//
kursused

taimidreier

taimidreier has written 78 posts for Taimi veebipäevik

Õpianalüütika rühmatöö – pilvekeskkonnad

Ülesanne http://ifi7060.wordpress.com/2013/12/29/googli-pilvekeskkonna-mudel/

Meie rühmatöö sait on https://sites.google.com/site/eestitaehtpaeevad

Lõime saidi. Koduseks ülesandeks oli pildistada vabariigi aastapäeval ja lisada blogisse pilt koos väikese selgitusega. Minu artikkel 

Saidile lisasime veel Google kalendri, Picasa pildialbumi.

Lõime ka kogukonna Google+ keskkonnas.

Õpianalüütika 1. kontaktpäev

16. veebruar 2014

Kai Pata

Materjalid 

 

1. kontaktseminar

15. veebruar

Edufeedr 

Kursuse materjalid

Praktikaaruanne

Praktikaaruanne

Ülesanne 

  • Jooksvalt esitatud praktika sissekannetest koostab üliõpilane praktikaaruande, mis sisaldab eneseanalüüsi – üliõpilane valib blogist ja analüüsib enim õnnestunuid ja ebaõnnestunuid tegevused praktika jooksul ning lisab eneseanalüüsi, sealhulgas ka tagasivaate eelpraktika raames nähtule ja oma arengule praktika jooksul;
  • Praktika aruanne sisaldab ka viiteid ülesannetele, mis praktika raames loodi koos eneseanalüüsiga ülesannete sooritamise protsessist;
  • Aruanne esitatakse kui eraldi blogi sissekanne praktika lõpus

Haridustehnoloogia praktika koosnes kahest osast: vaatluspraktika kestis kaks ja põhipraktika kaheksa nädalat.

Vaatluspraktika keskendus juba praktiseeriva haridustehnoloogi töö analüüsimisele. Külastasin Pärnumaa Kutsehariduskeskust, kus töötab Varje Tipp, kes on väga suurte kogemustega haridustehnoloog. Nägin nii haridustehnoloogi rutiinset etteplaneeritud tööd kui ka jooksvalt tekkinud probleemide lahendamist. Haridustehnoloog peab olema väga mitmekülgne inimene – ta peab hakkama saama nii arvutite kui ka inimestega ja teadma, kes neist millega toime tuleb. Varje selgitused abivajajatele õpetajatele olid vaatluse ajal erinevad – nii sõnastuselt kui ka lähenemiselt. Mõned lihtsalt on arvutiga rohkem “sina” peal ja kogenud haridustehnoloog võiks seda teada ja arvestada! Oma eneseanalüüsis kirjutasin, milliste valdkondadega peaksin ise rohkem tegelema ja ennast arendama.
Mul on väga kahju, et praktika algus sattus tohutult kiire aja peale tööl ja ma leidnud aega järgida Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloogi Ragnar Õuna tööd, nagu alguses lootsin.

Põhipraktika ajal oli kolm kindlaksmääratud ülesannet: õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud – tähtaeg 20. oktoober, haridustehnoloogiline nõustamine – tähtaeg 2. november ja õppedisain – tähtaeg 17. november.

Õpikeskkondade ülesanne on sellest möödunud aja jooksul saanud täiendust: ka üks vene keele õpetaja, kes ei ole seda varem teinud,  soovis oma Quizleti ülesandeid avaldada kooli kodulehel (Joomla! keskkonnas). Tegin talle kasutajakonto, tegime koos paar prooviartiklit. Nii, nagu paljud algajad, ei soovinud ta alguses kohe avaldada oma asju – need ei olevat veel nii head! 🙂 Kui koos üle vaatasime, siis muutus ta julgemaks. Piltide ja failide avaldamise õpetamise ning meeldetuletamistega tuleb tegeleda ka pidevalt jooksvalt, päästa “eikellegimaale” salvestatud artikleid ja parandada mittetöötavaid linke.
See esimene põhipraktika ülesanne oli mulle väga meelepärane, sest armastan ise igasuguseid keskkondi proovida, katsetada ja enda jaoks paika panna, kellele, millal ja milleks need sobivad.

Haridustehnoloogilise nõustamise ülesande täitmise eel töötasin läbi Ingrid Maadvere artikli nõustamistehnikatest. Nõustamine on minu arvates haridustehnoloogi üks põhilistest töödest. Praktika ajal tegin ka seda igal nädalal. Kasutasin peaaegu kõiki kaheksat nõustamistehnikat, ainult näidistundi ei tulnud selle aja jooksul ette. Paar korda osalesin küll aineõpetaja tunnis, kuid lihtsalt abistava käena, mitte ise tundi andes. Neljast nõustamistehnikast (grupikoolitus arvutiklassis, individuaalkonsultatsioon, E-maili teel nõustamine, õpilaste nõustamine) kirjutasin oma blogis. Järjepidava nõustamisega olen tegelenud juba kaua, põhiliselt õppematerjalide, ühisdokumentide ja kodulehe artiklite loomise valdkonnas. Organisatsioonivälise nõustamise valdkonda kuulub ettekanne e-õppe sügiskonverentsil. Ekspertide kaasamist tuleb ka ette. Näiteks praktika ajal EKISe keskkonda registreerimise kohta küsisin haridustehnoloogide skype’igrupis ja sain  vastuse HITSA projektijuhilt kiire ja professionaalse vastuse.
Praktika ajal läbiviidud nõustamistest jäi hästi õnnestununa meelde grupikoolitus arvutiklassis õppealajuhatajatele ja aineühenduste juhtidele. Tegelesime dokumentide (nii teksti- kui ka tabelifailide) ühisloomega kooli Google Drive kontol. Oleme sellega juba paar aastat tegelenud, aga vahepeal on keskkond natuke muutunud ja mõningaid asju olid ka osalised unustanud. Täiesti uus vahend oli kõikidele kuvapiltide loomise ja salvestamise vahend Snipping Tools. Peale seda koolitust on ühistööna täidetud loovtööde ja uurimistööde registreerimise tabeleid ning juhendeid. Kui varem pidin ma failid ise looma, alguse ära tegema ja teistele jagama, siis nüüd  on seda tööd vähemaks jäänud. Ka Google Groups vahendi abil loodud meililist töötab edukalt.

Kõige suuremaks ja ka vastutusrikkamaks ülesandeks praktika ajal oli kolmas,  keskkonna, vahendi või tehnoloogia kasutamisjuhendi loomine, rakendamine ja evalveerimine praktikal kolleegidega. Olen e-õppe arenduskeskuse (nüüdse HITSA) sügisseminaridel ja kevadkonverentsidel korduvalt töötubades praktilist ettekannet või koolitust teinud. Sel aastal toimus see põhipraktika ajal, 7.-8. novembril Olustveres. Peamine teema ja märksõna seminaril oli loovus. Sain kuulda palju häid ja väga häid ettekandeid. Selliste seminaride ajal on mõnikord kahju, et huvitavad töötoad toimuvad korraga – nii oleks mina ka oma esinemise ajal tahtnud kõrvalruumis kuulata ettekannet “Õpetaja kui artist”.
Paralleelsessioon, kus olin üks töötoa läbiviija, kandis üldpealkirja “Loovust toetavad ühistöövahendid”. Selle ettevalmistamine kestis rohkem kui kuu. Siret ja mina tegime paar ajurünnakut, mis vahended kasutusele võtta, sest töötoa juht Varje andis meile vabad käed. Valisime siis nii: Siret veebikonverentsi ja mina veebitahvlid. Hiljem lisandus meile Katrin, kes tegeles Bloggeri ja Facebook’i teemadega.
Oma materjali loomiseks kasutasin Merrilli õppedisaini mudelit Kivike-Tiigis (Pebble-in-the-Pond). Alustasin elulise probleemipüstitusega: viisin läbi ajurünnaku “Mis on loovus sinu jaoks?” kasutades sedasama Linoit veebitahvlit, mille olin põhitähelepanu alla võtnud. Siis läksime õpiülesannetega järjest keerulisemaks: lisasime lisaks märkmetele ka pilte, videoid, helisid. Võtsime kasutusele uued osised: info, elulised näited, õppematerjalid, õpiobjektid. Edasi õpetasin strateegiat ja võtted: kuidas luua ja jagada. Disainimine oli järgmine tegevus: kuidas taustasid lisada, vahetada, muuta kujundust. Viimaseks jäi teostamine: igal osalejal oma veebitahvli loomine. Kui varem materjale või koolitusi luues koostasin need täpselt nii, nagu heaks arvasin, siis nüüd peale magistriõppes läbitud Õpidisaini ja Õpikeskkondade kursusi olen hakanud mõtlema õppedisaini mudelitele, materjali ülesehitlusele. Nii ka selle seminari jaoks materjalide loomisel leidsin, et Merilli Kivike-Tiigis mudel on just see õige!

Praktika ajale sattus mitu õpilaste võistlust, mida juhendasin. Arvutijoonistuste võistlusel märgiti ära ühe minu kõige noorema õpilase pilt.  Info kooli kodukalt. Andreas joonistas teemal “Vanasti kuulati progerokki, täna rokivad progejad”, mida joonistati kõige vähem, ainult 23 pilti. 

Targalt internetis võistlusel osalesid 7. klassi õpilased ja olid piirkonnas 3. kohal. Tean, milliste osadega on vaja järgmise aasta võistluseks tegeleda (väitlus, video).

Üle-eestiline informaatikavõistlus Kobras toimus 2.- 9. detsember. Osalema suutsin “meelitada” palju õpilasi kõigis kolmes vanusegrupis, ka neid kellel informaatikatunde ei ole. Benjaminide vanusegrupis (ehk kuni 8. klass) kogusid kolm õpilast 26 punkti 30-st. Lõppvooru kutsutute nimekiri avaldatakse alles 20. detsembril, aga arvan, et kutsutute viimane piir jääb 27 punkti joonele ja need minu kolm tubli jäävad vabariiklikust voorust napilt välja. Aga eks hiljem paistab! Eelmisel aastal käisin ühe neiuga Tartus lõppvoorus.

Kui vaatan praktika ajale tagasi, siis enamuse sellest tööst oleks teinud ma ka siis kui praktikat poleks vaja olnud sooritada.  Positiivne on see, et nüüd ma analüüsisin oma tööd rohkem kui muidu. Kui muidu tööd ja ülesanded ajavad üksteist taga ning istuvad kukil, nii et ainult teen ja teen, siis nüüd tegelesin teadlikult ka analüüsi ja reflektsiooniga: Mis?  Mis siis? Mis nüüd edasi? (What … So What … Now What).

 

Põhipraktika 3. ülesanne + eneseanalüüs

Ülesanne. Kolmas põhipraktika ülesanne – üliõpilane valmistab ette mõne keskkonna, vahendi või tehnoloogia kasutamisjuhendi (kui ta on seda teinud juba varem, võib ta seda kasutada) ning rakendab ja evalveerib seda praktikal kolleegiga.  Õppedisaini loomisel ja evalveerimisel lähtub üliõpilane aine “Õppedisaini alused” raames tutvustatud ühest õppedisaini mudelist (või mõnest muust sobivast mudelist). Seejärel kirjutab üliõpilane oma ajaveebi sissekande, kus põhjendab õppedisaini mudeli valikut (Addie, Merrill, Jonassen, Merrienboer, Reigeluth jt), kirjeldab õppedisaini (materjal) ning analüüsib õppedisaini evalveerimist (toetudes Barretti, Kirkpatricku või teiste evalveerimise tasanditele).

