigitada ekspertide kaasamisse, sest ma pidin enne ise vastust uurima teadjatelt sõpradelt!)

Grupikoolitus arvutiklassis. 22. oktoober

Grupikoolitus toimus aineühenduste juhtidele ja õppealajuhatajatele (8 inimest). Teemadeks olid dokumendihaldus ühistööna ja kuvapiltide lisamine õppematerjalidesse.

Meie koolis on suur osa aruandlusest viidud üle digitaalsele kujule ja paljude dokumentide loomine ühistööna. Sellel koolitusel me tegelesime Google Drive’is olevate dokumentidega. Kõigepealt Drive’i ülesehitusest, kaustadest, nii failide kui kaustade jagamisest. Teisena üldtööplaani  tabelifailis kuupäevade vorminamine, ridade lisamine ja eemaldamine (nii sisuga kui ka ilma), töölehtede lisamine, teksti vormindamine, lingid tabelarvutusfailis.  Siis koostasime uue tabeli, mille abil saavad aineühenduse juhid juba õppeaasta jooksul järjest siis, kui olümpiaadid ja võistlused toimuvad, esimesed kolm kohta kirja panna. Seda tavaliselt on tehtud kevadel, et esitada linnvalituse haridusametile tublide brošüüri tegemiseks ja ka kooli tublide päevaks. Kevadel on alati kiire ja siis andmete otsime võtab palju aega. Otsustasime aasta jooksul ühistööna selle ära teha.

Siis õpetasin Vahendi Snipping Tools abil kuvapilti lisama oma dokumenti või esitlusse või hoopis salvestama eraldi pildiks. Enamus õpetajatest polnud seda Windows 7 vahendit kunagi kasutanud, sest eelmisel õppeaastal oli meil Win XP. Kõik olid vaimustuses sellest vahendist.

Viimase asjana vaatasime üle aastaraamatu, mille materjalide koostajad olid samad inimesed. Mina kujundasin  ja küljendasin ning nüüd vaatasime koos veel üle, et kooli kokkutulekus mõned eksemplarid printida. aastaraamatu avaldame kooli kodulehel Issue keskkonna kaudu.

1. õpilase nõustamine 23. oktoober

Õpilane (9. klass)  õppis eelmisel aastal TÜ Teaduskoolis programmeerimise aluseid ja mina olid tema juhendaja. Ta õppis põhiliselt Turbo Pascalit ja sain tema nõustamisega hästi hakkama, sest õpetan seda 10. klassi valikkursusel ka. Ta lõpetas teaduskooli kursuse kevadel edukalt. Sel aastal õpib ta iseseisvalt PHP-d. Eile õhtul palus ta Facebookis abi ühe ülesande lahendamisel. Mure tal ei olnudki mitte programmerimise vaid hoopiski matemaatikaalane.

Õpilane: “Tere. Taaskord pöördun teie poole ühe programmeerimise murega, kuidas saan ma arvutada kahe punkti vahelist kaugust, kui mul on antud vaid nende koordinaadid?”.

Mina: “Kui punktid A(x1;y1) ja B(x2;y2) on lõigu otspunktid, siis  lõigu pikkus ehk kahe punkti vaheline kaugus avaldub kujul ruutjuur( (x2-x1)ruudus+(y2-y1)ruudus)”
(FB sõnumites ma ei sa kahjuks juure ja astme sümboleid kasutada)

Õpilane:  “Tänud. Katsetan seda :-)”

Arvan, et sedasorti küsimusi tuleb meil veel ja veel! 🙂

Põhiprakika – 1. ülesanne + eneseanalüüs

Ülesanne http://htpraktika.wordpress.com/2013/10/12/pohiprakika-1-ulesanne-eneseanaluus/.
Esimene põhipraktika ülesanne – õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud – üliõpilane suunab kedagi oma praktikaasutuses (nt kolleegi) kasutama uut õpikeskkonda või tehnoloogiat õppetöö läbiviimiseks. Seejärel kirjutab üliõpilane sissekande oma ajaveebi, milles kirjeldab, miks valiti just see kolleeg uut õpikeskkonda/tehnoloogiat kasutama ja analüüsitakse, miks antud tehniline lahendus kolleegile sobiv on, milliseid õpitegevusi kolleeg sellega läbi viia saab, kuidas uue tehnoloogia rakendamine sujus, kuivõrd vastas tehnoloogia vajadustele ja mida rakendamisest õpiti. 

