//
praegu loed....
Teadmusjuhtimine

Teadmusjuhtimine – III moodul

Ülesanne

Ülesanne 1: Loe läbi mooduli sissejuhatus, õpiobjektid ja lisamaterjalid ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti: protsessid ja süsteemid. Neid mõjutavad infrastruktuur, mehhanismid ja tehnoloogiad.

Teadmusjuhtimise süsteemid võib jaotada rühmadesse lähtudes protsessidest: teadmushõive, teadmusloome, teadmuse jagamine ja teadmuse rakendamine.
Seega võib eristada järgmisi süsteeme:

  • Teadmushõive ja kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture and creation 
  • systems). 
  • Teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems).
  • Teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems)

Teadmusjuhtimise süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende eesmärgiks on informatsiooni ja teadmiste loomise ja jagamise parendamine, organisatsiooni toimimise parandamine informatsiooni ja teadmiste parema loomise, jagamise ja kasutamise kaudu, samuti konkurentsieelise või kõrgetasemelise innovatsiooni tagamine.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad teadmusjuhtimist. Oma olemuselt ei erine need oluliselt infotehnoloogiatest, kuid peamine erinevus seisneb selles, et nad keskenduvad teadmusjuhtimisele mitte infojuhtimisele. Näitena võib tuua tehisintellekti, mitmesugused ekspertsüsteemid, arvutisimulatsioonid, teadmusandmebaasid, videokonverentsisüsteemid, repositooriumid jpt. Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib vaadelda ka sotsiaalse tarkvara vahendeid

2. Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

Teadmushõive ja kogumise süsteemid toetavad otseselt kahte teadmusjuhtimise protsessi: kombineerimist (combination) ja sotsialiseerumist (socialization). Teadmushõive protsessid on andmete eeltöötlemine, teadmiste hankimine ja järelanalüüs. Teadmiste hankimine on seotud andmekaevega (data mining). Andmekaeve tehnikad jagunevad kahte kategooriasse: prognoosiv analüüs (predictive analysis) ja kirjeldav analüüs (descriptive analysis).  Tehnoloogiad, mida kasutatakse teadmushõives ja mis aitavad hankida ekspertteadmust on näiteks mõistekaardid.

Teadmiste jagamise süsteemid toetavad protsesse, mille kõigus väljendatud teadmus või
vaiketeadmus edastatakse teistele isikutele. Selliseid süsteeme nimetatakse ka repositooriumiteks. Kaks peamist teadmiste jagamise süsteemide tüüpi, mida teadmusjuhtimisealases  kirjanduses kõige sagedamini mainitakse on: kasulikud õppetunnid (lessons learned) ja teadmiste lokaatorsüsteemid (expertise locator systems).  Praktikakogukonnad on peamised vaiketeadmiste jagamise süsteemid. Teadmiste jagamise süsteeme on klassifitseeritud vastavalt nende iseloomulikele omadustele: juhtumi aruandeandmebaasid, hoiatussüsteemid, parima kogemuse või hea praktika andmebaasid, kasulike õppetundide süsteemid ja teadmiste lokaatorsüsteemid.

Teadmuse rakendamise süsteemid toetavad protsesse, milles teatud isikud rakendavad
teiste inimeste teadmisi, kusjuures nad tegelikult ei ole ise omandanud või õppinud neid.
Selliste süsteemide alla kuuluvad ekspertsüsteemid, otsuste vastuvõtmise süsteemid, nõuandvad süsteemid, vigade diagnoosimise süsteemid ja tehnoabisüsteemid.