Praktika nädal 4.-10. november

7.-8. novembril toimus HITSA Innovatsioonikeskuse sügisseminar TULEVIKU KOOL Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.

Kui me ei mõtle tulevikule, siis me sinna kunagi ka ei jõua. Tulevikule mõtlemiseks on vaja julgust, avatust ja oskust unistada. Loovust toetav ja turvaline keskkond on see, mis innustab ja julgustab oma mõtteid teistega jagama ning neid edasi arendama. Sügisseminaril arutleti koos haridusvaldkonna ekspertidega, milline peaks olema tuleviku kool ja milline on loovuse roll selle kujundamisel. Samuti kaalute, mis on väärt tänasest päevast homsesse kaasavõtmiseks ja millised sammud on vajalikud eesmärgini jõudmiseks.

Sügisseminari ametlik märksõna internetis on olustvere2013 – Twitteris (#olustvere2013), Flickr-is, Slideshare.net-is ja mujal märgistamaks sügisseminariga seonduvat infot. (minu töötoa teemal ehk seminari  veebitahvlil on aadressil http://padlet.com/wall/Olustvere)
Kava saab lugeda  http://e-ope.ee/konverents/kutse/kava.

Teise seminaripäeva hommikul toimus töötuba TOO TULEVIK KLASSIRUUMI – LOOVUST TOETAVAD ÜHISTÖÖVAHENDID, kus ka mina olin ettekandja või koolitaja, sest tegemist oli praktilise töötoaga. Siret alustas veebikonverentsidega. Mina jätkasin veebitahvlitega ja Katrin tutvustatas Bloggeri kasutamise võimalusi ühistööks.

Minu praktilise töötoa materjalid asuvad veebitahvlil http://linoit.com/users/taimi/canvases/Veebitahvlid.

Alustasime ajurünnakuga loovuse teemal. Selleks kõik töötoas osalejad suunasin veebitahvli http://linoit.com/users/taimi/canvases/Loovus abil avaldama arvamust, mis on loovus sinu jaoks. osalejad said kohe katsetada ajurünnakut veebitahvli Linoit abil. Osalejad lisasid innukalt märkmeid, pilte ja videosid. Väikese juhendamise abil said kõik hakkama.

Seejärel vaatasime üle kõik selle veebitahvli kasutusvõimalused  http://linoit.com/users/linoit-com/canvases/How%20to%20lino ja mõningaid näiteid mujal maailmas selle kasutamisest http://linoit.com/users/kcrocker/canvases/Clevedon%20School%20Noticeboard.

Kõik soovijad said luua endale veebitahvli, õppisime muutma tausta, jagamise seadeid ja kujundust.

Peale Linoit tahvliga praktilist tööd vaatasime veel üle teiste veebitahvlite liike: juhendid ja näited. need kõik on nähtavad ülalmainitud veebitahvlil.

Töötoas osales üle 20 inimese. Esitati küsimusi, pakuti välja näiteid ja paljud lubasid seda kohe ka kasutusele võtta. Minu arvates läks töötuba korda.

Kasutasin materjalide loomisel ja õpitoa ülesehitusel Merilli õpidisaini.

Merilli õppedisaini mudeli põhiprintsiibid on:

  • Ülesandekesksus – õppimine toimub ülesandeid lahendades, oma oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades.
  • Aktiveerimine – sobilike kognitiivsete struktuuride aktiveerimine õppijates varasemate teadmiste meeldetuletamise või esitamise kaudu.
  • Demonstreerimine – õppijatele õpitavate oskuste demonstreerimine, seostades konkreetseid näiteid üldiste reeglitega
  • Rakendamine – õpitud teadmiste rakendamine tegevuses, koos korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega
  • Lõimimine – õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga, suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma õpitud teadmisi ja oskusi.
    (Laanpere, 2012)

Merrilli mudel

(Merrill 2, 2002)

Mulle sobis Merrilli õppedisaini mudel Kivike-Tiigis (Pebble-in-the-Pond) :

  • Probleem/kontekst (Whole Task): eluline/kontekstualiseeritud probleemipüstitus
  • Jada (Progression): õpitegevuste ja –ülesannete järk-järgult keerulisemaks muutuv jada
  • Osised (Components): info (information-about, parts-of, kinds-of, how-to, and what- happens), elulised juhtumid, õppematerjalid, õpiobjektid
  • Strateegia (Strategy): õpetamise strateegiad, võtted
  • Disain (Interface): õpikeskkond, kujundus
  • Teostamine (Production)
    (Laanpere, 2012)

Pebble in The Pond

Pebble in The Pond  (Merrill 2, 2002)

Evalveerimiseks kasutasin Barrett (2004) kolme küsimust. (Barrett küll soovitab kasutada õppija enesehinnangut portfoolios, kuid meie aja puudusel suuliselt):

• 1. WHAT? – mida ma olen õppinud ja oma õppimise näitamiseks kogunud (minevik);
• 2. SO WHAT? – ja mis sellest? – miks see minu jaoks oluline on (olevik);
• 3. NOW WHAT? – kuhu edasi? – mida kavastsen õpituga peale hakata, kuhu soovin areneda edasi (tulevik).

Kasutatud materjalid

  1. Merrill, David. (2002). A Pebble-in-the-Pond Model For Instructional Design. Loetud  aadressil http://www.ispi.org/pdf/Merrill.pdf
  2. Merrill, David. (2002). First Principles of Instruction. Loetud  aadressil https://www.indiana.edu/~tedfrick/aect2002/firstprinciplesbymerrill.pdf
  3. Laanpere, Mart. (2012). Loetud aadressil  http://www.slideshare.net/martlaa/ppedisaini-alused-sissejuhatus-14203667

Praktika nädal 11.-15. november

Vabandan selle artikli avaldamise hilinemise eest (tähtaeg oli 17. nov) . Olin nädal aega õppepuhkusel ja ei viibinud tööl ega ka Eestis. Tegelesin sel nädalal andmeanalüüsi (kirjeldava statistika) koduse kontrolltöö tegemisega, teadmusjuhtimise lõputööks (ja ka inglise keele arvestuseks) artikli lugemisega ja rühmatöö koostamisega. Ei saanud jääda eemale ka ikkagi koolitööst e-õppe abil – juhendasin 5. klassi Kizoa keskkonnas esitluste koostamist, paari õpetajat meililistide teemal ja haldasin kooli kodulehte.

Esmaspäeval, 11. novembril osalesin ka haridustehnoloogide veebinaril http://www.haridustehnoloogid.ee/veebiseminarid/4-veebiseminar-koolielu-uued-toovahendid-oktoobris/. Kuna internetiühendus selles riigis ei olnud sellisel tasemel nagu me oleme harjunud, siis sain umbes poole selle kasulikkusest – tekstilised sõnumid jõudsid kohale hästi, audio poolenisti ja hakitult, aga jagatud ekraanipilti mul ei õnnestunud saada. Temaatika oli väga huvitav ja kasulik – Koolielu uued vahendid. Kavatsen kohe siis, kui rohkem aega tekib, videosalvestust üle vaadata.

Praktika nädal 18.-22. november

Sellesse nädalasse jagus tööd nii õpilaste kui õpetajatega.

Kuna üle-eestiline informaatikavõistlus Kobras lükati edasi detsembri esimesse nädalasse, siis sain aega tegeleda ka nende õpilastega, kellel informaatikatunde ei ole ja tunni ajal ei ole saanud ettevalmistust selleks võistluseks teha – 8., 9., 11. ja 12. klassid. Eelmisel aastal üks 7. klassi neiu pääses lõppvooru (meil oli tore reis veebruaris Tartusse) ja nüüd loodan tema, kui 8. klassi õpilase, poolt ka head esinemist, sest vanusegrupp on veel sama, benjamin.

7. klassi õpilastega arutasime, kuidas neil läks “Targalt internetis”  võistlusel. Ma ise olin ära, kui neil oli see võistlus. Nad said meie piirkonnas III koha. Video näitamine oli neil läinud segamini, olid avanud eelviimase (ehk pooliku) variandi ja siis tahtnud muutma hakata jne. Esitlusega olid rahule jäänud. Viktoriinis oli jäänud vajaks ja väitluses olid liiga tagasihoidlikud olnud. Nüüd on teda, millele järgmisel aastal rohkem tähelepanu pöörata.

Nii õpilaste kui ka õpetajatega tegelesin uurimistööde poole pealt. 8. ja 11. klassi õpilased on kõik oma tööd valinud. Vestlesime, kui kaugele on jõutud ja mis probleeme esineb.

Matemaatikaõpetaja muret valemitepärast proovisin lahendada. Koolis õpetajate arvutites ei ole enam Microsoft Office’t. Libre Office valemite redigeerija tundus matemaatikaõpetajale keeruline. meie kursuse haridustehnoloogide käest kuulsin vabavaralisest paketist Kingsoft, mille hulka kuulub ka Kingsoft Writer. Näeb välja nagu (eelmine) Word 2003, millega õpetaja oskab töötada hästi. Ta oli selle lahendusega silmnähtavalt rahul.

Vene keele õpetajale pakkusin välja mõningaid Miksikese tasuta viktoriine 6. ja 7. klassi õpilastega tunnis sõnade õigekirja õppimiseks.

Praktika nädal 25.-29. november

Direktor palus kõikidel aineühendustel mõelda, millist kooli me tahame, millised peaksid olema väärtused õpetajate arvates ja leida mõni moto või tsitaat, mis iseloomustaks nende arvamusi. Kui kõik olid oma tööd ära saatnud, siis palus direktor mul koostada üks esitlus, mis need kõik kokku võtaks ja mida saab õppenõukogus ette kanda. See oli üks suur töö sel nädalal. Sama teemaga me tegeleme veel ka edaspidi. 12.-13. detsembril on Tartus 6. väärtuskasvatuse konverents „Hea kool. Peeglike, peeglike seina peal, kes on parim kogu maal?” (kava http://www.eetika.ee/1189058), kuhu direktor suunas osalema kõik aineühenduste juhid, õppealajuhatajad ja minu ka.

Teine suur töö oli muidugi oma magistriõppega seotud – inglise keele arvestuseks ja andmeanalüüsi eksamiks õppimine.

Sel nädalal tegelesin palju viitamise teemadega, nii 4. klassi esitluste, 5. klassi referaatide kui ka 10. klassi uurimistöödega seoses.

Järgmisel nädalal toimub lõpuks informaatikavõistlus Kobras, mida on kaks korda edasi lükatud. Selle läbiviimisega tuleb palju sebida! 🙂

Põhipraktika – 2. ülesanne + eneseanalüüs – 3. osa

Ülesanne

Praktika nädal 28. okt – 1. nov 2013

Sellel nädalal sai peamiseks õpilaste nõustamine erinevatel võistlustel osalemiseks.