Juhtus nii, et mitte mina ei valinud kolleegi, keda suunata uut õpikeskkonda kasutama, vaid kolleeg ja tema vajadused valisid minu. 🙂

Meie koolis on gümnaasiumis üks õppesuundadest humanitaarsuund ning selles õppijatel on õppekavas kolm võõrkeelt. Üks võõrkeel, mida õpilased saavad valida, on hispaania keel. Meil on sellest õppeaastat uus hispaania keele õpetaja. Ta sai teada, et meie kooli kodulehel on igal õpetajal võimalus ise avaldada oma õppematerjale, lisada linke ja koostada pildialbumeid. Meie koduleht olen üles ehitanud Joomla! sisuhaldussüsteemile. Enamusele õpetajatest, kes soovivad materjale avaldada, olen juba koolituse teinud, kuid hispaania keele õpetaja on alles uus, ei tea sellest midagi ja avaldas soovi ka selgeks saada.

Tegin talle ära kasutajakonto ja võisime asuda uue keskkonna õppimise juurde. Kõigepealt vaatasime, kuidas sisse logida, oma parool vahetada ja andmeid täiustada. Edasi selgitasin talle natuke Joomla! ülesehitust ja kuhu artiklid ning failid lisatakse. Õppisime artiklit koostama, teksti ja pealkirju vormindama nõutud kujul ning linke koostama nii, et need ikka töötaks. Linkidega tekkiski esimene probleem, sest see sisuhaldussüsteem eemaldab lingi algusest protokolli (http://) ja kui link ei alga www-ga, siis suunab meie oma serverile. Õpetasin, kuidas võtta lahti artikkel HTML-koodis ja seal manuaalselt parandada linki. Järgmisena vaatlesime, kuidas lisada teksti juurde pilte, kuhu need serveris üles laaditakse ja kuidas vormindada teksti ja pildi paiknemist. Kolmas asi õppimiseks oli failide (ppt-de, pdf-ide, doc-ide, xls-ide ) lisamine artiklisse. Kuidas lisada ja kuidas teha nii, et avatakse uues aknas jne.

Esimese artiklina lisas hispaania keele õpetaja lingi lehele, kus saab õppida ja harjutada

Õpetaja oli väga rahul selle võimalusega koostada ise materjale ja et need saab kohe avaldada. Mõned asjad tundusid küll natuke keerulised, kuid tal oli oli hea meel, et saab iga küsimuse ja probleemi korral kohe küsida minult.

Vaatluspraktika eneseanalüüs

Ülesanne http://htpraktika.wordpress.com/2013/09/20/vaatluspraktika-eneseanaluus/
Pärast kahte vaatluspraktika külaskäiku kirjutab üliõpilane oma ajaveebi analüüsi, milles eelkõige vastab ta küsimusele kuidas hindad ennast ja oma haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes eelpraktikal kogetuga?

Olen teinud oma koolis haridustehnoloogi tööd viimased 15 aastat vähemal või suuremal määral, kuigi ametlikult ei ole ma sellel ametikohal töötanud veel. 13 aastat olen olnud Tiigrihüppe koolitaja, juhendanud koolis õpetajaid ja  direktsiooni liikmeid erinevate arvutialaste ja e-õppega probleemide puhul. Kuna olen juba test korda atesteeritud õpetaja-metoodikuks, siis arvan, et saan hakkama ka metoodilise poolega. Olen koostöös õppealajuhatajaga suure osa õpetajate aruandlusest viinud digitaalsele kujule.

