Archive for

Põhipraktika 3. ülesanne + eneseanalüüs

Ülesanne. Kolmas põhipraktika ülesanne – üliõpilane valmistab ette mõne keskkonna, vahendi või tehnoloogia kasutamisjuhendi (kui ta on seda teinud juba varem, võib ta seda kasutada) ning rakendab ja evalveerib seda praktikal kolleegiga.  Õppedisaini loomisel ja evalveerimisel lähtub üliõpilane aine “Õppedisaini alused” raames tutvustatud ühest õppedisaini mudelist (või mõnest muust sobivast mudelist). Seejärel kirjutab üliõpilane oma ajaveebi sissekande, kus põhjendab õppedisaini mudeli valikut (Addie, Merrill, Jonassen, Merrienboer, Reigeluth jt), kirjeldab õppedisaini (materjal) ning analüüsib õppedisaini evalveerimist (toetudes Barretti, Kirkpatricku või teiste evalveerimise tasanditele).

Praktika nädal 4.-10. november

7.-8. novembril toimus HITSA Innovatsioonikeskuse sügisseminar TULEVIKU KOOL Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.

Kui me ei mõtle tulevikule, siis me sinna kunagi ka ei jõua. Tulevikule mõtlemiseks on vaja julgust, avatust ja oskust unistada. Loovust toetav ja turvaline keskkond on see, mis innustab ja julgustab oma mõtteid teistega jagama ning neid edasi arendama. Sügisseminaril arutleti koos haridusvaldkonna ekspertidega, milline peaks olema tuleviku kool ja milline on loovuse roll selle kujundamisel. Samuti kaalute, mis on väärt tänasest päevast homsesse kaasavõtmiseks ja millised sammud on vajalikud eesmärgini jõudmiseks.

Sügisseminari ametlik märksõna internetis on olustvere2013 – Twitteris (#olustvere2013), Flickr-is, Slideshare.net-is ja mujal märgistamaks sügisseminariga seonduvat infot. (minu töötoa teemal ehk seminari  veebitahvlil on aadressil http://padlet.com/wall/Olustvere)
Kava saab lugeda  http://e-ope.ee/konverents/kutse/kava.

Teise seminaripäeva hommikul toimus töötuba TOO TULEVIK KLASSIRUUMI – LOOVUST TOETAVAD ÜHISTÖÖVAHENDID, kus ka mina olin ettekandja või koolitaja, sest tegemist oli praktilise töötoaga. Siret alustas veebikonverentsidega. Mina jätkasin veebitahvlitega ja Katrin tutvustatas Bloggeri kasutamise võimalusi ühistööks.

Minu praktilise töötoa materjalid asuvad veebitahvlil http://linoit.com/users/taimi/canvases/Veebitahvlid.

Alustasime ajurünnakuga loovuse teemal. Selleks kõik töötoas osalejad suunasin veebitahvli http://linoit.com/users/taimi/canvases/Loovus abil avaldama arvamust, mis on loovus sinu jaoks. osalejad said kohe katsetada ajurünnakut veebitahvli Linoit abil. Osalejad lisasid innukalt märkmeid, pilte ja videosid. Väikese juhendamise abil said kõik hakkama.

Seejärel vaatasime üle kõik selle veebitahvli kasutusvõimalused  http://linoit.com/users/linoit-com/canvases/How%20to%20lino ja mõningaid näiteid mujal maailmas selle kasutamisest http://linoit.com/users/kcrocker/canvases/Clevedon%20School%20Noticeboard.

Kõik soovijad said luua endale veebitahvli, õppisime muutma tausta, jagamise seadeid ja kujundust.

Peale Linoit tahvliga praktilist tööd vaatasime veel üle teiste veebitahvlite liike: juhendid ja näited. need kõik on nähtavad ülalmainitud veebitahvlil.

Töötoas osales üle 20 inimese. Esitati küsimusi, pakuti välja näiteid ja paljud lubasid seda kohe ka kasutusele võtta. Minu arvates läks töötuba korda.

Kasutasin materjalide loomisel ja õpitoa ülesehitusel Merilli õpidisaini.

Merilli õppedisaini mudeli põhiprintsiibid on:

• Ülesandekesksus – õppimine toimub ülesandeid lahendades, oma oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades.
• Aktiveerimine – sobilike kognitiivsete struktuuride aktiveerimine õppijates varasemate teadmiste meeldetuletamise või esitamise kaudu.
• Demonstreerimine – õppijatele õpitavate oskuste demonstreerimine, seostades konkreetseid näiteid üldiste reeglitega
• Rakendamine – õpitud teadmiste rakendamine tegevuses, koos korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega
• Lõimimine – õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga, suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma õpitud teadmisi ja oskusi.
  (Laanpere, 2012)

(Merrill 2, 2002)

Mulle sobis Merrilli õppedisaini mudel Kivike-Tiigis (Pebble-in-the-Pond) :

Evalveerimiseks kasutasin Barrett (2004) kolme küsimust. (Barrett küll soovitab kasutada õppija enesehinnangut portfoolios, kuid meie aja puudusel suuliselt):

• 1. WHAT? – mida ma olen õppinud ja oma õppimise näitamiseks kogunud (minevik);
• 2. SO WHAT? – ja mis sellest? – miks see minu jaoks oluline on (olevik);
• 3. NOW WHAT? – kuhu edasi? – mida kavastsen õpituga peale hakata, kuhu soovin areneda edasi (tulevik).