EENeti arvutijoonistuste võistlus

4., 5. ja 7. klassi õpilased osalevad sel aastal arvutijoonistuste võistlusel EENet 20. Juba septembri keskel vaatasime teemad üle ja proovisime erinevaid programme: Paint ja ArtRage arvutis ja online joonistusprogramm Sumopaint. Leppisime kokku, et igaüks joonistab kodus ja ka koolis vabal ajal ning siis peale vaheaega laadime pildid üles. Paljud olid sellega juba iseseisvalt hakkama saanud, kuid oli ilmnenud ka mitmeid probleeme. Üks põhilistest probleemidest oli see, et pildi mõõtmed olid liiga väikesed. Pildi lühem külg pidi olema vähemalt 1200 pikselit. Me olime küll selle üle vaadanud ja paika pannud, kuid paljud joonistamise käigus olid paberi suurust muutnud. Vaatasime siis, kuidas pildi suurust muuta võimalikult väikeste kvaliteedi kahjudega. Teine probleem oli pildi salvestamine õiges formaadis. Sumopaintiga joonistades on programmi enda faililaiend .sumo ja Artrage salvestab laiendiga .ptg, aga nende laienditega võistlusele saata ei saa. Vaatasime siis üle konverteerimise põhimõtted ja vajalikesse formaatidesse eksportimise võimalused. Lõppude lõpuks said kõik pildid korda ja võistluse veebi üles laaditud. Väga hea oli vaadata, kuidas nad imetlesid oma pilti võistlusele lehel, võrdlesid teistega ja näitasid oma lemmikuid. Huvitavad pildid on kiviaja facebookist, veel kiviaja fb  looduskaamerast, metsakaamerast. Praegu on meie koolist 134 õpilast oma pildi võistluse saatnud. Soovin neile edu! 🙂

Targalt internetis võistlusmäng

Võistlusmängu korraldab Lastekaitse Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Innovatsioonikeskuse, Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi, Inimeseõpetuse Ühingu ja Eesti Väitlusseltsiga. Võistlusmängu eesmärk on innustada õpilasi omandama teadmisi ja oskusi interneti ning digitaalsete kommunikatsioonivahendite targemaks ja turvalisemaks kasutamiseks. Võistlusmängus osalevad 40 kooli üle Eesti. Koolivõistkonnas on 6 liiget. Võistkond koosneb 7.klassi õpilastest (tüdrukud ja poisid). Ühes piirkondlikus võistlusmängus osalevad 4 selle piirkonna kooli. Minu koolis (Pärnu Ülejõe Gümnaasium, Tallinna mnt 40a, Pärnu) toimub Pärnu piirkonna võistlus  8. novembril 2013 kell 12.00 ning kestab orienteeruvalt kuni 3 tundi. Osalevad koolid: Pärnu Ülejõe Gümnaasium, Kilingi-Nõmme Gümnaasium,  Surju Põhikool, Pärnu Vanalinna Põhikool.

Piirkondlik võistlusmäng koosneb järgnevatest osadest:

  1. Koolide tutvustus (max 4 punkti)
  2. Viktoriin (max 10 punkti)
  3. Rollimäng (max 8 punkti)
  4. Väitlus (max 8 punkti)
  5. Kodune töö (video) (max 8 punkti)
  6. Osavusvõistlus (max 2 punkti)

Koostasime õpilastega kooli tutvustuseks esitlust, arutasime teemasid, millest videod teha. Arutelu oli elav ja lõbus – õpilastel oli palju huvitavaid mõtteid. Arutlesime viktoriini teemade üle ja vaatasime targaltinternetis.ee veebilehelt. Tuletasime meelde, mida teame väitlusest ja kuidas rollimängus loomulik olla.

Informaatikavõistlus Kobras

„Kobras” on üldhariduskoolide õpilastele mõeldud informaatikaviktoriin, mille teemaderingi mahuvad küsimused arvutite riist- ja tarkvarast, turvalisusest, arvutieetikast, arvutus- ja sidetehnika ajaloost, arvutitega seotud matemaatikast, loogikast ning informatsiooni mõistmisest ja tõlgendamisest üldisemalt. Arvestust peetakse kolmes vanuserühmas: benjaminid (6.–8. klass), juuniorid (9.–10. klass) ja seeniorid (11.–12. klass). Iga rühma parimad kutsutakse viktoriini II vooru (ehk finaalvõistlusele) ja huvipäevale, mis toimuvad Tartus. Ülesannete lahendamiseks on aega üks koolitund (45 minutit).

Kolmel varasemal aastal on mõned minu benjamini vanuserühma õpilased saavutanud nii häid tulemusi, et on kutsutud lõppvooru. Ka sel aastal valmistusime võistluseks. Selleks tuleb õpilasel registreerida endale mikikese konto, õpetajal see kinnitada ja määrata rühmale võistlemise aeg. Sel aastal on see võistlus 25.-29. novembri nädalal.

Võistlusel hästi hakkama saamiseks on vaja loogilist mõtlemist ja funktsionaalset lugemisoskust. Kui andsin eelmiste aastate ülesandeid lahendada harjutamiseks, kui küsiti palju, kuidas ühest või teisest küsimusest aru saada. Kui neile aga ette lugesin ja andsin nõu, millist teed pidi ülesandele läheneda, mis on kõige tähtsam, siis saadi enamustele ülesannetele õiged vastused. Huvitav oli vaadata, et kuigi lubasin neil teha rühmatööd, lahendas igast klassist mitu õpilast ülesannet individuaalselt. Minu küsimise peale vastas üks, et pärisvõistlus on ka ju individuaalne ja ta armastab üksi mõelda.

Õpilastega on huvitav töötada. Neil on palju küsimusi, mõtteid, ideid. Nad tänulikud, kui aitad nende probleeme lahendada. Nad hõiskavad, kui on huvitav ülesanne ja ei usu, et tund juba läbi sai. Aga nad armastavad ka nn silte kleepida, a la “see on niiii mõttetu!”  Ja siis tuleb see mõte sealt seest ikkagi üles leida!

Teadmusjuhtimine – IV moodul

Ülesanded

Ülesanne 1: Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjektid ja analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Õppiva organisatsiooni mõiste, sisu ja olemus

Õppivat organisatsiooni on defineeritud kui organisatsiooni, mis teadlikult suurendab oma võimet luua soovitud tulevikku. Õppiv firma on selline organisatsioon, mis edendab kõigi oma liikmete õppimist ning kujundab teadlikult ümber iseennast ja oma konteksti.
(arvan, et organisatsioonid ei õpi, õpivad inimesed organisatsioonides 🙂 ).

Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi ehk viie võtmedistsipliini järgimist:

  • ühisvisiooni arendamine;
  • organisatsiooni liikmete isikliku meisterlikkuse arendamine;
  • organisatsiooni liikmete mõttemudelite arendamine;
  • meeskondlik õppimine;
  • süsteemne mõtlemine.

2. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Õppiva organisatsiooni kontseptsioon tekkis ja arenes 20. sajandi viimastel kümnenditel.

  • Peter Senge „Viies distsipliin“ (The Fifth Discipline: The Art and Practice of the Learning Organization, 1990) tutvustas esimesena mõistet “õppiv organisatsioon”.
  • Peter Senge, Art Kleiner, Richard Ross, Charlotte Roberts, ja Bryan Smith  „Viie distsipliini käsiraamat“ (The Fifth Discipline Fieldbook, 1994) raamat sisaldab hulgaliselt näpunäiteid ja ideid organisatsioonide arendamiseks.
  • Peter M. Senge, Robert Kleiner, Charlotte Roberts, George Roth, Rick Ross, ja Bryan Smith  „Muutuste tants“ (The Dance of Change, 1999) raamat keskendub teatud tüüpi organisatsioonilisele muutusele, mis seob inimeste väärtushinnangud, püüdlused ja käitumise protsesside, strateegiate, süsteemide ja praktikaga.

3. Erinevused õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel

Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel on suhtumine muudatustesse ja muutumisse ning oluliselt laiem kontekst, miks ühte või teist arendusmeetodit kasutatakse.  Vahe on ka õppimistasandites. Õppiv organisatsioon ei rõhu mitte niivõrd uue teadmise omandamisele (know-how), kuivõrd olemasoleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamisele (know-why) ja uue teadmuse loomisele. Lisaks iseloomustab õppivat organisatsiooni pidev kahtlemine üldaktsepteeritud toimeviisides. Õppiv organisatsioon ei ole valmis kontseptsioon, see on pigem suund, kuhupoole mõelda. See tähendab, et see ei ole uus, “parem” viis organisatsiooni tegevuse korraldamiseks, vaid uus lähenemine organisatsioonile tervikuna. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni ei saa lihtsustades taandada organisatsioonile, kus tehakse asju uutmoodi või teistmoodi, omamata ühist visiooni ja kasutamata loovat õppimist.

4. Teadmusjuhtimine õppiva organisatsiooni kontekstis

Strateegiline vaade õppivale organisatsioonile on otseselt seotud teadmusjuhtimisega. Strateegilise lähenemise vaade näeb õppivat organisatsiooni organisatsioonina, mis on võimeline looma ja edasi andma teadmust ning muutma oma käitumist uue teadmuse ja ideede valgusel. Välja tuuakse viis strateegiliselt olulist aspekti, mis on iseloomulikud õppivale organisatsioonile:

  1. Selge missioon ja visioon ja nende toetamine;
  2. jagatud juhtimine ja töötajate kaasatus otsustusprotsessidesse;
  3. uuendusi toetav kultuur;
  4. infovahetus teiste organisatsioonidega;
  5. rühmatöö ja koostöö tervikuna.

5. Haridustehnoloogia roll õppiva organisatsiooni arendamisel

Haridustehnoloogia roll õppivas organisatsioonis on toetada selle õppivaid struktuure. Haridustehnoloogia on osa strateegilisest planeerimisest ja juhtimisest. Koolides on oluline, et toimuks areng kõikides selle koostisosades: juhtkonna, õpetajate, õpilaste ja ka lapsevanemate tasemel. Tänapäeval ilma tehnoloogia abita haridust andev organisatsioon areneda ei saa. Haridustehnoloogia viibki hariduse tehnoloogia juurde ja vastupidi – tehnoloogia hariduse juurde :-).

Haridustehnoloogi roll õppivas organisatsioonis koolides  on juurutada e-õpet, mis on üha populaarsemaks saamas õppijate hulgas. E-õpe loob rohkem võimalusi õppijatele, eriti just täiskasvanud õppijale “elukestvaks õppeks”, mis on koolitustest, enesearengust ja jätkuvast õppest koosnev protsess.  See aga nõuab suuremat vastutust kvaliteetsema e-õppe eest, et õppija saaks õppida heal tasemel õppematerjalidega, suhelda kaasõppurite ja õppejõuga, esitada erineval moel ülesandeid. Välja on töötatud e-kursuse kvaliteedinõuded (e-kursuse sisu, ülesehituse, õppematerjalide, ülesannete, hindamisreeglite, suhtlemise ja kursuse läbiviimise osas).  Elukestev õpe hindab töötajate vajadusi ka kutseoskuste lõikes, mis kaasab info ja teadmuse hankimise protsessid. Seda võib vaadelda nii indiviidi kui ka organisatsiooni seisukohast. E-õpe on üks võimalus kaasamiseks ja samas infoühiskonna viimiseks iga inimeseni. Haridustehnoloogi tuge, nõustamist ja koolitamist on selleks kõigeks vaja. Uue teadmuse kasvatamiseks tuleb muuta seniseid töömeetodeid, õppemeetodeid ja vahendeid, tehnoloogiliste võimaluste kasvades ka elustiili.