Vaatluspraktikal käisin Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (lähen TÜ Pärnu Kolledžisse ka veel vaatlema, kuid see toimub hiljem ja kuna olen oma analüüsiga juba hiljaks jäänud, siis kirjutan eneseanalüüsi juba ära). Varje on väga kogenud haridustehnoloog, kes on juba edasi liikunud ja töötab arenguosakonna juhatajana. Kutseharidus on veidi teisiti üles ehitatud kui üldharidus ning nende õppekavade ja ainete akrediteerimine tundus olevat väga keeruline. Üldse paberimajandus ja administreeriva tööga tegelemine  on see, mis mulle ei ole eriti südamelähedane. Varje sai sellega väga hästi hakkama.  Kuid mulle väga meeldib informaatika õpetamine jasellealaste tööde juhendamine! 🙂 Nii õpilaste, õpetajate, direktsiooni kui ka teiste koolitöötajatega tegelemine. Arvan, et saan väga hästi hakkama individuaalse juhendamisega, probleemidele lahenduste leidmisega, juhendite loomisega, õppematerjalide loomisega ja metoodilise nõustamisega. Kõik see ongi aga haridustehnoloogi töö!

  • Arvan, et enda juures tahan arendada inglise keele oskust ja projektidega töötamist, eelkõige eTwinningu projektidega. Selle pädevusega näen palju vaeva ja tuleb väga raskelt. Tahaks ka rahulikult, nagu Varje praegu, võõrkeelsesse keskkonda minna konverentsile.
  • Pean tegelema parema ajaplaneerimisega, et kõik soovitud tööd õigeaegselt ära teha. Näiteks on palju vahendeid ja keskkondi, millele juhendite tegemine ootab oma aega.  Samuti tahaks teha väikesi teste iga vahendi või keskkonna juhendi lõppu, et oleks võimalik enesekontrolli läbi viia (nii õpilased kui ka õpetajad)
  • Tahan oma koolile taotleda HITSA-lt Moodle e-õpekeskkonda ja võtta kasutusele e-kursused.
  • Tahan viia sisse iganädalase IKT-alase info- ja õpitunni õpetajatele.
  • Edasi arendada aineühenduste juhtide dokumentide ja aruannetega tegelemist Google ühisdokumentide abil.
  • Fotodega ja videotega tegelemine on väga põnev. Seda tahaks õppida ja ennast arendada.
  • iPadide maailm on mulle samuti veel võõras.

Vaatluspraktika päev oli väga huvitav, hariv ja kasulik. Sain mitmeid ideid, mida teha praegu ja mida muuta tulevikus.

Teadmusjuhtimine – III moodul

Ülesanne

Ülesanne 1: Loe läbi mooduli sissejuhatus, õpiobjektid ja lisamaterjalid ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti: protsessid ja süsteemid. Neid mõjutavad infrastruktuur, mehhanismid ja tehnoloogiad.

Teadmusjuhtimise süsteemid võib jaotada rühmadesse lähtudes protsessidest: teadmushõive, teadmusloome, teadmuse jagamine ja teadmuse rakendamine.
Seega võib eristada järgmisi süsteeme:

  • Teadmushõive ja kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture and creation 
  • systems). 
  • Teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems).
  • Teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems)

Teadmusjuhtimise süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende eesmärgiks on informatsiooni ja teadmiste loomise ja jagamise parendamine, organisatsiooni toimimise parandamine informatsiooni ja teadmiste parema loomise, jagamise ja kasutamise kaudu, samuti konkurentsieelise või kõrgetasemelise innovatsiooni tagamine.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad teadmusjuhtimist. Oma olemuselt ei erine need oluliselt infotehnoloogiatest, kuid peamine erinevus seisneb selles, et nad keskenduvad teadmusjuhtimisele mitte infojuhtimisele. Näitena võib tuua tehisintellekti, mitmesugused ekspertsüsteemid, arvutisimulatsioonid, teadmusandmebaasid, videokonverentsisüsteemid, repositooriumid jpt. Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib vaadelda ka sotsiaalse tarkvara vahendeid

2. Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

Teadmushõive ja kogumise süsteemid toetavad otseselt kahte teadmusjuhtimise protsessi: kombineerimist (combination) ja sotsialiseerumist (socialization). Teadmushõive protsessid on andmete eeltöötlemine, teadmiste hankimine ja järelanalüüs. Teadmiste hankimine on seotud andmekaevega (data mining). Andmekaeve tehnikad jagunevad kahte kategooriasse: prognoosiv analüüs (predictive analysis) ja kirjeldav analüüs (descriptive analysis).  Tehnoloogiad, mida kasutatakse teadmushõives ja mis aitavad hankida ekspertteadmust on näiteks mõistekaardid.