Kasutatud materjalid

1. Merrill, David. (2002). A Pebble-in-the-Pond Model For Instructional Design. Loetud  aadressil http://www.ispi.org/pdf/Merrill.pdf
2. Merrill, David. (2002). First Principles of Instruction. Loetud  aadressil https://www.indiana.edu/~tedfrick/aect2002/firstprinciplesbymerrill.pdf
3. Laanpere, Mart. (2012). Loetud aadressil  http://www.slideshare.net/martlaa/ppedisaini-alused-sissejuhatus-14203667

Praktika nädal 11.-15. november

Vabandan selle artikli avaldamise hilinemise eest (tähtaeg oli 17. nov) . Olin nädal aega õppepuhkusel ja ei viibinud tööl ega ka Eestis. Tegelesin sel nädalal andmeanalüüsi (kirjeldava statistika) koduse kontrolltöö tegemisega, teadmusjuhtimise lõputööks (ja ka inglise keele arvestuseks) artikli lugemisega ja rühmatöö koostamisega. Ei saanud jääda eemale ka ikkagi koolitööst e-õppe abil – juhendasin 5. klassi Kizoa keskkonnas esitluste koostamist, paari õpetajat meililistide teemal ja haldasin kooli kodulehte.

Esmaspäeval, 11. novembril osalesin ka haridustehnoloogide veebinaril http://www.haridustehnoloogid.ee/veebiseminarid/4-veebiseminar-koolielu-uued-toovahendid-oktoobris/. Kuna internetiühendus selles riigis ei olnud sellisel tasemel nagu me oleme harjunud, siis sain umbes poole selle kasulikkusest – tekstilised sõnumid jõudsid kohale hästi, audio poolenisti ja hakitult, aga jagatud ekraanipilti mul ei õnnestunud saada. Temaatika oli väga huvitav ja kasulik – Koolielu uued vahendid. Kavatsen kohe siis, kui rohkem aega tekib, videosalvestust üle vaadata.

Praktika nädal 18.-22. november

Sellesse nädalasse jagus tööd nii õpilaste kui õpetajatega.

Kuna üle-eestiline informaatikavõistlus Kobras lükati edasi detsembri esimesse nädalasse, siis sain aega tegeleda ka nende õpilastega, kellel informaatikatunde ei ole ja tunni ajal ei ole saanud ettevalmistust selleks võistluseks teha – 8., 9., 11. ja 12. klassid. Eelmisel aastal üks 7. klassi neiu pääses lõppvooru (meil oli tore reis veebruaris Tartusse) ja nüüd loodan tema, kui 8. klassi õpilase, poolt ka head esinemist, sest vanusegrupp on veel sama, benjamin.

7. klassi õpilastega arutasime, kuidas neil läks “Targalt internetis”  võistlusel. Ma ise olin ära, kui neil oli see võistlus. Nad said meie piirkonnas III koha. Video näitamine oli neil läinud segamini, olid avanud eelviimase (ehk pooliku) variandi ja siis tahtnud muutma hakata jne. Esitlusega olid rahule jäänud. Viktoriinis oli jäänud vajaks ja väitluses olid liiga tagasihoidlikud olnud. Nüüd on teda, millele järgmisel aastal rohkem tähelepanu pöörata.

Nii õpilaste kui ka õpetajatega tegelesin uurimistööde poole pealt. 8. ja 11. klassi õpilased on kõik oma tööd valinud. Vestlesime, kui kaugele on jõutud ja mis probleeme esineb.

Matemaatikaõpetaja muret valemitepärast proovisin lahendada. Koolis õpetajate arvutites ei ole enam Microsoft Office’t. Libre Office valemite redigeerija tundus matemaatikaõpetajale keeruline. meie kursuse haridustehnoloogide käest kuulsin vabavaralisest paketist Kingsoft, mille hulka kuulub ka Kingsoft Writer. Näeb välja nagu (eelmine) Word 2003, millega õpetaja oskab töötada hästi. Ta oli selle lahendusega silmnähtavalt rahul.

Vene keele õpetajale pakkusin välja mõningaid Miksikese tasuta viktoriine 6. ja 7. klassi õpilastega tunnis sõnade õigekirja õppimiseks.

Praktika nädal 25.-29. november

Direktor palus kõikidel aineühendustel mõelda, millist kooli me tahame, millised peaksid olema väärtused õpetajate arvates ja leida mõni moto või tsitaat, mis iseloomustaks nende arvamusi. Kui kõik olid oma tööd ära saatnud, siis palus direktor mul koostada üks esitlus, mis need kõik kokku võtaks ja mida saab õppenõukogus ette kanda. See oli üks suur töö sel nädalal. Sama teemaga me tegeleme veel ka edaspidi. 12.-13. detsembril on Tartus 6. väärtuskasvatuse konverents „Hea kool. Peeglike, peeglike seina peal, kes on parim kogu maal?” (kava http://www.eetika.ee/1189058), kuhu direktor suunas osalema kõik aineühenduste juhid, õppealajuhatajad ja minu ka.

Teine suur töö oli muidugi oma magistriõppega seotud – inglise keele arvestuseks ja andmeanalüüsi eksamiks õppimine.

Sel nädalal tegelesin palju viitamise teemadega, nii 4. klassi esitluste, 5. klassi referaatide kui ka 10. klassi uurimistöödega seoses.

Järgmisel nädalal toimub lõpuks informaatikavõistlus Kobras, mida on kaks korda edasi lükatud. Selle läbiviimisega tuleb palju sebida! 🙂