6. Formaalne, informaalne ja mitteformaalne õppimine

Formaalne õppimine (formal learning) toimub tüüpiliselt haridus- või koolitusasutuses, mis on õpetamiseks ja õppimiseks ette valmistatud. Õpe on korraldatud (defineeritud on õppe-eesmärgid, õpiväljundid, õpiaeg ja õpitugi) ning lõpetamisel saadakse tunnistus. Formaalne õpe on õppijate seisukohast tahtlik ja sageli on suur osa formaalharidusest teatud tasemeni kohustuslik.

Informaalne õpe (informal learning) on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides, nt perekonnas, töökohas, vabal ajal jm. Selline õpe ei ole korraldatud (puuduvad eesmärgid, õpiaeg ja õpitugi). Üldjuhul ei lõpe selline õpe tunnistuse saamisega. Informaalne õpe on õppija seisukohast tahtmatu (või juhuslik). Sellel on tulemused, kuid need ei ole enamasti õppija jaoks koheselt nähtavad ja neid tunnustatakse harva.

Mitteformaalset õpet (non-formal learning) võib toimuda väga erinevates keskkondades, mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve (nt loodus). Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka nt vabatahtlikud või omaealised. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega. Õpe on siiski korraldatud, õppeeesmärkide, õpiaja ja õpitoe tähenduses.

7. Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus

Organisatsiooni infokultuur (st informatsiooniline käitumine ja väärtused) moodustab osa kogu organisatsiooni kultuurist. See käsitleb endas nii teabeedastusel kasutatavat tehnoloogiat, edastatavat sisu, väärtusi jpm, mis on seotud infoliikumise, informatsiooni talletamise, kommunikatsiooni ja kommunikatsioonivahenditega. Organisatsiooni infokultuuri väljaselgitamine ja selge sõnaline määratlemine kuulub nii info- kui kommunikatsiooniauditi uurimiseesmärkidesse.

Infokäitumine on infoallikate ja -kanalitega seotud käitumine, mis sisaldab nii aktiivset kui passiivset informatsiooni otsimist ja kasutamist.

Infopädevust defineeritakse  kui tõhusat ja eetilist infokäitumist: „Infopädevus on sobiliku infokäitumise kohandamine, koos kriitilise arusaamisega informatsiooni arukast ja eetilisest kasutamisest ühiskonnas, et ükskõik millise infokanali või meediumi kaudu saada informatsiooni, mis sobiks infovajaduse rahuldamiseks“.  Infokäitumine on oluline osa inimkäitumisest ning ilma usaldusväärsete teadmisteta sellest, kuidas inimesed hangivad ja kasutavad informatsiooni ei ole võimalik pakkuda efektiivseid infoteenuseid. Igasugune infosüsteemide arenduspoliitika peab põhinema arusaamisel infotarbija/kasutaja infokäitumisest. 

Ülesanne 2:
Jaga foorumil “Õppiv organisatsioon” oma mõtteid järgnevates aspektides:
1. Mille poolest erineb õppiv organisatsioon organisatsioonist, mille põhitähelepanu on töötajate koolitustegevusel?
2. Kuidas saab tehnoloogiat kasutada õppiva organisatsiooni idee realiseerimisel?
3. Kuidas infokultuur, infokäitumine ja infopädevus mõjutavad õppiva organisatsiooni idee realiseerimist? 
Foorumi arutelud toimuvad perioodil 29. oktoober – 4. november 2013
 

Kasutatud kirjandus

Virkus, S. Moodul 4. Sissejuhatus. (2013). https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479841

Roots. H. Õppiv organisatsioon ja juhtimise uus paradigma. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479846

Õppeasutuse sisehindamine. (2008). https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479845

 
 

Põhipraktika – 2. ülesanne + eneseanalüüs – 2. osa

Ülesanne

Enesearendamine praktika ajal

Pean õppimist ja enese arendamist väga tähtsaks igale õpetajale. Tahan ise osaleda võimalikult paljudel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel, kuid kahjuks ei ole see aja- ja ka rahapuudusel tihti võimalik. Suunan ka oma kooli õpetajaid erinevatele koolitustele, koolitasin neid ise viimased 12 aastat Tiigrihüppe koolitajana ja loodan ka edaspidi koolitajana tegeleda nüüd juba HITSA juhtimisel. Suvel osalesin ma esimest korda üle-eestilsel haridustehnoloogide võrgustiku suveseminaril. Alates sellest jälgin ja osalen aruteludel haridustehnoloogide skype-grupis ning veebiseminaridel. Esimene veebiseminar toimus 23. septembril  ja põhiliseks teemaks oli keskkonnaga BigBlueButton tutvumine. Arutati ka veebiseminaride aastakava ja teemasid. Teine seminar 1. oktoobril tutvustas Koolielu uusi töövahendis, mida ma reaalis perekondlikel põhjustel ei saanud jälgida, kui vaatasin hiljem video abil.

Sel nädalal, 21. oktoobril, toimus kolmas veebiseminar “iTEC – innovaatilised õpistsenaariumid“. Siit saab vaadata videosalvestust. Veebiseminaril räägiti iTEC projektist, innovaatilistest õpistsenaariumitest ja keskkonnast EduVista, mille abil stsenaariumeid luua. Veebiseminari viisid läbi Martin Sillaots ja Ingrid Maadvere. See kestis nagu alati tund aega ja sõna said mõlemad esinejad, kuulajaid said avaldada arvamust, esitada küsimusi, pakkuda välja ettepanekuid. Seminar oli mulle kasulik ka sellepärast, et sama teemaga tegeleme ka magistriõppes kursusel Innovatsioonitehnoloogiad ja viimane kodutöö ongi seal EduVista teemaline. Osalejaid oli alguses 23 ja pärast see arv kasvas. Selline seminarivorm annab võimaluse osalemiseks kõigile olenemata asukohast, vaja on ainult internetiühendust ja soovi osaleda. Võib juhtuda, et kevadel ühes veebiseminaris tutvustame Marise ja Viivega TÜ haridustehnoloogia magistriõpet. 🙂

23. oktoobril osalesin  Tallinna HA, HITSA, eKooli ja Tallinna Reaalkooli poolt korraldatud sügiskonverentsil “Kooli uus õppetava”. Konverents koosnes praktilistest ja samaaegselt toimuvatest sessioonidest, kus erinevates töötubades tutvustati põnevaid projekte ja vahendeid.
Konverentsi peaettekande tegi Janek Mäggi, Powerhouse kommunikatsioonibüroo juhataja ja konsultant. Ta on oma ettekande peakirja sõnastanud küsimuse laadis: Maksimaalselt arendav õppimine ja õpetamine: kuidas iga õpilane roniks vabatahtlikult oma võimete puu tippu?

Minu tähelepanekud kõnest:

  • Haridus inimest ei riku!
  • Ülekoormus on halb, alakoormus veel halvem.
  • Ainus, mis segab õppimist, on haridus!
  • Väärtused!
  • Kasta!
  • Tee seda, mis sulle meeldib!
  • Ole uudishimulik!

Osalesin töötubades:

1. Avita ja Samsungi innovatiivsed koolilahendused. Kõigepealt tutvustati Avita kirjastuse e-õpikuid (täpsemalt geograafia 7. klassi õpikut, millega olen tuttav, sest kursusekaaslane Helle töötab sellega ja on meile seda juba tutvustanud ja kiitnud). Siis näitasid Samsungi esindajad meile Samsung School’i , mis võimaldab õpetajal ja õpilastel suhelda reaalajas, kasutades selleks näiteks digitaalsete õppematerjalide jagamise funktsioone, ekraanide jälgimist, interaktiivset testimist, küsimustike koostamist jms. Õpilastel on võimalus esitada küsimusi, millele saab õpetaja koheselt vastata ja jälgida iga õpilase ekraane, et neid vajadusel edasi juhendada. Saime ka ise tahvelarvutistes seda keskkonda proovida. Nende kasutuselevõtt tundides tundub olevat ajamahukas ja on kindlasti kallis.

2. Tahvelarvutite rakendamine õppetöös. Tartu Erakool on rakendanud tahvelarvuteid õppetöös aates 2011. aastast. Selle aasta sügisest kasutavad 1. ,4. ja 7. klassi õpilased personaalseid tahvelarvuteid. Tahvelarvutite töötoa viisid läbi iPade kasutav põhikooli matemaatikaõpetaja Erli Kontkar ja Samsungi tahvelarvutitega tuttav põhikooli loodusainete õpetaja Tanel Pärnamets. Nad rääkisid, mis on olnud positiivne ja millised on olnud raskused tahvelarvutite kasutamisel. Nende juhendamisel proovisime erinevaid programme ja kuulsime palju näpunäiteid ka tahvlite korrastamisest, hoidistamisest ja laadimisest. Kuna minu koolis tahvelarvuteid kasutusel veel ei ole, siis oli see minu jaoks huvitav ja hariv töötuba.

3. Moodle õpikeskkonna võimalused üldhariduskoolidele.  Eneli Sutt HITSA Innovatsioonikeskusest tutvustas võimalusi ja lahendusi, mida pakub maailmas laialt levinud õpikeskkond Moodle. Lootsin saada kuulda rohkem metoodikast, kuid enamus  aega tutvustati lihtsalt Moodle’t. Hea oli see, et jagati uut ja kasulikku raamatukest “Moodle – moodsa õpetaja sõber”.

Tegelesin  sel nädalal kahel päeval ka 7.-8.novembril Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis toimuva sügisseminari  Koostöövahendite töötoa ettekande koostamisega. Vaata kava! Aga see on juba praktika 3. ülesande teema! 🙂

Põhipraktika – 2. ülesanne + eneseanalüüs – 1. osa

Teine põhipraktika ülesanne – haridustehnoloogiline nõustamine. Üliõpilane vaatab Ingrid Maadvere poolt välja toodud nõustamistehnikaid, millega haridustehnoloog võib oma töös kokku puutuda ning valib neist välja neli ning rakendab neid oma praktikal. Seejärel kirjutab üliõpilane oma ajaveebi sissekande, kus kirjeldab nelja nõustamise juhtumit (sh ka probleem, mis vajas nõustamist) koos enda tegevuse kirjeldamise ja analüüsimisega.
Lisaks
Põhipraktika eneseanalüüs kahe nädala kohta (tähtaeg 27. oktoober ja 03. november) 

Nõustamistehnikad (Ingrid Maadvere, 2012)

  1. Grupikoolitus arvutiklassis
  2. Individuaalkonsultatsioon
  3. E-maili teel nõustamine
  4. Õpilaste nõustamine
  5. Järjepidev nõustamine
  6. Ekspertide kaasamine
  7. Organisatsiooniväline nõustamine
  8. Näidistunnid/materjalid

Haridustehnoloogiline nõustamine 14.-27. oktoober

1. individuaalkonsultatsioon. 8. oktoober

Sel õppeaastal on meil koolimajas õpetajate laudadel olevates arvutitses tekstitöötlusvahendiks Libre Office (edaspidi LO). Õpetajal tekkisid küsimused ja probleemid. Eelmisel aastal koostatud tööplaan on docx failina ja avades LO-ga on paigutus täiesti sassis. Õppisime lehe pööramist püst- ja horisontaalsuunaliseks, servade laiuse muutmist, tabeli laiuse muutmist, ridade ja veergude lisamist-kustutamist. Seejärel vaatlesime, kuidas oleks mõtekas faili salvestada nii, et see oleks avatav nii MSO kui LO-ga. Õpetajale meeldis palju rohkem MSO-ga tekstitöötlus, eriti just matemaatiliste valemite lisamise vahend. Esialgu talle veel LO meeldima ei hakanud, aga ma teen selle kallal veel tööd.