Teadmiste jagamise süsteemid toetavad protsesse, mille kõigus väljendatud teadmus või
vaiketeadmus edastatakse teistele isikutele. Selliseid süsteeme nimetatakse ka repositooriumiteks. Kaks peamist teadmiste jagamise süsteemide tüüpi, mida teadmusjuhtimisealases  kirjanduses kõige sagedamini mainitakse on: kasulikud õppetunnid (lessons learned) ja teadmiste lokaatorsüsteemid (expertise locator systems).  Praktikakogukonnad on peamised vaiketeadmiste jagamise süsteemid. Teadmiste jagamise süsteeme on klassifitseeritud vastavalt nende iseloomulikele omadustele: juhtumi aruandeandmebaasid, hoiatussüsteemid, parima kogemuse või hea praktika andmebaasid, kasulike õppetundide süsteemid ja teadmiste lokaatorsüsteemid.

Teadmuse rakendamise süsteemid toetavad protsesse, milles teatud isikud rakendavad
teiste inimeste teadmisi, kusjuures nad tegelikult ei ole ise omandanud või õppinud neid.
Selliste süsteemide alla kuuluvad ekspertsüsteemid, otsuste vastuvõtmise süsteemid, nõuandvad süsteemid, vigade diagnoosimise süsteemid ja tehnoabisüsteemid.

Tabel 1. Teadmusjuhtimise (TJ) protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad

seosed

Kasutatud materjalid

Virkus, S. (2013). Teadmusjuhtimine III moodul:

Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid    https://moodle.e-ope.ee/pluginfile.php/754406/mod_resource/content/1/Moodul%203.%20Sissejuhatus.pdf

Soo, A. (2006). Andmekaevandus. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool. https://moodle.e-ope.ee/pluginfile.php/754401/mod_resource/content/1/Anti_Soo_Bakalaureuse_Too%20Andmekaeve.pdf

Ülesanne 2:
 1.   Vali üks teadmusjuhtimise tehnoloogia, mida ei ole loengukonspektis (sissejuhatuses) ja õpiobjektides piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud ja iseloomusta põhjalikult selle kasutamise võimalusi teadmusjuhtimises.

Kirjeldan TJ teadmuse hankimise protsessi, mis kuulub teadmuse hankimise süsteemi ja kasutab tehnoloogiat veebipõhine juurdepääs andmetele – raamatukogu e-kataloog.

Minu kooli raamatukogul on veebipõhine juurdepääs raamatukogu teavikele http://ylejoe.webriks.ee/

RIKSWEB on veebilahendus raamatukoguprogrammile “RIKS” (Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteem). Selle abil saab hõlpsasti teha otsinguid raamatukogu fondis olevast kirjandusest, saada lühiülevaate teavikutest, eksemplaridest ja nende staatusest. Saab otsida nimetusest või artiklitest. Täpsema otsingu korral saab valida, kas otsitakse pealkirja, autori, märksõna, vabasõna, sarja või muu järgi. Kuvatud andmeid saab sorteerida relevantsuse, pealkirja, autori või ilmumisaasta järgi.  On olemas tähestiku järgi otasimine nii märksõnaloendi, nimeloendi kui ka sarjaloendi abil. Samuti näeb infot ajakirjade, ajalehtede, auviste ja muude üksuste kohta ning nende saadavuse andmeid. Valides menüüst “Uudiskirjandus”, saad vaadata kogus olevat uudiskirjanduse loetelu ja seda soovikorral välja trükkida. Kui tahad mõnda raamatut reserveerida, saad kogu töötajale saata E-maili soovitud teaviku reserveerimise kohta.

