//
kursused

Digitaalsete õppematerjalide koostamine IFI7053

This category contains 11 posts

Kursuse tagasiside ja enesehinnangu refleksioon

Kohe alguses ütlen, et see oli üks väga meeldiv kursus. Mul on suur õnn ja au lõpetada kursust, mis sai e-kursuse kvaliteedimärgi omanikuks. Ma kirjutasin õpilepingus, et “mulle meeldib tegeleda praktiliste asjadega” ja see kursus koosneski paljude erinevate tööde tegemisest, vahendite, keskkondade jm katsetamisest.

Kursuse materjalid olid kõik olemas – piisavad ja põhjalikud. Ülesanded olid tihti päris pähklid ja aeganõudvad, aga huvitavad ja väljakutset pakkuvad. Edufeerd-i keskkonnas sain jälgida ülesandeid, enda edenemist ja teiste töid kiiresti ning ülevaatlikult. Edufeerd-i keskkond oli ilmselt põhjuseks, miks said kõik kodutööd õigeaegselt tehtud – vaadates teiste tumesinist tehtud ja esitatud töö ruudukest, ei saanud ju ise ka nõrgem olla!

Õpilepingus kirjutasin oma eesmärkides – need kõik said täidetud:

  • sain ülevaate uutest suundadest ja vahenditest digitaalsete materjalide loomisel ;
  • saina teada, milline on kvaliteetne digitaalne õppematerjal, e-õpiku nõuded;
  • uurisin, milline peaks olema digitaalne materjal, mis sobib kasutamiseks nii arvutis, tahvelarvutis, nutitelefonis ja mujal (materjali tüüp ja OS);
  • testisin, millised testide loomise vahendid on parimad;
  • täiendasin ja täpsustasin teadmisi allikatega töötamise nõuete kohta (autoriõigused, litsentsid, Mendeley keskkond);
  • proovisin kursuse lõputöö teha võimalikult hästi.

Osalesin aktiivselt kõikides kontakttundides. Huvitav väljakutse oli teha tööd Mac-i klassis – toimus minu esimene kokkupuude selle OS-iga.

Kõik pakutud materjalid lugesin läbi – eestikeelsed hästi, inglisekeelsed rahuldavalt. Kodutööd tegin ära  õigeaegselt ja iseseisvalt. Lugesin läbi kaaslaste blogipostitused, vastasin ka küsimustele ja avaldasin oma arvamust kommentaarides ja ka Skype-grupis. Sellest sain palju kogemusi ja ka innustust.  Kursuse lõputööks olevat rühmatööd tehes suhtlesin aktiivselt näost-näkku, Skype-teel ja Google Drive’is dokumente jagades. Aktsepteerisin teiste mõtteid ja pakkusin välja enda omi.

Ma hindan kursust hindega “5” viiepallisüsteemis ja ennast õppijana hindega “5-“. Sest alati saab veel usinam olla! 🙂

Õppematerjalide kvaliteet

7. ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/05/05/viimane-teema-oppematerjalide-kvaliteet/

Õppematerjalide kvaliteedist

Veebis avaldatavate õppematerjalide kvaliteedi kontrollimisega on kindlasti vaja tegeleda. On väga hea, et Koolielu (uus Koolielu)  on tööle rakendanud ainemoderaatorid. Kui koolitasin õpetajaid Tiigrihüppe koolituskursustel “Arvuti koolis”, siis oli selline nõue, et igast grupist (10-12 inimest) tuleb avaldada vähemalt 3 tööd Koolielu portaalis (siis oli veel vana portaal). Juhtus nii, et 10 õpetaja tehtud tööde seas ei olnud ühtegi sellist, mida tunnistaks nii heaks, et teistele julgeks soovitada kasutada õppetöös. Kahjuks oli aga nõue avaldada tööd (see oli lepingus sees) ja nii jäi minu südametunnistusele mitme sellise töö avaldamine koolielus, mis ei olnud kvaliteetsed.

Millised on siis kvaliteetsed õppematerjalid?