Tabel 1. Teadmusjuhtimise (TJ) protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad

seosed

Kasutatud materjalid

Virkus, S. (2013). Teadmusjuhtimine III moodul:

Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid    https://moodle.e-ope.ee/pluginfile.php/754406/mod_resource/content/1/Moodul%203.%20Sissejuhatus.pdf

Soo, A. (2006). Andmekaevandus. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool. https://moodle.e-ope.ee/pluginfile.php/754401/mod_resource/content/1/Anti_Soo_Bakalaureuse_Too%20Andmekaeve.pdf

Ülesanne 2:
 1.   Vali üks teadmusjuhtimise tehnoloogia, mida ei ole loengukonspektis (sissejuhatuses) ja õpiobjektides piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud ja iseloomusta põhjalikult selle kasutamise võimalusi teadmusjuhtimises.

Kirjeldan TJ teadmuse hankimise protsessi, mis kuulub teadmuse hankimise süsteemi ja kasutab tehnoloogiat veebipõhine juurdepääs andmetele – raamatukogu e-kataloog.

Minu kooli raamatukogul on veebipõhine juurdepääs raamatukogu teavikele http://ylejoe.webriks.ee/

RIKSWEB on veebilahendus raamatukoguprogrammile “RIKS” (Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteem). Selle abil saab hõlpsasti teha otsinguid raamatukogu fondis olevast kirjandusest, saada lühiülevaate teavikutest, eksemplaridest ja nende staatusest. Saab otsida nimetusest või artiklitest. Täpsema otsingu korral saab valida, kas otsitakse pealkirja, autori, märksõna, vabasõna, sarja või muu järgi. Kuvatud andmeid saab sorteerida relevantsuse, pealkirja, autori või ilmumisaasta järgi.  On olemas tähestiku järgi otasimine nii märksõnaloendi, nimeloendi kui ka sarjaloendi abil. Samuti näeb infot ajakirjade, ajalehtede, auviste ja muude üksuste kohta ning nende saadavuse andmeid. Valides menüüst “Uudiskirjandus”, saad vaadata kogus olevat uudiskirjanduse loetelu ja seda soovikorral välja trükkida. Kui tahad mõnda raamatut reserveerida, saad kogu töötajale saata E-maili soovitud teaviku reserveerimise kohta.

NÄIDE: 10. klassi õpilastega, kes parasjagu Kuningas Oidipust pidid kirjanduses lugema, vaatasime, kas raamatukogus on mõni teos vaba. Saime teada, et olemas kolme aasta väljaanded, millest kõige uuemast oli kõik 22 raamatut juba välja laenutatud, kuid 1977. aasta omast oli saadaval 2 tükki.

Ka Pärnu linna keskraamatukogul on e-kataloog http://www.lugeja.ee/catalogSimpleSearch?libraryId=1287. See raamatukogu kasutab Urram-süsteemi. Veebipõhine raamatukogude kataloog URRAM võimaldab otsida allikaid kas ühest konkreetsest raamatukogust (näiteks lähimast küla- või linnaraamatukogust) või terve maakonna raamatukogudest korraga.

Eesti suurim akadeemiliste teavikute elektronkataloog on ESTER. http://tallinn.ester.ee/ või http://tartu.ester.ee/.  ESTERi avalehelt saab teha lihtotsingu, mispuhul otsisõna leitakse nii autori, pealkirja, märksõna, märkuste kui ka ilmumisandmete väljadelt. Lisaks võimaldab ESTER kasutada:

  • fraasiotsingut, nt. eesti üliõpilaste selts (pole vaja ei jutumärke ega suurtähti)
  • otsisõna katkestamist: nt. haridusp* (leiab vasted otsisõnadele hariduspoliitika, haridusparadigma kui ka haridusplatvorm)
  • otsisõnade kombineerimiseks operaatoreid AND, OR, AND NOT, NEAR, WITHIN, näiteks a=kross AND t=mardileib (leiab kõik raamatud, mille autor on Kross ja pealkirjas (title) sisaldub sõna “mardileib”.

ESTERi liitotsing võimaldab otsida juba keerukamate kombinatsioonide abil, mis tuleb kasuks näiteks levinud nimega autorite teoseid otsides (nt. Smith).

Arutelu

Kommenteerimine on suletud.

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

oktoober 2013
E T K N R L P
« sept.   nov. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)