//
praegu loed....
Teadmusjuhtimine

Teadmusjuhtimine – II moodul

Ülesanne 1

Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjekt ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

  • Teadmusjuhtimise protsessid
  • Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutab:

  • Teadmusjuhtimise infrastruktuur
  • Teadmusjuhtimise mehhanismid
  • Teadmusjuhtimise tehnoloogiad

Protsesse vaadeldakse tihti detailsemalt ja eristatakse teadmuse omandamist, loomet, kodifitseerimist, jagamist, juurdepääsu, rakendamist ja taaskasutamist organisatsioonides ja organisatsioonide vahel.

2. Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

Kuna puudub ühtne teadmusjuhtimise definitsioon, puudub ka üksmeel, millised on teadmusjuhtimise tsükli peamised komponendid või astmed. Kõige tuntumad on neli teadlast, kes kõik on oma teooria välja töötanud ja avaldanud aastatel 1993 kuni 2003.

Teadmusjuhtimise tsüklit vaadeldakse kui teekonda, mille jooksul informatsioon muutub organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressurssiks. Teadmusjuhtimise tsükkel kirjeldab, kuidas teadmisi organisatsioonis erinevatel etappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.

Haridusega tegelevate organisatsioonide jaoks sobib minu arvates kõige rohkem Wiigi mudel (1993), kelle järgi on teadmisjuhtimise tsükli protsessid järgmised:

  1. Teadmusloome (creation)
  2. Hankimine (sourcing)
  3. Kompileerimine (compilation)
  4. Transformatsioon (transformation)
  5. Levitamine (dissemination)
  6. Rakendamine (application)
  7. Väärtustamine (value realization)

Samuti tuleb nõustuda Bukowitzi ja Williamsi (2000) mudeli rõhutamisega, et “tänapäeval ei ole probleemiks informatsiooni leidmine, vaid see, kuidas tohutu infohulgaga efektiivselt toime tulla.”

Meyeri ja Zacki mudelis (1996) räägiti andmebaasidest ja kliendiprofiilidest kui infotoodetest, mida saab klientidele müüa.

McElroy mudel (1993) tegeleb individuaalse ja rühmade teadmusega, millest kujuneb organisatsiooniteadmus.

3. Organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond

Organisatsioonikultuur:

  • on organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid;
  • suunab organisatsiooni liikmeid selles suunas, mida sobib/võib ja mida ei sobi/või konkreetses organisatsioonis teha;
  • komponentideks on tema missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil.

Organisatsiooni struktuurist sõltub teadmusjuhtimine ja see määrab suurel määral, kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel. Organisatsiooni struktuur määrab ka võimusuhted organisatsioonis ning sellest oleneb organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine.

Organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur on teadmusjuhtimise mõjutajaks ja oluliseks komponendiks. Selleks on arvutid, serverid, nendes olevad andmebaasid, infokandjad – ehk kõik, millega saab andmeid koguda, töödelda, säilitada, jagada jmss.

Üldteadmisi loetakse oluliseks teadmusjuhtimise infrastruktuuri komponendiks. Üldteadmiste alla kuuluvad sõnavara ja terminoloogia, mudelid, normid, väärtused, teadmusvaldkondade tunnustamine ning ka individuaalsete teadmiste kogumine.

Füüsilise keskkonna olulised osad on hoonete disain ja nende paiknemine üksteise suhtes, asukoht, suurus ja tööruumide tüübid, töötajate kohtumispaikade arv ja disain. Füüsiline keskkond võib soodustada teadmusjuhtimist pakkudes töötajatele võimalusi kohtuda ja jagada informatsiooni ja kogemusi

4. Teadmusringluse protsessid

Teadmusringluse protsessi on kirjeldanud Nonaka oma SECI (Socialization, Externalization, Combination, Internalization) mudelis (1991). Tema käsitluses on teadmusloome üks osa teadmusjuhtimisest ja siin võib eristada nelja teadmiste kujunemise protsessi, etappi või faasi ehk nelja erinevat teadmusloome mustrit:

  1. Sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud)
  2. Eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud)
  3. Kombineerimine (väljendatud -> vaikiv)
  4. Internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv)

Ülesanne 2

Koosta individuaaltööna ühe konkreetse organisatsiooni, millega oled hästi tuttav, teadmusjuhtimise analüüs läbitöötatud materjalidest lähtuvalt (milliseid teadmusjuhtimise protsessid on identifitseeritavad ja millistel eesmärkidel, mida soovitaksite muuta/täiustada jms.). Esita individuaaltöö õppejõule kommenteerimiseks 5. oktoobriks.
 

Individuaaltöö esitatud Moodle’s

Kasutatud materjalid

Virkus, S. (2013). Teadmusjuhtimine II moodul: : Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid  https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=457891

Arutelu

Kommenteerimine on suletud.

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

oktoober 2013
E T K N R L P
« sept.   nov. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)