  1. Sisu
    • terviklik, loogiliselt ülesehitatud, liigendatud, vajalike meediaelementidega täiendatud;
    • ei sisalda faktivigu;
    • õpijuhendit sisaldav, milles on metoodilised soovitused, seos ainekavaga, sihtgrupp, materjali tüüp ja märksõnad.
  2. Teostus
    • struktuur ja vorm on selged, ühtlased, loogilise liigendusega;
    • maht on optimaalne, et avamine ei oleks aeganõudev;
    • kasutatav erinevate tarkvaraplatvormide ja veebilehitsejatega;
    • keeleliselt korrektne;
    • tehniliselt korrektne;
    • kujundusstiil ühtne, värvivalikud sisu toetavad, olulist rõhutav.
  3. Autorlus
    • materjali autor
    • loomise aasta
    • litsentsiteave

(Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded, 2012)

Meie rühmatöö sellel kursusel on avaldatud LeMill’i keskkonnas. Seal puuduvad moderaatorid, kes vaataks materjalid enne avaldamist üle ja vajadusel suunaks parandamisele. Meie rühmatöö materjali hindasin Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudeli järgi (punktid minu isiklik arvamuse järgi):

SISU

  • Teema terviklik käsitlus – 3
  • Õpijuhend – 1
  • Faktiline õigsus – 3
  • Motiveerivus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine – 2

TEHNILINE TEOSTUS

  • Struktuur ja liigendatus – 3
  • Materjali maht, vorming ja ühilduvus – 3
  • Keeleline korrektsus – 3
  • Kujundus – 3
  • Tehniline korrektsus – 3

AUTORLUS

  • Autorlus – 4

Kokku 28 punkti.

Õppematerjal vastab kvaliteedinõuetele, kui hindamisel on saadud 28 – 31 punkti (Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded, 2012).

Koolielu ja miks mitte ka LeMilli keskkonnas võiks olla hindamismaatriks kohe sisse ehitatud. Kui sain oma materjali valmis, siis avaldamise käsule vajutades tuleb ette hindamismaatriks, kus kasutaja hindab valikuid tehes oma töö ära. Kui punkte tuleb kokku liiga vähe, siis materjal ei muutu avalikuks. Autor teeb oma töös korrektuurid ja hindab uuesti. Nõutud punktide arvu korral muutub materjal kõigile nähtavaks. Kuidas teile see idee meeldib? 🙂 See on ju teostatav?

Kokkuvõte teadusartiklist

Lugesin 9-osalise kvaliteediraamistiku kohta artiklist “A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources” (Leacock & Nesbit, 2007).

  1. Sisu kvaliteet –  täpne, tasakaalustatud ideede esitamine piisava detailsusega
  2. Õppe eesmärkide ühtlustamine – õppimise eesmärgid, tegevused, hindamine ja õppija omadused
  3. Tagaside ja kohandumine – sisu või tagasiside oleneb õppija sisestatud  infost
  4. Motivatsioon – oskus motiveerida ja huvituma panna
  5. Disain – digitaalsete objektide kvaliteet, tekstide, piltide, audio ja video integreerimine
  6. Kasutatavus – navigatsioon selge, intuitiivne
  7. Juurdepääsu tagamine – sisu esitada nii, et pääsevad juurde puudega ja ka mobiilsed kasutajad (Flash, Java, muud pluginad)
  8. Korduvkasutamine – võimalus kasutada erinevate õpikeskkondade ja erineva taustaga õppijate poolt
  9. Standardid – järgida rahvusvahelisi  standardeid ja spetsifikatsioone

Kasutatud materjalid

Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded. (2012). Loetud aadressil http://koolielu.ee/info/readnews/170071/koolielu-portaali-ppematerjalide-kvaliteedinuded

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. Loetud aadressil http://www.ifets.info/journals/10_2/5.pdf

Rühmatöö aines “Digitaalsete õppematerjalide koostamine”

Ülesanne
Rühmatööde eesmärgiks on:

  • Uurida põhjalikumalt mingit konkreetset tehnoloogiat või vahendit digitaalsete õppematerjalide loomiseks. Väiksemahuliste vahendite korral sobib ka mitme samalaadse vahendi võrdlus.
  • Koostada veebipõhine õppematerjal, mis annab ülevaate vahendi peamistest võimalustest.

Viive, Marise ja Taimi rühmatöö on LeMillis kogumikuna Veebitahvlid http://lemill.net/community/people/viiveabel/collections/veebitahvlid

 

 

 

Allikmaterjalidele viitamine

6. ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/04/18/kuues-teema-allikmaterjalidele-viitamine-2/

Teoreetiline osa: kokkuvõte lugemismaterjalidest

Artikkel “Allikmaterjalidele viitamine” (Põldoja & Laanpere, 2012) oli väga hariv ja huvitav. Selle teemaga olen kokku puutunud palju, kuid ikka tekib olukordi, kus ei tea täpselt, kuidas mingit allikakirjet vormistada.