2. individuaalkonsultatsioon. 15. oktoober

Mozilla Firefoxis on paroolid salvestunud, kust saab need kustutada? Vaatlesime selle brauseri seadete muutmist, kuidas kustutada ajalugu, paroole, hallata järjehoidjaid jms. Arutasime, millal võiks paroole salvestada ja millal mitte. Meil oli huvitav vestlus!

E-maili teel nõustamine. 21.-22. oktoober

Saatsin õpetajatele listi kaudu edasi kirja, kus HITSA kutsub  LibreOffice´i e-koolitusele, mis toimub haridusportaalis Koolielu. Paar päeva hiljem sain õpetajalt e-maili, kus ta kurdab, et peab antud koolitusele registreerima EKIS-es, kuida ta ei sinna sisse. temal seda kontot ei ole ja tahtiski teada, kas mina teen talle konto või keegi teine teeb selle, sest ta väitis, et ta ise ei saa seda teha – süsteem ei laskvat. Kuna mul endal on EKIS-e konto olemas, ei osanudki kohe vastata. Uurisin skype teel ja ka endise Digitiigri koolitajate meililisti abil, kuidas  nende kontode loomine toimub. Sain väga ruttu vastuse. Ma tahan siin väga kiita kõiki kolleege üle Eesti, kes alati kiiresti aitavad ja toetavad. Saatsin õpetajale täpse kirjelduse, mida ta peab tegema selleks, et kontot registrerida ja siis end koolitusele lisada. sain vastuse: “Suur, suur aitäh Sulle, Taimi! Sain EKISesse kenasti sisse ning koolitusele ka regatud.”

Tundub, et see nõustamine läks edukalt! 🙂

(Seda nõustamist saab natuke ka liigitada ekspertide kaasamisse, sest ma pidin enne ise vastust uurima teadjatelt sõpradelt!)

Grupikoolitus arvutiklassis. 22. oktoober

Grupikoolitus toimus aineühenduste juhtidele ja õppealajuhatajatele (8 inimest). Teemadeks olid dokumendihaldus ühistööna ja kuvapiltide lisamine õppematerjalidesse.

Meie koolis on suur osa aruandlusest viidud üle digitaalsele kujule ja paljude dokumentide loomine ühistööna. Sellel koolitusel me tegelesime Google Drive’is olevate dokumentidega. Kõigepealt Drive’i ülesehitusest, kaustadest, nii failide kui kaustade jagamisest. Teisena üldtööplaani  tabelifailis kuupäevade vorminamine, ridade lisamine ja eemaldamine (nii sisuga kui ka ilma), töölehtede lisamine, teksti vormindamine, lingid tabelarvutusfailis.  Siis koostasime uue tabeli, mille abil saavad aineühenduse juhid juba õppeaasta jooksul järjest siis, kui olümpiaadid ja võistlused toimuvad, esimesed kolm kohta kirja panna. Seda tavaliselt on tehtud kevadel, et esitada linnvalituse haridusametile tublide brošüüri tegemiseks ja ka kooli tublide päevaks. Kevadel on alati kiire ja siis andmete otsime võtab palju aega. Otsustasime aasta jooksul ühistööna selle ära teha.

Siis õpetasin Vahendi Snipping Tools abil kuvapilti lisama oma dokumenti või esitlusse või hoopis salvestama eraldi pildiks. Enamus õpetajatest polnud seda Windows 7 vahendit kunagi kasutanud, sest eelmisel õppeaastal oli meil Win XP. Kõik olid vaimustuses sellest vahendist.

Viimase asjana vaatasime üle aastaraamatu, mille materjalide koostajad olid samad inimesed. Mina kujundasin  ja küljendasin ning nüüd vaatasime koos veel üle, et kooli kokkutulekus mõned eksemplarid printida. aastaraamatu avaldame kooli kodulehel Issue keskkonna kaudu.

1. õpilase nõustamine 23. oktoober

Õpilane (9. klass)  õppis eelmisel aastal TÜ Teaduskoolis programmeerimise aluseid ja mina olid tema juhendaja. Ta õppis põhiliselt Turbo Pascalit ja sain tema nõustamisega hästi hakkama, sest õpetan seda 10. klassi valikkursusel ka. Ta lõpetas teaduskooli kursuse kevadel edukalt. Sel aastal õpib ta iseseisvalt PHP-d. Eile õhtul palus ta Facebookis abi ühe ülesande lahendamisel. Mure tal ei olnudki mitte programmerimise vaid hoopiski matemaatikaalane.

Õpilane: “Tere. Taaskord pöördun teie poole ühe programmeerimise murega, kuidas saan ma arvutada kahe punkti vahelist kaugust, kui mul on antud vaid nende koordinaadid?”.

Mina: “Kui punktid A(x1;y1) ja B(x2;y2) on lõigu otspunktid, siis  lõigu pikkus ehk kahe punkti vaheline kaugus avaldub kujul ruutjuur( (x2-x1)ruudus+(y2-y1)ruudus)”
(FB sõnumites ma ei sa kahjuks juure ja astme sümboleid kasutada)

Õpilane:  “Tänud. Katsetan seda :-)”

Arvan, et sedasorti küsimusi tuleb meil veel ja veel! 🙂

Põhiprakika – 1. ülesanne + eneseanalüüs

Ülesanne http://htpraktika.wordpress.com/2013/10/12/pohiprakika-1-ulesanne-eneseanaluus/.
Esimene põhipraktika ülesanne – õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud – üliõpilane suunab kedagi oma praktikaasutuses (nt kolleegi) kasutama uut õpikeskkonda või tehnoloogiat õppetöö läbiviimiseks. Seejärel kirjutab üliõpilane sissekande oma ajaveebi, milles kirjeldab, miks valiti just see kolleeg uut õpikeskkonda/tehnoloogiat kasutama ja analüüsitakse, miks antud tehniline lahendus kolleegile sobiv on, milliseid õpitegevusi kolleeg sellega läbi viia saab, kuidas uue tehnoloogia rakendamine sujus, kuivõrd vastas tehnoloogia vajadustele ja mida rakendamisest õpiti. 

Juhtus nii, et mitte mina ei valinud kolleegi, keda suunata uut õpikeskkonda kasutama, vaid kolleeg ja tema vajadused valisid minu. 🙂

Meie koolis on gümnaasiumis üks õppesuundadest humanitaarsuund ning selles õppijatel on õppekavas kolm võõrkeelt. Üks võõrkeel, mida õpilased saavad valida, on hispaania keel. Meil on sellest õppeaastat uus hispaania keele õpetaja. Ta sai teada, et meie kooli kodulehel on igal õpetajal võimalus ise avaldada oma õppematerjale, lisada linke ja koostada pildialbumeid. Meie koduleht olen üles ehitanud Joomla! sisuhaldussüsteemile. Enamusele õpetajatest, kes soovivad materjale avaldada, olen juba koolituse teinud, kuid hispaania keele õpetaja on alles uus, ei tea sellest midagi ja avaldas soovi ka selgeks saada.

Tegin talle ära kasutajakonto ja võisime asuda uue keskkonna õppimise juurde. Kõigepealt vaatasime, kuidas sisse logida, oma parool vahetada ja andmeid täiustada. Edasi selgitasin talle natuke Joomla! ülesehitust ja kuhu artiklid ning failid lisatakse. Õppisime artiklit koostama, teksti ja pealkirju vormindama nõutud kujul ning linke koostama nii, et need ikka töötaks. Linkidega tekkiski esimene probleem, sest see sisuhaldussüsteem eemaldab lingi algusest protokolli (http://) ja kui link ei alga www-ga, siis suunab meie oma serverile. Õpetasin, kuidas võtta lahti artikkel HTML-koodis ja seal manuaalselt parandada linki. Järgmisena vaatlesime, kuidas lisada teksti juurde pilte, kuhu need serveris üles laaditakse ja kuidas vormindada teksti ja pildi paiknemist. Kolmas asi õppimiseks oli failide (ppt-de, pdf-ide, doc-ide, xls-ide ) lisamine artiklisse. Kuidas lisada ja kuidas teha nii, et avatakse uues aknas jne.

Esimese artiklina lisas hispaania keele õpetaja lingi lehele, kus saab õppida ja harjutada

Õpetaja oli väga rahul selle võimalusega koostada ise materjale ja et need saab kohe avaldada. Mõned asjad tundusid küll natuke keerulised, kuid tal oli oli hea meel, et saab iga küsimuse ja probleemi korral kohe küsida minult.

Vaatluspraktika eneseanalüüs

Ülesanne http://htpraktika.wordpress.com/2013/09/20/vaatluspraktika-eneseanaluus/
Pärast kahte vaatluspraktika külaskäiku kirjutab üliõpilane oma ajaveebi analüüsi, milles eelkõige vastab ta küsimusele kuidas hindad ennast ja oma haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes eelpraktikal kogetuga?

Olen teinud oma koolis haridustehnoloogi tööd viimased 15 aastat vähemal või suuremal määral, kuigi ametlikult ei ole ma sellel ametikohal töötanud veel. 13 aastat olen olnud Tiigrihüppe koolitaja, juhendanud koolis õpetajaid ja  direktsiooni liikmeid erinevate arvutialaste ja e-õppega probleemide puhul. Kuna olen juba test korda atesteeritud õpetaja-metoodikuks, siis arvan, et saan hakkama ka metoodilise poolega. Olen koostöös õppealajuhatajaga suure osa õpetajate aruandlusest viinud digitaalsele kujule.

Vaatluspraktikal käisin Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (lähen TÜ Pärnu Kolledžisse ka veel vaatlema, kuid see toimub hiljem ja kuna olen oma analüüsiga juba hiljaks jäänud, siis kirjutan eneseanalüüsi juba ära). Varje on väga kogenud haridustehnoloog, kes on juba edasi liikunud ja töötab arenguosakonna juhatajana. Kutseharidus on veidi teisiti üles ehitatud kui üldharidus ning nende õppekavade ja ainete akrediteerimine tundus olevat väga keeruline. Üldse paberimajandus ja administreeriva tööga tegelemine  on see, mis mulle ei ole eriti südamelähedane. Varje sai sellega väga hästi hakkama.  Kuid mulle väga meeldib informaatika õpetamine jasellealaste tööde juhendamine! 🙂 Nii õpilaste, õpetajate, direktsiooni kui ka teiste koolitöötajatega tegelemine. Arvan, et saan väga hästi hakkama individuaalse juhendamisega, probleemidele lahenduste leidmisega, juhendite loomisega, õppematerjalide loomisega ja metoodilise nõustamisega. Kõik see ongi aga haridustehnoloogi töö!

