//
praegu loed....
Teadmusjuhtimine

Teadmusjuhtimine – IV moodul

Ülesanded

Ülesanne 1: Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjektid ja analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Õppiva organisatsiooni mõiste, sisu ja olemus

Õppivat organisatsiooni on defineeritud kui organisatsiooni, mis teadlikult suurendab oma võimet luua soovitud tulevikku. Õppiv firma on selline organisatsioon, mis edendab kõigi oma liikmete õppimist ning kujundab teadlikult ümber iseennast ja oma konteksti.
(arvan, et organisatsioonid ei õpi, õpivad inimesed organisatsioonides 🙂 ).

Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi ehk viie võtmedistsipliini järgimist:

  • ühisvisiooni arendamine;
  • organisatsiooni liikmete isikliku meisterlikkuse arendamine;
  • organisatsiooni liikmete mõttemudelite arendamine;
  • meeskondlik õppimine;
  • süsteemne mõtlemine.

2. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Õppiva organisatsiooni kontseptsioon tekkis ja arenes 20. sajandi viimastel kümnenditel.

  • Peter Senge „Viies distsipliin“ (The Fifth Discipline: The Art and Practice of the Learning Organization, 1990) tutvustas esimesena mõistet “õppiv organisatsioon”.
  • Peter Senge, Art Kleiner, Richard Ross, Charlotte Roberts, ja Bryan Smith  „Viie distsipliini käsiraamat“ (The Fifth Discipline Fieldbook, 1994) raamat sisaldab hulgaliselt näpunäiteid ja ideid organisatsioonide arendamiseks.
  • Peter M. Senge, Robert Kleiner, Charlotte Roberts, George Roth, Rick Ross, ja Bryan Smith  „Muutuste tants“ (The Dance of Change, 1999) raamat keskendub teatud tüüpi organisatsioonilisele muutusele, mis seob inimeste väärtushinnangud, püüdlused ja käitumise protsesside, strateegiate, süsteemide ja praktikaga.

3. Erinevused õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel

Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel on suhtumine muudatustesse ja muutumisse ning oluliselt laiem kontekst, miks ühte või teist arendusmeetodit kasutatakse.  Vahe on ka õppimistasandites. Õppiv organisatsioon ei rõhu mitte niivõrd uue teadmise omandamisele (know-how), kuivõrd olemasoleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamisele (know-why) ja uue teadmuse loomisele. Lisaks iseloomustab õppivat organisatsiooni pidev kahtlemine üldaktsepteeritud toimeviisides. Õppiv organisatsioon ei ole valmis kontseptsioon, see on pigem suund, kuhupoole mõelda. See tähendab, et see ei ole uus, “parem” viis organisatsiooni tegevuse korraldamiseks, vaid uus lähenemine organisatsioonile tervikuna. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni ei saa lihtsustades taandada organisatsioonile, kus tehakse asju uutmoodi või teistmoodi, omamata ühist visiooni ja kasutamata loovat õppimist.

4. Teadmusjuhtimine õppiva organisatsiooni kontekstis

Strateegiline vaade õppivale organisatsioonile on otseselt seotud teadmusjuhtimisega. Strateegilise lähenemise vaade näeb õppivat organisatsiooni organisatsioonina, mis on võimeline looma ja edasi andma teadmust ning muutma oma käitumist uue teadmuse ja ideede valgusel. Välja tuuakse viis strateegiliselt olulist aspekti, mis on iseloomulikud õppivale organisatsioonile:

  1. Selge missioon ja visioon ja nende toetamine;
  2. jagatud juhtimine ja töötajate kaasatus otsustusprotsessidesse;
  3. uuendusi toetav kultuur;
  4. infovahetus teiste organisatsioonidega;
  5. rühmatöö ja koostöö tervikuna.

5. Haridustehnoloogia roll õppiva organisatsiooni arendamisel

Haridustehnoloogia roll õppivas organisatsioonis on toetada selle õppivaid struktuure. Haridustehnoloogia on osa strateegilisest planeerimisest ja juhtimisest. Koolides on oluline, et toimuks areng kõikides selle koostisosades: juhtkonna, õpetajate, õpilaste ja ka lapsevanemate tasemel. Tänapäeval ilma tehnoloogia abita haridust andev organisatsioon areneda ei saa. Haridustehnoloogia viibki hariduse tehnoloogia juurde ja vastupidi – tehnoloogia hariduse juurde :-).

