//
praegu loed....
Haridustehnoloogia praktika

Praktikaaruanne

Praktikaaruanne

Ülesanne 

  • Jooksvalt esitatud praktika sissekannetest koostab üliõpilane praktikaaruande, mis sisaldab eneseanalüüsi – üliõpilane valib blogist ja analüüsib enim õnnestunuid ja ebaõnnestunuid tegevused praktika jooksul ning lisab eneseanalüüsi, sealhulgas ka tagasivaate eelpraktika raames nähtule ja oma arengule praktika jooksul;
  • Praktika aruanne sisaldab ka viiteid ülesannetele, mis praktika raames loodi koos eneseanalüüsiga ülesannete sooritamise protsessist;
  • Aruanne esitatakse kui eraldi blogi sissekanne praktika lõpus

Haridustehnoloogia praktika koosnes kahest osast: vaatluspraktika kestis kaks ja põhipraktika kaheksa nädalat.

Vaatluspraktika keskendus juba praktiseeriva haridustehnoloogi töö analüüsimisele. Külastasin Pärnumaa Kutsehariduskeskust, kus töötab Varje Tipp, kes on väga suurte kogemustega haridustehnoloog. Nägin nii haridustehnoloogi rutiinset etteplaneeritud tööd kui ka jooksvalt tekkinud probleemide lahendamist. Haridustehnoloog peab olema väga mitmekülgne inimene – ta peab hakkama saama nii arvutite kui ka inimestega ja teadma, kes neist millega toime tuleb. Varje selgitused abivajajatele õpetajatele olid vaatluse ajal erinevad – nii sõnastuselt kui ka lähenemiselt. Mõned lihtsalt on arvutiga rohkem “sina” peal ja kogenud haridustehnoloog võiks seda teada ja arvestada! Oma eneseanalüüsis kirjutasin, milliste valdkondadega peaksin ise rohkem tegelema ja ennast arendama.
Mul on väga kahju, et praktika algus sattus tohutult kiire aja peale tööl ja ma leidnud aega järgida Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloogi Ragnar Õuna tööd, nagu alguses lootsin.

Põhipraktika ajal oli kolm kindlaksmääratud ülesannet: õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud – tähtaeg 20. oktoober, haridustehnoloogiline nõustamine – tähtaeg 2. november ja õppedisain – tähtaeg 17. november.

Õpikeskkondade ülesanne on sellest möödunud aja jooksul saanud täiendust: ka üks vene keele õpetaja, kes ei ole seda varem teinud,  soovis oma Quizleti ülesandeid avaldada kooli kodulehel (Joomla! keskkonnas). Tegin talle kasutajakonto, tegime koos paar prooviartiklit. Nii, nagu paljud algajad, ei soovinud ta alguses kohe avaldada oma asju – need ei olevat veel nii head! 🙂 Kui koos üle vaatasime, siis muutus ta julgemaks. Piltide ja failide avaldamise õpetamise ning meeldetuletamistega tuleb tegeleda ka pidevalt jooksvalt, päästa “eikellegimaale” salvestatud artikleid ja parandada mittetöötavaid linke.
See esimene põhipraktika ülesanne oli mulle väga meelepärane, sest armastan ise igasuguseid keskkondi proovida, katsetada ja enda jaoks paika panna, kellele, millal ja milleks need sobivad.

Haridustehnoloogilise nõustamise ülesande täitmise eel töötasin läbi Ingrid Maadvere artikli nõustamistehnikatest. Nõustamine on minu arvates haridustehnoloogi üks põhilistest töödest. Praktika ajal tegin ka seda igal nädalal. Kasutasin peaaegu kõiki kaheksat nõustamistehnikat, ainult näidistundi ei tulnud selle aja jooksul ette. Paar korda osalesin küll aineõpetaja tunnis, kuid lihtsalt abistava käena, mitte ise tundi andes. Neljast nõustamistehnikast (grupikoolitus arvutiklassis, individuaalkonsultatsioon, E-maili teel nõustamine, õpilaste nõustamine) kirjutasin oma blogis. Järjepidava nõustamisega olen tegelenud juba kaua, põhiliselt õppematerjalide, ühisdokumentide ja kodulehe artiklite loomise valdkonnas. Organisatsioonivälise nõustamise valdkonda kuulub ettekanne e-õppe sügiskonverentsil. Ekspertide kaasamist tuleb ka ette. Näiteks praktika ajal EKISe keskkonda registreerimise kohta küsisin haridustehnoloogide skype’igrupis ja sain  vastuse HITSA projektijuhilt kiire ja professionaalse vastuse.
Praktika ajal läbiviidud nõustamistest jäi hästi õnnestununa meelde grupikoolitus arvutiklassis õppealajuhatajatele ja aineühenduste juhtidele. Tegelesime dokumentide (nii teksti- kui ka tabelifailide) ühisloomega kooli Google Drive kontol. Oleme sellega juba paar aastat tegelenud, aga vahepeal on keskkond natuke muutunud ja mõningaid asju olid ka osalised unustanud. Täiesti uus vahend oli kõikidele kuvapiltide loomise ja salvestamise vahend Snipping Tools. Peale seda koolitust on ühistööna täidetud loovtööde ja uurimistööde registreerimise tabeleid ning juhendeid. Kui varem pidin ma failid ise looma, alguse ära tegema ja teistele jagama, siis nüüd  on seda tööd vähemaks jäänud. Ka Google Groups vahendi abil loodud meililist töötab edukalt.