  • Arvan, et enda juures tahan arendada inglise keele oskust ja projektidega töötamist, eelkõige eTwinningu projektidega. Selle pädevusega näen palju vaeva ja tuleb väga raskelt. Tahaks ka rahulikult, nagu Varje praegu, võõrkeelsesse keskkonda minna konverentsile.
  • Pean tegelema parema ajaplaneerimisega, et kõik soovitud tööd õigeaegselt ära teha. Näiteks on palju vahendeid ja keskkondi, millele juhendite tegemine ootab oma aega.  Samuti tahaks teha väikesi teste iga vahendi või keskkonna juhendi lõppu, et oleks võimalik enesekontrolli läbi viia (nii õpilased kui ka õpetajad)
  • Tahan oma koolile taotleda HITSA-lt Moodle e-õpekeskkonda ja võtta kasutusele e-kursused.
  • Tahan viia sisse iganädalase IKT-alase info- ja õpitunni õpetajatele.
  • Edasi arendada aineühenduste juhtide dokumentide ja aruannetega tegelemist Google ühisdokumentide abil.
  • Fotodega ja videotega tegelemine on väga põnev. Seda tahaks õppida ja ennast arendada.
  • iPadide maailm on mulle samuti veel võõras.

Vaatluspraktika päev oli väga huvitav, hariv ja kasulik. Sain mitmeid ideid, mida teha praegu ja mida muuta tulevikus.

Teadmusjuhtimine – III moodul

Ülesanne

Ülesanne 1: Loe läbi mooduli sissejuhatus, õpiobjektid ja lisamaterjalid ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti: protsessid ja süsteemid. Neid mõjutavad infrastruktuur, mehhanismid ja tehnoloogiad.

Teadmusjuhtimise süsteemid võib jaotada rühmadesse lähtudes protsessidest: teadmushõive, teadmusloome, teadmuse jagamine ja teadmuse rakendamine.
Seega võib eristada järgmisi süsteeme:

  • Teadmushõive ja kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture and creation 
  • systems). 
  • Teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems).
  • Teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems)

Teadmusjuhtimise süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende eesmärgiks on informatsiooni ja teadmiste loomise ja jagamise parendamine, organisatsiooni toimimise parandamine informatsiooni ja teadmiste parema loomise, jagamise ja kasutamise kaudu, samuti konkurentsieelise või kõrgetasemelise innovatsiooni tagamine.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad teadmusjuhtimist. Oma olemuselt ei erine need oluliselt infotehnoloogiatest, kuid peamine erinevus seisneb selles, et nad keskenduvad teadmusjuhtimisele mitte infojuhtimisele. Näitena võib tuua tehisintellekti, mitmesugused ekspertsüsteemid, arvutisimulatsioonid, teadmusandmebaasid, videokonverentsisüsteemid, repositooriumid jpt. Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib vaadelda ka sotsiaalse tarkvara vahendeid

2. Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

Teadmushõive ja kogumise süsteemid toetavad otseselt kahte teadmusjuhtimise protsessi: kombineerimist (combination) ja sotsialiseerumist (socialization). Teadmushõive protsessid on andmete eeltöötlemine, teadmiste hankimine ja järelanalüüs. Teadmiste hankimine on seotud andmekaevega (data mining). Andmekaeve tehnikad jagunevad kahte kategooriasse: prognoosiv analüüs (predictive analysis) ja kirjeldav analüüs (descriptive analysis).  Tehnoloogiad, mida kasutatakse teadmushõives ja mis aitavad hankida ekspertteadmust on näiteks mõistekaardid.

Teadmiste jagamise süsteemid toetavad protsesse, mille kõigus väljendatud teadmus või
vaiketeadmus edastatakse teistele isikutele. Selliseid süsteeme nimetatakse ka repositooriumiteks. Kaks peamist teadmiste jagamise süsteemide tüüpi, mida teadmusjuhtimisealases  kirjanduses kõige sagedamini mainitakse on: kasulikud õppetunnid (lessons learned) ja teadmiste lokaatorsüsteemid (expertise locator systems).  Praktikakogukonnad on peamised vaiketeadmiste jagamise süsteemid. Teadmiste jagamise süsteeme on klassifitseeritud vastavalt nende iseloomulikele omadustele: juhtumi aruandeandmebaasid, hoiatussüsteemid, parima kogemuse või hea praktika andmebaasid, kasulike õppetundide süsteemid ja teadmiste lokaatorsüsteemid.

Teadmuse rakendamise süsteemid toetavad protsesse, milles teatud isikud rakendavad
teiste inimeste teadmisi, kusjuures nad tegelikult ei ole ise omandanud või õppinud neid.
Selliste süsteemide alla kuuluvad ekspertsüsteemid, otsuste vastuvõtmise süsteemid, nõuandvad süsteemid, vigade diagnoosimise süsteemid ja tehnoabisüsteemid.

Tabel 1. Teadmusjuhtimise (TJ) protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad

seosed

Kasutatud materjalid

Virkus, S. (2013). Teadmusjuhtimine III moodul:

Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid    https://moodle.e-ope.ee/pluginfile.php/754406/mod_resource/content/1/Moodul%203.%20Sissejuhatus.pdf

Soo, A. (2006). Andmekaevandus. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool. https://moodle.e-ope.ee/pluginfile.php/754401/mod_resource/content/1/Anti_Soo_Bakalaureuse_Too%20Andmekaeve.pdf

Ülesanne 2:
 1.   Vali üks teadmusjuhtimise tehnoloogia, mida ei ole loengukonspektis (sissejuhatuses) ja õpiobjektides piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud ja iseloomusta põhjalikult selle kasutamise võimalusi teadmusjuhtimises.

Kirjeldan TJ teadmuse hankimise protsessi, mis kuulub teadmuse hankimise süsteemi ja kasutab tehnoloogiat veebipõhine juurdepääs andmetele – raamatukogu e-kataloog.

Minu kooli raamatukogul on veebipõhine juurdepääs raamatukogu teavikele http://ylejoe.webriks.ee/

RIKSWEB on veebilahendus raamatukoguprogrammile “RIKS” (Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteem). Selle abil saab hõlpsasti teha otsinguid raamatukogu fondis olevast kirjandusest, saada lühiülevaate teavikutest, eksemplaridest ja nende staatusest. Saab otsida nimetusest või artiklitest. Täpsema otsingu korral saab valida, kas otsitakse pealkirja, autori, märksõna, vabasõna, sarja või muu järgi. Kuvatud andmeid saab sorteerida relevantsuse, pealkirja, autori või ilmumisaasta järgi.  On olemas tähestiku järgi otasimine nii märksõnaloendi, nimeloendi kui ka sarjaloendi abil. Samuti näeb infot ajakirjade, ajalehtede, auviste ja muude üksuste kohta ning nende saadavuse andmeid. Valides menüüst “Uudiskirjandus”, saad vaadata kogus olevat uudiskirjanduse loetelu ja seda soovikorral välja trükkida. Kui tahad mõnda raamatut reserveerida, saad kogu töötajale saata E-maili soovitud teaviku reserveerimise kohta.

NÄIDE: 10. klassi õpilastega, kes parasjagu Kuningas Oidipust pidid kirjanduses lugema, vaatasime, kas raamatukogus on mõni teos vaba. Saime teada, et olemas kolme aasta väljaanded, millest kõige uuemast oli kõik 22 raamatut juba välja laenutatud, kuid 1977. aasta omast oli saadaval 2 tükki.

Ka Pärnu linna keskraamatukogul on e-kataloog http://www.lugeja.ee/catalogSimpleSearch?libraryId=1287. See raamatukogu kasutab Urram-süsteemi. Veebipõhine raamatukogude kataloog URRAM võimaldab otsida allikaid kas ühest konkreetsest raamatukogust (näiteks lähimast küla- või linnaraamatukogust) või terve maakonna raamatukogudest korraga.

Eesti suurim akadeemiliste teavikute elektronkataloog on ESTER. http://tallinn.ester.ee/ või http://tartu.ester.ee/.  ESTERi avalehelt saab teha lihtotsingu, mispuhul otsisõna leitakse nii autori, pealkirja, märksõna, märkuste kui ka ilmumisandmete väljadelt. Lisaks võimaldab ESTER kasutada:

  • fraasiotsingut, nt. eesti üliõpilaste selts (pole vaja ei jutumärke ega suurtähti)
  • otsisõna katkestamist: nt. haridusp* (leiab vasted otsisõnadele hariduspoliitika, haridusparadigma kui ka haridusplatvorm)
  • otsisõnade kombineerimiseks operaatoreid AND, OR, AND NOT, NEAR, WITHIN, näiteks a=kross AND t=mardileib (leiab kõik raamatud, mille autor on Kross ja pealkirjas (title) sisaldub sõna “mardileib”.

ESTERi liitotsing võimaldab otsida juba keerukamate kombinatsioonide abil, mis tuleb kasuks näiteks levinud nimega autorite teoseid otsides (nt. Smith).

Magistritöö uuringukava

Ülesanne

Uurimismeetodid – V ülesanne [T 20.10.13] – Uuringukava

Koosta oma magistritöö lühike (1 A4) uuringukava. Pane kirja, mis on sinu uurimistöö:
1. valdkond [2 xp]
2. uurimist vajav probleem või teostamist ootav idee [2 xp]
3. eesmärk (2 – 3) [2 xp]
4. uurimisküsimused (2-3) [2 xp]
5. uuringu strateegia [2 xp]
6. andmekogumismeetodid [2 xp]
7. uurimuse oodatavad tulemused (hüpoteesid) [2 xp]

TEEMA Gümnaasiumi uurimistööde juhendamise keskkonna kontseptuaalne disain
PROBLEEM Gümnaasiumi riikliku õppekava kohaselt peavad kõik gümnaasiumiõpilased  tegema uurimistöö gümnaasiumi lõpetamiseks. Koolides puudub vajalik valmidus juhendada õpilasi uurimistööde tegemisel
EESMÄRGID
  1. Selgitada välja, millist tuge pakutakse uurimistööde juhendamiseks õpetajatele Eestis ja teistes riikides
  2. Selgitada välja, millist haridustehnoloogilist tuge vajavad õpetajad uurimistööde juhendamiseks
  3. Koostada gümnaasiumi uurimistööde juhendamise keskkonna kontseptuaalne disain
  4. Evalveerida uurimistööde juhendamise keskkonna kontseptuaalset disaini
UURIMISKÜSIMUSED
  1. Mida on seni Eestis ja  maailmas  uurimistööde juhendamise toetamiseks tehtud?
  2. Millist haridustehnoloogilist tuge vajavad õpetajad uurimistööde juhendamisel?
  3. Milline võiks olla gümnaasiumi uurimistööde juhendamise keskkonna kontseptuaalne disain?
  4. Kas selline keskkond aitab õpetajal pakkuda õpilastele vajalikku tuge uurimistööde juhendamisel?
ANDMEKOGUMISMEETODID
  • Teiste riikide kogemusi uurin ja otsin interneti abil, lugedes teadusartikleid, konverentside materjale jm.
  • Eesti õpetajate seas teen küsitluse (valim kuulub veel täpsustamisele) Google Forms vahendi abil.
  • Teen intervjuu mõnede väga kogenenud uurimistööde juhendajatega. 
UURIMISSTRATEEGIA Arendusuuring

Tuleb teha:

  1. Taustauuring (kirjanduse analüüs, etnograafilised intervjuud, sarnaste keskkondade võrdlev analüüs)
  2. Stsenaariumite, kasutajalugude, paberprototüübi loomine
UURIMUSE OODATAVAD TULEMUSED Uurimistööde juhendajad vajavad keskkonda, mis aitaks nende tööd süstematiseerida, kaasajastada ja innovaatilisemaks muuta. Keskkonna kontseptuaalne disain näitab ära, et on just sellisena loodud.