NÄIDE: 10. klassi õpilastega, kes parasjagu Kuningas Oidipust pidid kirjanduses lugema, vaatasime, kas raamatukogus on mõni teos vaba. Saime teada, et olemas kolme aasta väljaanded, millest kõige uuemast oli kõik 22 raamatut juba välja laenutatud, kuid 1977. aasta omast oli saadaval 2 tükki.

Ka Pärnu linna keskraamatukogul on e-kataloog http://www.lugeja.ee/catalogSimpleSearch?libraryId=1287. See raamatukogu kasutab Urram-süsteemi. Veebipõhine raamatukogude kataloog URRAM võimaldab otsida allikaid kas ühest konkreetsest raamatukogust (näiteks lähimast küla- või linnaraamatukogust) või terve maakonna raamatukogudest korraga.

Eesti suurim akadeemiliste teavikute elektronkataloog on ESTER. http://tallinn.ester.ee/ või http://tartu.ester.ee/.  ESTERi avalehelt saab teha lihtotsingu, mispuhul otsisõna leitakse nii autori, pealkirja, märksõna, märkuste kui ka ilmumisandmete väljadelt. Lisaks võimaldab ESTER kasutada:

  • fraasiotsingut, nt. eesti üliõpilaste selts (pole vaja ei jutumärke ega suurtähti)
  • otsisõna katkestamist: nt. haridusp* (leiab vasted otsisõnadele hariduspoliitika, haridusparadigma kui ka haridusplatvorm)
  • otsisõnade kombineerimiseks operaatoreid AND, OR, AND NOT, NEAR, WITHIN, näiteks a=kross AND t=mardileib (leiab kõik raamatud, mille autor on Kross ja pealkirjas (title) sisaldub sõna “mardileib”.

ESTERi liitotsing võimaldab otsida juba keerukamate kombinatsioonide abil, mis tuleb kasuks näiteks levinud nimega autorite teoseid otsides (nt. Smith).

Magistritöö uuringukava

Ülesanne

Uurimismeetodid – V ülesanne [T 20.10.13] – Uuringukava

Koosta oma magistritöö lühike (1 A4) uuringukava. Pane kirja, mis on sinu uurimistöö:
1. valdkond [2 xp]
2. uurimist vajav probleem või teostamist ootav idee [2 xp]
3. eesmärk (2 – 3) [2 xp]
4. uurimisküsimused (2-3) [2 xp]
5. uuringu strateegia [2 xp]
6. andmekogumismeetodid [2 xp]
7. uurimuse oodatavad tulemused (hüpoteesid) [2 xp]

TEEMA Gümnaasiumi uurimistööde juhendamise keskkonna kontseptuaalne disain
PROBLEEM Gümnaasiumi riikliku õppekava kohaselt peavad kõik gümnaasiumiõpilased  tegema uurimistöö gümnaasiumi lõpetamiseks. Koolides puudub vajalik valmidus juhendada õpilasi uurimistööde tegemisel
EESMÄRGID
  1. Selgitada välja, millist tuge pakutakse uurimistööde juhendamiseks õpetajatele Eestis ja teistes riikides
  2. Selgitada välja, millist haridustehnoloogilist tuge vajavad õpetajad uurimistööde juhendamiseks
  3. Koostada gümnaasiumi uurimistööde juhendamise keskkonna kontseptuaalne disain
  4. Evalveerida uurimistööde juhendamise keskkonna kontseptuaalset disaini
UURIMISKÜSIMUSED
  1. Mida on seni Eestis ja  maailmas  uurimistööde juhendamise toetamiseks tehtud?
  2. Millist haridustehnoloogilist tuge vajavad õpetajad uurimistööde juhendamisel?
  3. Milline võiks olla gümnaasiumi uurimistööde juhendamise keskkonna kontseptuaalne disain?
  4. Kas selline keskkond aitab õpetajal pakkuda õpilastele vajalikku tuge uurimistööde juhendamisel?
ANDMEKOGUMISMEETODID
  • Teiste riikide kogemusi uurin ja otsin interneti abil, lugedes teadusartikleid, konverentside materjale jm.
  • Eesti õpetajate seas teen küsitluse (valim kuulub veel täpsustamisele) Google Forms vahendi abil.
  • Teen intervjuu mõnede väga kogenenud uurimistööde juhendajatega. 
UURIMISSTRATEEGIA Arendusuuring