  1. Näiteks tekitab minus kahtlusi, kui ma viitan veebis olevale pdf failile (Põldoja, 2012). Kas vormistan allikakirje kui veebilehekülg ehk Document on WWW (APA 6th-ed style guide, 2013) või tuleb kuidagi märku anda, et see on veebi üles pandud pdf fail?
  2. Või siis see aja märkimine – kui artiklis “APA 6th-ed style guide” on kirjutatud, et seda on viimati uuendatud 13. märtsil 2013, siis kirjutangi viitesse ja  allikakirjesse 2013?
  3. Kui viitan pildile, siis kas pildifailile või veebilehele, kus pilt pärit? (sel juhul, kui ei ole tegemist pildialbumiga vaid näiteks veebilehel või blogipostituses oleva pildiga). Selles postituses on näiteks pilt springer.png ja kui keegi seda pilti kasutab, siis kas viitab https://taimidreier.files.wordpress.com/2013/04/springer.png või tervele sellele postitusele?

Minu isiklikud kogemused seoses viitamisega:

  • Tiigrihüppe koolitajana olen õpetanud seda mitmetes erinevatel kursustel (Digitiiger, Õppematerjalide loomine ja avaldamine internetis, Enesekontrollitesti loomine programmiga HotPotatoes, KooliMill)
  • Kui oli teada, et gümnaasiumiõpilased peavad kõik hakkama uurimistööd tegema, siis tekkis idee luua õpetajate juhendamise aitamiseks koolituskursus “Uurimistöö arvutil”, milles on tähtsal kohal viitamine ja allikakirjete koostamine.  (http://tiiger3.havike.eenet.ee/uurimus/)
  • Tiigrihüppe koostatud töörühmaga koostasime “Informaatika materjale põhikoolile” (http://erut3m.havike.eenet.ee/arvutiopik/), milles kirjutasin tekstitöötluse ja referaadi osa. Üks alapeatükk on pühendatud viitamisele (http://erut3m.havike.eenet.ee/arvutiopik/?page_id=80), kus püüdisin selgitada seda põhikooli õpilasele arusaadavalt.
  • Gümnaasiumis õpetan kursust “Arvuti kasutamine uurimistöös”. Kuna meil on koolis kasutada Office 2010, siis viitamiseks ja kasutatud materjalide loetelu loomiseks kasutame seal Word 2010 refereerimis vahendeid (juhend http://yuuluw.havike.eenet.ee/uurimus/wp-content/uploads/2011/08/JUHEND_Viitamine_-allikmaterjalidele_2010.pdf). Isegi, kui neil hiljem ei ole seda programmi, teavad nad nüüd, kuidas viited ja allikakirjed peavad vormistama. Word 2010-ga viidete loomise eeliseks on ka see, et lihtsalt saab valida ja muuta viitamisstiili (APA 5, APA 6, MLA, Chicago) ning viidete lisamisel materjalide loetelu uuendada.

Praktiline osa

Avastasin, et Scholaris on võimalik sisseloginud kasutajal oma viited salvestada. Minu salvestatud viited on aadressil http://scholar.google.com/citations?user=Vm3QTE4AAAAJ

  • www.sciencedirect.com
    ScienceDirect on üks juhtivamaid teaduslikke andmebaase kirjastuselt Elsevier, mis pakub juurdepääsu artiklitele ja raamatutele rohkem kui 2500 eelretsenseeritud ajakirjast ning rohkem kui 11000 raamatust. Akadeemilise raamatukogu kaudu on avatud vaid ajakirjade kollektsioon.

Tegin otsingu samade märksõnadega, mis Scholaris, aga saaduv viited olid teised. Üks oli huvitav artikkel.
Supporting the digitally able beginning teacher Original Research Article
Teaching and Teacher EducationVolume 26, Issue 7October 2010Pages 1429-1438
Louise Starkey View This Article Sellega artikliga seotuid oli 4. (4 Reference work articles related to )

Springer

IEEEComputerSociety

Registreerisin konto (http://www.mendeley.com/profiles/taimi-dreier/), installisin Mendeley Desktop-i. Liitusin grupiga Creating Digital Learning Resources. Otsisin Mendley-st samade märksõnadega, mis eelmistes andmebaasides. Lisasin leitud materjalid oma kogusse. Lisasin Mendeley desktopi abil pdf faili http://www.cambridgedistanceeducation.org.uk/CambridgeConferenceMainPaper2009.pdf ja sünkroniseerisin Mendeley veebikeskkonnaga.