Vaatluspraktika

Ülesanne http://htpraktika.wordpress.com/2013/09/20/vaatluspraktika-ulesanne-praktiseeriva-haridustehnoloogi-analuus/

Praktiseeriva haridustehnoloogi vaatlemine ja analüüs:

  • haridustehnoloogi rolli asutuses – kas haridustehnoloog oli asutuses projektide läbiviija, infojuhi, nõustaja, koolitaja vms rollis (näiteid haridustehnoloogi tegevustest erinevates rollides).
  • kasutusel olevad õpikeskkonnad, vahendid, süsteemid – milliseid õpikeskkondasid, erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja süsteeme haridustehnoloog oma töös kasutab (näiteid tegevustest erinevate tehnoloogiate puhul).
  • nõustamistehnikad – milliseid nõustamistehnikaid kasutatakse antud organisatsioonis. kui külastuspäeval ei nõustanud haridustehnoloog kedagi, siis uurida, milline on tavaline praktika ja millele erinevate nõustamistehnikate kasutamised võivad viidata.
  • omal soovil võib ka välja tuua milliseid haridustehnoloogia rakendamisega/kasutamisega seotud arenguvõimalusi oli võimalik kogeda praktikakohas.

Vaatlesin 9. oktoobril Pärnumaa Kutsehariduskeskuses Varje Tipp’u tööd. Varje on viimased kaks aastat PKHK arenguosakonna juhataja ja teeb ka haridustehnoloogi (edaspidi HT) tööd. Enne seda oli ta 6 aastat HT ja veel enne seda informaatikaõpetaja. IKT valdkonna töötajatest on majas veel kaks infojuhti, infoturbe ja -arendusspetsialist, informaatikaõpetajad (koolis on arvutierialad), sekretäride õpetaja tegeleb ka Moodlega ning nõustab õpetajaid. Praegu on Varje HT töös põhiliselt ESF-i projektid (lepinud, nõustamine, kvaliteedikontroll, eksperthinnangud, vastutamine, allkirjastamine, väljamaksed raamatupidajale, maksetaotlused, repositooriumisse laadimine, korrasoleku kontroll, esitlusfailide loomine/kontrollimine jm), mis on lõppemise faasis. Teine suur osa tööst on sisekoolitused. PKHK-s on õppetöö jagatud õppevaldkondadeks, need õppesuundadeks, need õppekavarühmadeks. On üleminek uutele õppekavadele ja nende akrediteerimine käib. Varje annab ka ainet Grupitöö tarkvara IKT erialadele. HT töö on ka veel ETwinninguga tegelemine.

Õpikeskkond jaguneb füüsiliseks ja virtuaalseks. Füüsiline pool: arvutid õpetajatel, arvutiklassid, raamatukoguklass arvutitega, rühmatööruum, konverentsiruum. Virtuaalne: kasutatakse VIKO-t  (jäänud vähesed), IVA (31. dets lõpeb kasutamine, käin kolimine Moodle-sse), Moodle’t (HITSA Moodle, kasutajatele meeldib, on hea halduse ja toega). Moodle on osakondade põhine. E-kursused jagatud õppekavade ja õppekavarühmade järgi. Peaadministraator on Varje, kuid on mitmeid õpetajaid, kellel on administreerimise ja kursuse pesade loomise õigused. Kõik VANKER projekti raames loodud kursused on külalisele vabad kasutamiseks (võti PKHK). moodles põhiliselt õpilased registreerivad end ise kasutajaks ja siis õpetaja lisab nad kursusele.

Õppeinfosüsteemiga tegelemine on väga suur töö. See süsteem on kõikidel kutseõppeasutustel Eestis, aga erineb moodulite lõikes. Kõik asutused saavad arendajalt tellida erinevaid osasid ja lisasid jm. (aga on kallis lõbu, kuumaks suur!) Õisis on palju erinevaid osasid – epäevik, siseveeb, dokumentatsioon, personalihaldus, koolitused, tunniplaan, kalender, arengukavad jne. Õisi ka õppe- ja töökavade juurde lisada ka materjale, nii et tegelikult ei oleks Moodle-t vajagi. Kuna toimub uuele õppekavale üleminek, siis muudetakse ka süsteemi. Kuni 2017. aastani kehtib veel vana, aga järk-järgult minnakse uuele üle.

Nõustamisest. Saabub ähmis õpetaja murega, et õppurid ei saa Moodlesse sisse, kuigi ta on võtme määranud ja selle ka õpilastele edastanud. Natuke uurimist ja saab selgeks, et võti on küll määratud, kuid ei ole avatud, et saaks sisse võtmega. Nii kahe kursusega. Probleem sai lahendatud – õpetaja lahkub õnnelikult. Varje tegeleb edasi Moodlesse kursuste pesade loomisega, õiguste andmisega, kasutajate haldamisega. Moodles on umbes 100 kursust, aktiivses kasutuses nendest pooled.
Saabub õpetaja, kelle repositooriumisse lisatud materjalidega on probleeme – ESF-i logo turvaala on esitlustes ja materjalide avalehel liiga väike (järelikult ei vasta reeglitele ja kui ei parandata, siis ei võeta tööd vastu ja raha jääb saamata). Varje ja õpetaja näevad kaua vaeva, et muuta. Mure selles, et repositooriumis on  osad materjalid (taotluste osas) juba suletud ja muuta ei saa. Siis tehakse korda esitlusfail arvutis ja saadetakse see kontrollijatele. Varje on energiline, aga väga sõbralik, viisakas ja abivalmis.
Külastasime ka raamatukogu arvutiklaasis toimuvat kunstiajaloo tundi, kus töö käib IVA abil. Õpilased ja õpetaja on rahul, kuid mõtleb sellele, et peab aasta lõpuks Moodle-sse üle kolima IVA süsteemi lõpetamise pärast.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse  arenguosakonna juhataja sai PKHK hõbedast teenetemärgi olulise panuse eest PKHK arendamisse läbi VANKeR programmi, õpetajate toetamise ja metoodilise juhendamise eest  e-õppe valdkonnas. Varje Tipp sai ka üleriigilise tunnustuse – tunnistati VANKeR programmi parimaks haridustehnoloogiks.

Hiljuti sai direktor Riina Müürsepp Aasta Haridusjuhi tiitli.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus on väga ilus, hubane maja, kust on palju õppida ja eeskuju võtta.

2013-10-09 09.53.47

 

Varje Moodlega tegelemas

Teadmusjuhtimine – II moodul

Ülesanne 1

Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjekt ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

  • Teadmusjuhtimise protsessid
  • Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutab:

  • Teadmusjuhtimise infrastruktuur
  • Teadmusjuhtimise mehhanismid
  • Teadmusjuhtimise tehnoloogiad

Protsesse vaadeldakse tihti detailsemalt ja eristatakse teadmuse omandamist, loomet, kodifitseerimist, jagamist, juurdepääsu, rakendamist ja taaskasutamist organisatsioonides ja organisatsioonide vahel.

2. Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

Kuna puudub ühtne teadmusjuhtimise definitsioon, puudub ka üksmeel, millised on teadmusjuhtimise tsükli peamised komponendid või astmed. Kõige tuntumad on neli teadlast, kes kõik on oma teooria välja töötanud ja avaldanud aastatel 1993 kuni 2003.

Teadmusjuhtimise tsüklit vaadeldakse kui teekonda, mille jooksul informatsioon muutub organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressurssiks. Teadmusjuhtimise tsükkel kirjeldab, kuidas teadmisi organisatsioonis erinevatel etappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.

Haridusega tegelevate organisatsioonide jaoks sobib minu arvates kõige rohkem Wiigi mudel (1993), kelle järgi on teadmisjuhtimise tsükli protsessid järgmised:

  1. Teadmusloome (creation)
  2. Hankimine (sourcing)
  3. Kompileerimine (compilation)
  4. Transformatsioon (transformation)
  5. Levitamine (dissemination)
  6. Rakendamine (application)
  7. Väärtustamine (value realization)

Samuti tuleb nõustuda Bukowitzi ja Williamsi (2000) mudeli rõhutamisega, et “tänapäeval ei ole probleemiks informatsiooni leidmine, vaid see, kuidas tohutu infohulgaga efektiivselt toime tulla.”

Meyeri ja Zacki mudelis (1996) räägiti andmebaasidest ja kliendiprofiilidest kui infotoodetest, mida saab klientidele müüa.

McElroy mudel (1993) tegeleb individuaalse ja rühmade teadmusega, millest kujuneb organisatsiooniteadmus.

3. Organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond

Organisatsioonikultuur:

  • on organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid;
  • suunab organisatsiooni liikmeid selles suunas, mida sobib/võib ja mida ei sobi/või konkreetses organisatsioonis teha;
  • komponentideks on tema missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil.

Organisatsiooni struktuurist sõltub teadmusjuhtimine ja see määrab suurel määral, kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel. Organisatsiooni struktuur määrab ka võimusuhted organisatsioonis ning sellest oleneb organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine.

Organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur on teadmusjuhtimise mõjutajaks ja oluliseks komponendiks. Selleks on arvutid, serverid, nendes olevad andmebaasid, infokandjad – ehk kõik, millega saab andmeid koguda, töödelda, säilitada, jagada jmss.

Üldteadmisi loetakse oluliseks teadmusjuhtimise infrastruktuuri komponendiks. Üldteadmiste alla kuuluvad sõnavara ja terminoloogia, mudelid, normid, väärtused, teadmusvaldkondade tunnustamine ning ka individuaalsete teadmiste kogumine.

Füüsilise keskkonna olulised osad on hoonete disain ja nende paiknemine üksteise suhtes, asukoht, suurus ja tööruumide tüübid, töötajate kohtumispaikade arv ja disain. Füüsiline keskkond võib soodustada teadmusjuhtimist pakkudes töötajatele võimalusi kohtuda ja jagada informatsiooni ja kogemusi

4. Teadmusringluse protsessid

Teadmusringluse protsessi on kirjeldanud Nonaka oma SECI (Socialization, Externalization, Combination, Internalization) mudelis (1991). Tema käsitluses on teadmusloome üks osa teadmusjuhtimisest ja siin võib eristada nelja teadmiste kujunemise protsessi, etappi või faasi ehk nelja erinevat teadmusloome mustrit:

  1. Sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud)
  2. Eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud)
  3. Kombineerimine (väljendatud -> vaikiv)
  4. Internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv)

Ülesanne 2

Koosta individuaaltööna ühe konkreetse organisatsiooni, millega oled hästi tuttav, teadmusjuhtimise analüüs läbitöötatud materjalidest lähtuvalt (milliseid teadmusjuhtimise protsessid on identifitseeritavad ja millistel eesmärkidel, mida soovitaksite muuta/täiustada jms.). Esita individuaaltöö õppejõule kommenteerimiseks 5. oktoobriks.
 

Individuaaltöö esitatud Moodle’s

Kasutatud materjalid

Virkus, S. (2013). Teadmusjuhtimine II moodul: : Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid  https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=457891

Praktika eesmärgid ja ootused

Sissejuhatav ülesanne http://htpraktika.wordpress.com/2013/09/09/sissejuhatav-ulesanne/

Vaatluspraktika ajal on plaanis külastada Pärnu Kutsehariduskeskust ja vaadelda Varje Tippi tööd. Võimaluse korral külastan ka TÜ Pärnu Kolledžit ja Ragnar Õuna.