Tuleb teha:

  1. Taustauuring (kirjanduse analüüs, etnograafilised intervjuud, sarnaste keskkondade võrdlev analüüs)
  2. Stsenaariumite, kasutajalugude, paberprototüübi loomine
UURIMUSE OODATAVAD TULEMUSED Uurimistööde juhendajad vajavad keskkonda, mis aitaks nende tööd süstematiseerida, kaasajastada ja innovaatilisemaks muuta. Keskkonna kontseptuaalne disain näitab ära, et on just sellisena loodud.

Vaatluspraktika

Ülesanne http://htpraktika.wordpress.com/2013/09/20/vaatluspraktika-ulesanne-praktiseeriva-haridustehnoloogi-analuus/

Praktiseeriva haridustehnoloogi vaatlemine ja analüüs:

  • haridustehnoloogi rolli asutuses – kas haridustehnoloog oli asutuses projektide läbiviija, infojuhi, nõustaja, koolitaja vms rollis (näiteid haridustehnoloogi tegevustest erinevates rollides).
  • kasutusel olevad õpikeskkonnad, vahendid, süsteemid – milliseid õpikeskkondasid, erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja süsteeme haridustehnoloog oma töös kasutab (näiteid tegevustest erinevate tehnoloogiate puhul).
  • nõustamistehnikad – milliseid nõustamistehnikaid kasutatakse antud organisatsioonis. kui külastuspäeval ei nõustanud haridustehnoloog kedagi, siis uurida, milline on tavaline praktika ja millele erinevate nõustamistehnikate kasutamised võivad viidata.
  • omal soovil võib ka välja tuua milliseid haridustehnoloogia rakendamisega/kasutamisega seotud arenguvõimalusi oli võimalik kogeda praktikakohas.

Vaatlesin 9. oktoobril Pärnumaa Kutsehariduskeskuses Varje Tipp’u tööd. Varje on viimased kaks aastat PKHK arenguosakonna juhataja ja teeb ka haridustehnoloogi (edaspidi HT) tööd. Enne seda oli ta 6 aastat HT ja veel enne seda informaatikaõpetaja. IKT valdkonna töötajatest on majas veel kaks infojuhti, infoturbe ja -arendusspetsialist, informaatikaõpetajad (koolis on arvutierialad), sekretäride õpetaja tegeleb ka Moodlega ning nõustab õpetajaid. Praegu on Varje HT töös põhiliselt ESF-i projektid (lepinud, nõustamine, kvaliteedikontroll, eksperthinnangud, vastutamine, allkirjastamine, väljamaksed raamatupidajale, maksetaotlused, repositooriumisse laadimine, korrasoleku kontroll, esitlusfailide loomine/kontrollimine jm), mis on lõppemise faasis. Teine suur osa tööst on sisekoolitused. PKHK-s on õppetöö jagatud õppevaldkondadeks, need õppesuundadeks, need õppekavarühmadeks. On üleminek uutele õppekavadele ja nende akrediteerimine käib. Varje annab ka ainet Grupitöö tarkvara IKT erialadele. HT töö on ka veel ETwinninguga tegelemine.

Õpikeskkond jaguneb füüsiliseks ja virtuaalseks. Füüsiline pool: arvutid õpetajatel, arvutiklassid, raamatukoguklass arvutitega, rühmatööruum, konverentsiruum. Virtuaalne: kasutatakse VIKO-t  (jäänud vähesed), IVA (31. dets lõpeb kasutamine, käin kolimine Moodle-sse), Moodle’t (HITSA Moodle, kasutajatele meeldib, on hea halduse ja toega). Moodle on osakondade põhine. E-kursused jagatud õppekavade ja õppekavarühmade järgi. Peaadministraator on Varje, kuid on mitmeid õpetajaid, kellel on administreerimise ja kursuse pesade loomise õigused. Kõik VANKER projekti raames loodud kursused on külalisele vabad kasutamiseks (võti PKHK). moodles põhiliselt õpilased registreerivad end ise kasutajaks ja siis õpetaja lisab nad kursusele.