Kõige suuremaks ja ka vastutusrikkamaks ülesandeks praktika ajal oli kolmas,  keskkonna, vahendi või tehnoloogia kasutamisjuhendi loomine, rakendamine ja evalveerimine praktikal kolleegidega. Olen e-õppe arenduskeskuse (nüüdse HITSA) sügisseminaridel ja kevadkonverentsidel korduvalt töötubades praktilist ettekannet või koolitust teinud. Sel aastal toimus see põhipraktika ajal, 7.-8. novembril Olustveres. Peamine teema ja märksõna seminaril oli loovus. Sain kuulda palju häid ja väga häid ettekandeid. Selliste seminaride ajal on mõnikord kahju, et huvitavad töötoad toimuvad korraga – nii oleks mina ka oma esinemise ajal tahtnud kõrvalruumis kuulata ettekannet “Õpetaja kui artist”.
Paralleelsessioon, kus olin üks töötoa läbiviija, kandis üldpealkirja “Loovust toetavad ühistöövahendid”. Selle ettevalmistamine kestis rohkem kui kuu. Siret ja mina tegime paar ajurünnakut, mis vahended kasutusele võtta, sest töötoa juht Varje andis meile vabad käed. Valisime siis nii: Siret veebikonverentsi ja mina veebitahvlid. Hiljem lisandus meile Katrin, kes tegeles Bloggeri ja Facebook’i teemadega.
Oma materjali loomiseks kasutasin Merrilli õppedisaini mudelit Kivike-Tiigis (Pebble-in-the-Pond). Alustasin elulise probleemipüstitusega: viisin läbi ajurünnaku “Mis on loovus sinu jaoks?” kasutades sedasama Linoit veebitahvlit, mille olin põhitähelepanu alla võtnud. Siis läksime õpiülesannetega järjest keerulisemaks: lisasime lisaks märkmetele ka pilte, videoid, helisid. Võtsime kasutusele uued osised: info, elulised näited, õppematerjalid, õpiobjektid. Edasi õpetasin strateegiat ja võtted: kuidas luua ja jagada. Disainimine oli järgmine tegevus: kuidas taustasid lisada, vahetada, muuta kujundust. Viimaseks jäi teostamine: igal osalejal oma veebitahvli loomine. Kui varem materjale või koolitusi luues koostasin need täpselt nii, nagu heaks arvasin, siis nüüd peale magistriõppes läbitud Õpidisaini ja Õpikeskkondade kursusi olen hakanud mõtlema õppedisaini mudelitele, materjali ülesehitlusele. Nii ka selle seminari jaoks materjalide loomisel leidsin, et Merilli Kivike-Tiigis mudel on just see õige!

Praktika ajale sattus mitu õpilaste võistlust, mida juhendasin. Arvutijoonistuste võistlusel märgiti ära ühe minu kõige noorema õpilase pilt.  Info kooli kodukalt. Andreas joonistas teemal “Vanasti kuulati progerokki, täna rokivad progejad”, mida joonistati kõige vähem, ainult 23 pilti. 

Targalt internetis võistlusel osalesid 7. klassi õpilased ja olid piirkonnas 3. kohal. Tean, milliste osadega on vaja järgmise aasta võistluseks tegeleda (väitlus, video).

Üle-eestiline informaatikavõistlus Kobras toimus 2.- 9. detsember. Osalema suutsin “meelitada” palju õpilasi kõigis kolmes vanusegrupis, ka neid kellel informaatikatunde ei ole. Benjaminide vanusegrupis (ehk kuni 8. klass) kogusid kolm õpilast 26 punkti 30-st. Lõppvooru kutsutute nimekiri avaldatakse alles 20. detsembril, aga arvan, et kutsutute viimane piir jääb 27 punkti joonele ja need minu kolm tubli jäävad vabariiklikust voorust napilt välja. Aga eks hiljem paistab! Eelmisel aastal käisin ühe neiuga Tartus lõppvoorus.

Kui vaatan praktika ajale tagasi, siis enamuse sellest tööst oleks teinud ma ka siis kui praktikat poleks vaja olnud sooritada.  Positiivne on see, et nüüd ma analüüsisin oma tööd rohkem kui muidu. Kui muidu tööd ja ülesanded ajavad üksteist taga ning istuvad kukil, nii et ainult teen ja teen, siis nüüd tegelesin teadlikult ka analüüsi ja reflektsiooniga: Mis?  Mis siis? Mis nüüd edasi? (What … So What … Now What).

 

Arutelu

Kommenteerimine on suletud.

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

detsember 2013
E T K N R L P
« nov.   veebr. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)