Vaatluspraktikaks valisin kutseõppeasutuse ja kõrgkooli, sest ise õpetan üldhariudskoolis. Olen kuulnud paljude huvitavate keskkondade ja muu kasutamisest nendes koolides.

Põhipraktika tahan läbi viia oma koolis, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis. Tahan põhipraktikat siduda oma magistritööga, mille temaatika on gümnaasiumi uurimistööde juhendamist abistva keskkonna disainimine. Olen oma koolis esimest aastat vastutav loovtööde ja uurimistööde korraldamise eest ja loodan oma praktikast saada ideid uurimistöö jaoks.

Põhipraktika 1. ülesanne  – õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud – tähtaeg 20. oktoober
Põhipraktika 2. ülesanne – haridustehnoloogiline nõustamine – tähtaeg 2. november
Põhipraktika 3. ülesanne – õppedisain – tähtaeg 17. november.

Info: http://htpraktika.wordpress.com/

Haridustehnoloogia praktika I kontakttund

Haridustehnoloogia praktika http://htpraktika.wordpress.com/

EduFeedr: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71471

Vaatluspraktika:  tähtaeg 6. okt

  • kohustuslik vaadata praktiseerivaid haridustehnolooge, ühel tööpäeval ~4-5 tundi, ideaalne oleks käia kahes erinevas kohas

Põhipraktika: lõpptähtaeg 15. dets

  • 9 nädalat praktikakohas
  • iga nädal tagasisidestada

Põhipraktika ülesanne (2) – haridustehnoloogiline nõustamine

4 Ingridi nõustamistehnikat – 4 inimest

Põhipraktika ülesanne (3) – õppedisain

 

Teadmusjuhtimine I moodul 2. ülesanne

Analüüsi valitud artiklit järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt:

  1. Millised on artikli peamised seisukohad?
  2. Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?
  3. Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?
  4. Millised on peamised järeldused, soovitused?
  5. Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Valitud artikkel: Liiv, I. ja Kalle, E. (2005). Teadmisjuhtimine. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=446732

  1. Toimub liikumine teadmuspõhise majandusühiskonna poole ja teadmusjuhtimine kui teadmisharu on selles protsessis oluline arengumootor. See aitab vastata küsimustele, milliseid teadmisi vajatakse ning kus ja kuidas neid rakendatakse. Käsitletakse faktiteadmiste omandamist, mis on vajalik äriprotsesside ja  organisatsioonide strateegilise juhtimise rikastamiseks faktiteadmistega ning dünaamiliste teadmiste omandamist, mis võimaldab parandada teadmiste kvaliteeti.
  2. Progress: andmed – informatsioon – teadmised. Info- ja teadmusjuhtimine lähtuvad organisatsiooni vajadusest kohaneda, jääda ellu kiirelt muutuvas ebapüsivas keskkonnas. Autorite arvates on tegemist integreeritud lähenemisega organisatsioonile vajaliku informatsiooni kindlakstegemise, kogumise, jagamise ja hindamisega.  Organisatsiooni käsitletakse inimeste kogukonnana, mis annab informatsioonile teatud tähendusi.
  3. Infojuhtimine on erinevates vastastikus seostes olevate teabe hankimise, loomise, organiseerimise, jagamise ja kasutamise protsesside võrgustiku juhtimine, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonnapoolsete teguritega. Infojuhtimise üldine eesmärk on teha kättesaadavaks õige info õigel ajal.  Teadmusjuhtimine on rohkem seotud inimestega. Teadmusjuhtimine hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teatakse ja õpitakse.
  4. Inimestele tuleb anda õiget ja kasulikku teavet. On vaja, et ühiskonna arengus tuleksid probleemid oluliste otsuste tegemisel piisavalt selgesti esile. Info on eetiliselt õigustatud inimühiskonna ja selle liikmete heaolu kaitsmisel.  Informeeri töötajat. Töötaja informeerimine ei ole ainult teabe jagamine. Kui töötajaga räägitakse firmas toimuvast, tunnevad nad end organisatsiooni osana, kogevad firma hoolitsust, huvi ja arvestamist nendega. Kui tootajad ei saa piisavalt infot või kui neid ei kuulata, moodustavad nad ise infot tootvaid gruppe. Selle asemel, et kulutada aega ja energiat oma või ettevõtte eesmärgi saavutamisele, loovad nad oma versioone. Kui töötaja jäetakse tähelepanuta, väheneb tema kohusetunne ja töö tulemuslikkus ning organisatsioon kannatab.
  5. Autorid toetuvad teiste avaldatud teadlaste artiklitele. Nad uurivad, analüüsivad, refereerivad ja avaldavad siis oma mõtted ning teevad oma järeldused.

Teadmusjuhtimine I moodul 1. ülesanne

Ülesanne 1:

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

  • Teadmusjuhtimist võib käsitleda kui organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsessi – Hedlund (1994).
  • Teadmusjuhtimist  võib defineerida kui protsessi või praktilist tegevust teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks – Harry Scarborough jt (1999).
  • Teadmusjuhtimist  võib käsitleda kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis – Roots jt. (2008).
  • Teadmusjuhtimine ei ole ärikonsultantide väljamõeldis, vaid praktiline vajadus vastukaaluks olulistele sotsiaalsetele ja majanduslikele trendidele, milleks on globaliseerumine, arvutitehnoloogia kiire areng ja suundumine teadmistepõhistele organisatsioonide, milles informatsiooni ja teadmisi/teadmust käsitletakse kui olulisemat ressurssi organisatsiooni efektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks – Prusak (2001).

Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus. Kui informatsiooni on võimalik salvestada erinevatel andmekandjatel, siis teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.
Tänapäeval kasutatakse organisatsioonilises kontekstis mõlemaid mõisteid tihti koos – info- ja teadmusjuhtimine – sest nii infojuhtimine kui teadmusjuhtimine on tihedalt läbipõimunud ja mõlemad on olulised organisatsiooni tõhusaks toimimiseks.

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

1996. ja 1997. aastal olid kõige olulisemateks publikatsioonideks, mis mõjutasid teadmusjuhtimise arengut:

  • Thomas A. Stewart’i artiklite seeria ajakirjas Fortune (Stewart 1993, 1995), ja
  • Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi (1995) raamat The Knowledge Creating Company.

Nonaka ja Takeuchi (1995) defineerivad teadmistepõhist organisatsiooni tema võime kaudu kohanduda muutuvale keskkonnale luues uut teadmust, seda organisatsiooni liikmetega efektiivselt jagades ning rakendades seda organisatsiooni edukaks toimimiseks. Seega võib teadmusjuhtimist vaadelda kui strateegiat, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis. Nonaka (1991) leiab, et teadmistepõhise firma peamine eesmärk on pidev innovatsioon ning teadmusjuhtimine võimaldab organisatsioonil püsida ja vastata kiirelt muutuva keskkonna väljakutsetele.

Mõned olulisemad sündmused teadmusjuhtimise arengus:

  • 1959 – Peter F. Drucker võttis kasutusele mõiste teadmustöötaja (knowledge worker)
  • 1966 – Michael Polyani tutvustas termineid väljendatavad (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge)
  • 1986 – Rootsi teadmusjuhtimise pioneer Karl-Erik Sveiby publitseeris koos Tom Lloydiga The Know-How Company.
  • 1991. aastal määrati Leif Edvinsson Skandia intellektuaalse kapitali asepresidendiks, mis oli esimene ametikoht, mis oli otseselt seotud teadmusjuhtimisega
  • 1991. aastal avaldas Ikujiro Nonaka Harvard Business Review-s artikli ‘knowledge-creating company’, mille põhjal ta avaldas hiljem koos Hirotaka Takeuchi’ga samanimelise raamatu (1995).
  • 1993. aastal ilmus Tom Stewart’i artikliteseeria ajakirjas Fortune – ‘Intellectual capital: your company’s most valuable asset’ , mis aitas tõsta teadlikkust teadmusjuhtimisest
  • 1995 korraldati esimene konverents Ameerika Ühendriikides Houstonis – Knowledge For Strategic Advantage.
  • 1996. aastal toimus esimene teadmusjuhtimise konverents Euroopas
  • 1998. aastal pealkirjastas maailmapank oma maailma arenguaruande järgnevalt: Knowledge for Development.
  • Hiljutised uuringud näitavad, et 75-80% firmadel on teadmusjuhtimise programmid ja teadmusjuhtimisest räägitakse samuti haridusorganisatsioonide tasandil.

Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

Eristatakse kolme arenguetappi:

  1. Infotehnoloogia tähtsuse tunnetamine info ja teadmiste jagamisel.
  2. Inimressursside olulisuse tunnetamine, õppimine ja arutelud praktikakogukondades.
  3. Otsisüsteemide loomine nii, et infokasutaja teaks selle olemasolust, saaks selle kiiresti kätte ja saaks tulemuslikult kasutada.
  4. (teoreetikute arvates on 4. arenguetapp ka, mida iseloomustab organisatsioonivälise info ja teadmiste olulisuse tunnetamine)

Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on seotud mitmete valdkondadega:

  • Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli
  • Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises
  • Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas

Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga, epistemoloogiaga, eetikaga, jne.

Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Infojuhtimine on erinevates vastastikus seostes olevate teabe hankimise, loomise, organiseerimise, jagamise ja kasutamise protsesside võrgustiku juhtimine, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonnapoolsete teguritega. Infojuhtimise üldine eesmärk on teha kättesaadavaks õige info õigel ajal.

Teadmusjuhtimise keskmes on teadmised/teadmus. Kui informatsiooni on võimalik salvestada erinevatel andmekandjatel, siis teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.

Teadmiste tüpoloogia

Paljud teoreetikud on koostanud teadmiste tüpoloogiaid ja näevad informatsiooni ühe lülina hierarhias:

  1. Andmed (Data)
  2. Informatsioon (Information)
  3. Teadmised (Knowledge)
  4. Teadmus/tarkus (Wisdom)

teadmiste-typoloogia

Teadmiste püramiid. (Allikas: Virkus, 2013).
 

Russell Ackoff, süsteemiteoreetik ja organisatsiooniteooria professor, väidab, et võib eristada 5 kategooriat:

  1. Andmed (Data): sümbolid
  2. Informatsioon (Information): Andmed, mis on töödeldud nii, et nad oleksid sobivad kasutamiseks; vastavad küsimustele “kes”, “mida”, “kus”, ja “millal”
  3. Teadmised (Knowledge): andmete ja informatsiooni kasutamine; vastab küsimusele “kuidas”
  4. Arusaamine (Understanding): vastab küsimusele “miks“
  5. Tarkus (Wisdom): hinnatud arusaamine.

Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme peamist teadmiste hankimise allikat:

  1. Parim kogemus või hea praktika (Best Practices)
  2. Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory)
  3. Praktikakogukonnad (Communities of Practice)

Kasutatud materjalid

Virkus. S. (2013). Teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus. Teadmusjuhtimise kujunemine. Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad. Loengukonspekt. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=445371

Rühmatöö – haridusasutuse evalveerimine

Rühmatöös “Haridusasutuse evalveerimine” analüüsime koos Viive ja Marisega arvutiklassi kasutamist  kolme kooli – Haljala Gümnaasiumi, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi ja Kuusalu keskkooli näitel.

Rühmatöö esitlus on Google Drives.

www.delicious.com/taimi

mai 2019
E T K N R L P
« märts    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)