Õppeinfosüsteemiga tegelemine on väga suur töö. See süsteem on kõikidel kutseõppeasutustel Eestis, aga erineb moodulite lõikes. Kõik asutused saavad arendajalt tellida erinevaid osasid ja lisasid jm. (aga on kallis lõbu, kuumaks suur!) Õisis on palju erinevaid osasid – epäevik, siseveeb, dokumentatsioon, personalihaldus, koolitused, tunniplaan, kalender, arengukavad jne. Õisi ka õppe- ja töökavade juurde lisada ka materjale, nii et tegelikult ei oleks Moodle-t vajagi. Kuna toimub uuele õppekavale üleminek, siis muudetakse ka süsteemi. Kuni 2017. aastani kehtib veel vana, aga järk-järgult minnakse uuele üle.

Nõustamisest. Saabub ähmis õpetaja murega, et õppurid ei saa Moodlesse sisse, kuigi ta on võtme määranud ja selle ka õpilastele edastanud. Natuke uurimist ja saab selgeks, et võti on küll määratud, kuid ei ole avatud, et saaks sisse võtmega. Nii kahe kursusega. Probleem sai lahendatud – õpetaja lahkub õnnelikult. Varje tegeleb edasi Moodlesse kursuste pesade loomisega, õiguste andmisega, kasutajate haldamisega. Moodles on umbes 100 kursust, aktiivses kasutuses nendest pooled.
Saabub õpetaja, kelle repositooriumisse lisatud materjalidega on probleeme – ESF-i logo turvaala on esitlustes ja materjalide avalehel liiga väike (järelikult ei vasta reeglitele ja kui ei parandata, siis ei võeta tööd vastu ja raha jääb saamata). Varje ja õpetaja näevad kaua vaeva, et muuta. Mure selles, et repositooriumis on  osad materjalid (taotluste osas) juba suletud ja muuta ei saa. Siis tehakse korda esitlusfail arvutis ja saadetakse see kontrollijatele. Varje on energiline, aga väga sõbralik, viisakas ja abivalmis.
Külastasime ka raamatukogu arvutiklaasis toimuvat kunstiajaloo tundi, kus töö käib IVA abil. Õpilased ja õpetaja on rahul, kuid mõtleb sellele, et peab aasta lõpuks Moodle-sse üle kolima IVA süsteemi lõpetamise pärast.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse  arenguosakonna juhataja sai PKHK hõbedast teenetemärgi olulise panuse eest PKHK arendamisse läbi VANKeR programmi, õpetajate toetamise ja metoodilise juhendamise eest  e-õppe valdkonnas. Varje Tipp sai ka üleriigilise tunnustuse – tunnistati VANKeR programmi parimaks haridustehnoloogiks.

Hiljuti sai direktor Riina Müürsepp Aasta Haridusjuhi tiitli.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus on väga ilus, hubane maja, kust on palju õppida ja eeskuju võtta.

2013-10-09 09.53.47

 

Varje Moodlega tegelemas

Teadmusjuhtimine – II moodul

Ülesanne 1

Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjekt ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

  • Teadmusjuhtimise protsessid
  • Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutab:

  • Teadmusjuhtimise infrastruktuur
  • Teadmusjuhtimise mehhanismid
  • Teadmusjuhtimise tehnoloogiad

Protsesse vaadeldakse tihti detailsemalt ja eristatakse teadmuse omandamist, loomet, kodifitseerimist, jagamist, juurdepääsu, rakendamist ja taaskasutamist organisatsioonides ja organisatsioonide vahel.

2. Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

Kuna puudub ühtne teadmusjuhtimise definitsioon, puudub ka üksmeel, millised on teadmusjuhtimise tsükli peamised komponendid või astmed. Kõige tuntumad on neli teadlast, kes kõik on oma teooria välja töötanud ja avaldanud aastatel 1993 kuni 2003.