Haridustehnoloogi roll õppivas organisatsioonis koolides  on juurutada e-õpet, mis on üha populaarsemaks saamas õppijate hulgas. E-õpe loob rohkem võimalusi õppijatele, eriti just täiskasvanud õppijale “elukestvaks õppeks”, mis on koolitustest, enesearengust ja jätkuvast õppest koosnev protsess.  See aga nõuab suuremat vastutust kvaliteetsema e-õppe eest, et õppija saaks õppida heal tasemel õppematerjalidega, suhelda kaasõppurite ja õppejõuga, esitada erineval moel ülesandeid. Välja on töötatud e-kursuse kvaliteedinõuded (e-kursuse sisu, ülesehituse, õppematerjalide, ülesannete, hindamisreeglite, suhtlemise ja kursuse läbiviimise osas).  Elukestev õpe hindab töötajate vajadusi ka kutseoskuste lõikes, mis kaasab info ja teadmuse hankimise protsessid. Seda võib vaadelda nii indiviidi kui ka organisatsiooni seisukohast. E-õpe on üks võimalus kaasamiseks ja samas infoühiskonna viimiseks iga inimeseni. Haridustehnoloogi tuge, nõustamist ja koolitamist on selleks kõigeks vaja. Uue teadmuse kasvatamiseks tuleb muuta seniseid töömeetodeid, õppemeetodeid ja vahendeid, tehnoloogiliste võimaluste kasvades ka elustiili.

6. Formaalne, informaalne ja mitteformaalne õppimine

Formaalne õppimine (formal learning) toimub tüüpiliselt haridus- või koolitusasutuses, mis on õpetamiseks ja õppimiseks ette valmistatud. Õpe on korraldatud (defineeritud on õppe-eesmärgid, õpiväljundid, õpiaeg ja õpitugi) ning lõpetamisel saadakse tunnistus. Formaalne õpe on õppijate seisukohast tahtlik ja sageli on suur osa formaalharidusest teatud tasemeni kohustuslik.

Informaalne õpe (informal learning) on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides, nt perekonnas, töökohas, vabal ajal jm. Selline õpe ei ole korraldatud (puuduvad eesmärgid, õpiaeg ja õpitugi). Üldjuhul ei lõpe selline õpe tunnistuse saamisega. Informaalne õpe on õppija seisukohast tahtmatu (või juhuslik). Sellel on tulemused, kuid need ei ole enamasti õppija jaoks koheselt nähtavad ja neid tunnustatakse harva.

Mitteformaalset õpet (non-formal learning) võib toimuda väga erinevates keskkondades, mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve (nt loodus). Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka nt vabatahtlikud või omaealised. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega. Õpe on siiski korraldatud, õppeeesmärkide, õpiaja ja õpitoe tähenduses.

7. Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus

Organisatsiooni infokultuur (st informatsiooniline käitumine ja väärtused) moodustab osa kogu organisatsiooni kultuurist. See käsitleb endas nii teabeedastusel kasutatavat tehnoloogiat, edastatavat sisu, väärtusi jpm, mis on seotud infoliikumise, informatsiooni talletamise, kommunikatsiooni ja kommunikatsioonivahenditega. Organisatsiooni infokultuuri väljaselgitamine ja selge sõnaline määratlemine kuulub nii info- kui kommunikatsiooniauditi uurimiseesmärkidesse.

Infokäitumine on infoallikate ja -kanalitega seotud käitumine, mis sisaldab nii aktiivset kui passiivset informatsiooni otsimist ja kasutamist.

Infopädevust defineeritakse  kui tõhusat ja eetilist infokäitumist: „Infopädevus on sobiliku infokäitumise kohandamine, koos kriitilise arusaamisega informatsiooni arukast ja eetilisest kasutamisest ühiskonnas, et ükskõik millise infokanali või meediumi kaudu saada informatsiooni, mis sobiks infovajaduse rahuldamiseks“.  Infokäitumine on oluline osa inimkäitumisest ning ilma usaldusväärsete teadmisteta sellest, kuidas inimesed hangivad ja kasutavad informatsiooni ei ole võimalik pakkuda efektiivseid infoteenuseid. Igasugune infosüsteemide arenduspoliitika peab põhinema arusaamisel infotarbija/kasutaja infokäitumisest. 

Ülesanne 2:
Jaga foorumil “Õppiv organisatsioon” oma mõtteid järgnevates aspektides:
1. Mille poolest erineb õppiv organisatsioon organisatsioonist, mille põhitähelepanu on töötajate koolitustegevusel?
2. Kuidas saab tehnoloogiat kasutada õppiva organisatsiooni idee realiseerimisel?
3. Kuidas infokultuur, infokäitumine ja infopädevus mõjutavad õppiva organisatsiooni idee realiseerimist? 
Foorumi arutelud toimuvad perioodil 29. oktoober – 4. november 2013
 

Kasutatud kirjandus

Virkus, S. Moodul 4. Sissejuhatus. (2013). https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479841

Roots. H. Õppiv organisatsioon ja juhtimise uus paradigma. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479846

Õppeasutuse sisehindamine. (2008). https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479845

 
 

Arutelu

Kommenteerimine on suletud.

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

oktoober 2013
E T K N R L P
« sept.   nov. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)