Teadmusjuhtimise tsüklit vaadeldakse kui teekonda, mille jooksul informatsioon muutub organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressurssiks. Teadmusjuhtimise tsükkel kirjeldab, kuidas teadmisi organisatsioonis erinevatel etappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.

Haridusega tegelevate organisatsioonide jaoks sobib minu arvates kõige rohkem Wiigi mudel (1993), kelle järgi on teadmisjuhtimise tsükli protsessid järgmised:

  1. Teadmusloome (creation)
  2. Hankimine (sourcing)
  3. Kompileerimine (compilation)
  4. Transformatsioon (transformation)
  5. Levitamine (dissemination)
  6. Rakendamine (application)
  7. Väärtustamine (value realization)

Samuti tuleb nõustuda Bukowitzi ja Williamsi (2000) mudeli rõhutamisega, et “tänapäeval ei ole probleemiks informatsiooni leidmine, vaid see, kuidas tohutu infohulgaga efektiivselt toime tulla.”

Meyeri ja Zacki mudelis (1996) räägiti andmebaasidest ja kliendiprofiilidest kui infotoodetest, mida saab klientidele müüa.

McElroy mudel (1993) tegeleb individuaalse ja rühmade teadmusega, millest kujuneb organisatsiooniteadmus.

3. Organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond

Organisatsioonikultuur:

  • on organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid;
  • suunab organisatsiooni liikmeid selles suunas, mida sobib/võib ja mida ei sobi/või konkreetses organisatsioonis teha;
  • komponentideks on tema missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil.

Organisatsiooni struktuurist sõltub teadmusjuhtimine ja see määrab suurel määral, kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel. Organisatsiooni struktuur määrab ka võimusuhted organisatsioonis ning sellest oleneb organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine.

Organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur on teadmusjuhtimise mõjutajaks ja oluliseks komponendiks. Selleks on arvutid, serverid, nendes olevad andmebaasid, infokandjad – ehk kõik, millega saab andmeid koguda, töödelda, säilitada, jagada jmss.

Üldteadmisi loetakse oluliseks teadmusjuhtimise infrastruktuuri komponendiks. Üldteadmiste alla kuuluvad sõnavara ja terminoloogia, mudelid, normid, väärtused, teadmusvaldkondade tunnustamine ning ka individuaalsete teadmiste kogumine.

Füüsilise keskkonna olulised osad on hoonete disain ja nende paiknemine üksteise suhtes, asukoht, suurus ja tööruumide tüübid, töötajate kohtumispaikade arv ja disain. Füüsiline keskkond võib soodustada teadmusjuhtimist pakkudes töötajatele võimalusi kohtuda ja jagada informatsiooni ja kogemusi

4. Teadmusringluse protsessid

Teadmusringluse protsessi on kirjeldanud Nonaka oma SECI (Socialization, Externalization, Combination, Internalization) mudelis (1991). Tema käsitluses on teadmusloome üks osa teadmusjuhtimisest ja siin võib eristada nelja teadmiste kujunemise protsessi, etappi või faasi ehk nelja erinevat teadmusloome mustrit:

  1. Sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud)
  2. Eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud)
  3. Kombineerimine (väljendatud -> vaikiv)
  4. Internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv)

Ülesanne 2

Koosta individuaaltööna ühe konkreetse organisatsiooni, millega oled hästi tuttav, teadmusjuhtimise analüüs läbitöötatud materjalidest lähtuvalt (milliseid teadmusjuhtimise protsessid on identifitseeritavad ja millistel eesmärkidel, mida soovitaksite muuta/täiustada jms.). Esita individuaaltöö õppejõule kommenteerimiseks 5. oktoobriks.
 

Individuaaltöö esitatud Moodle’s

Kasutatud materjalid

Virkus, S. (2013). Teadmusjuhtimine II moodul: : Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid  https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=457891

www.delicious.com/taimi

oktoober 2013
E T K N R L P
« sept.   nov. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)