Viitamise näited

  1. Raamat (Rodriguez, Barrios, & Schultz, 2009)
  2. Teadusartikkel (Romaniello, Rey, Carlos, & Medlin, 2010)
  3. Konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Jamieson-Proctor, Finger, & Albion, 2010)
  4. Veebilehekülg (Põldoja & Laanpere, 2012)

Jamieson-Proctor, R., Finger, G., & Albion, P. (2010). Auditing the ICT Vocational Self-Efficacy of Teacher Education Undergraduates. International Society for Technology in Education Conference (lk 1-11). ISTE. Allikas: http://eprints.usq.edu.au/8920/

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2012). Allikmaterjalidele viitamine. Allikas: Digitaalsete õppematerjalide koostamine: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/

Rodriguez, M. A., Barrios, J. D., & Schultz, E. S. (2009). THE USE OF AN INNOVATION CLASSROOM A Perspective in the Introduction of ICT in Elementary Schools. (J. Cordeiro, B. Shishkov, A. Verbraeck, & M. Helfert, Toim-d) Insticc-Inst Syst Technologies Information Control & Communication.

Romaniello, A., Rey, U., Carlos, J., & Medlin, D. (2010). Higher education success and ICT. Bulletin of Applied Computing and Information Technology, 7(1), 109. Allikas: http://books.google.com/books?id=6S0napW1w2kC&pgis=1

Kasutatud materjalid

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2012). Allikmaterjalidele viitamine. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/

Põdoja, H. (2012). APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte. Loetud aadressil http://www.hanspoldoja.net/apa6/apa6_lyhikokkuvote.pdf

APA 6th-ed style guide. (2013). Loetud Curtin University lehelt aadressil http://libguides.library.curtin.edu.au/content.php?pid=141214&sid=1335391

Autoriõigus

5. ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/04/06/viies-teema-oppematerjalide-autorioigus-2/

Õppematerjalide autoriõigusest

Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Avalikustamiseks loetakse teose avaldamist koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma. Autoriõigusega kaitstavate teoste nimekiri ja ka nende intellektuaalse tegevuse tulemuste nimekiri, millele autoriõiguse ei kohaldata, on välja toodud Autoriõiguse seaduses (2012).

Autori õigused jagatakse kaheks: isiklikud ehk moraalsed õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autoriga lahutamatult seotud ning neid ei saa müüa ega ära võtta. Küll aga võib autor anda isiklike õiguste kasutamiseks teistele loa ehk litsentsi. Varalisi õigusi on võimalik müüa, samuti võib anda litsentsi nende kasutamiseks teiste isikute poolt. Näiteks õpikute ja töövihikute puhul on autor sageli andnud teose varalised õigused õpikukirjastusele ning saanud oma töö eest autoritasu. Internetis olevate õppematerjalide puhul kuuluvad varalised õigused enamasti materjali autorile. Vastavalt autoriõiguse seadusele lähevad otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teoste varalised õigused üle tööandjale. Õpetajate poolt loodud õppematerjalid valmivad siiski enamasti väljapool tööaega ning omal initsiatiivil (Põldoja).

Mina pooldan avatud sisulitsentse ja kasutan tavalisest Creative Commonsi litsentsi Attribution-NonCommercial-ShareAlike (CC BY-NC-SA), mille kohaselt tuleb viidata autorile, ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel ja jagamisel kasutada sama (või sarnase sisuga) litsentsi.

Tiigrihüppe koolitajana olen autoriõigusega palju kokku puutunud. Autoriõiguse teemat olen  käsitlenud koolituskursustes: Digitiigri põhikursus, lisakursused “Õppematerjalide koostamine ja avaldamine internetis”, “Enesekontrollitesti loomine programmiga HotPotatoes”, “KooliMill”, “Ühistöö vahendid õppetöös”, “Uurimistöö arvutil”. Õpetajatel on tihti raske aru saada, miks ta ei või oma õppematerjali lehel internetis avaldada internetist leitud suvalist pilti lihtsalt niisama, ilma viitamata, ilma litsentsi uurimata. On esinenud lahkarvamusi ja mõni töö on jäänud sellepärast ka avaldamata, et autoriõigusega ei olnud asjad korras. Asja on mõnikord päästnud vistutamise kasutamine. Vistutamise puhul ei ole oluline vistutatava teose litsentsi järgida, kuna sel juhul kopeeritakse ainult üks koodirida (ingl. k. embed code), mis kirjeldab ära video või muu meediasisu asukoha. Vistutatud sisu paikneb ikka esialgses serveris ning seda ei kopeerita. Seega võimaldab vistutamine lisada oma õppematerjalidesse ka täielikult autoriõigusega kaitstud sisu (Põldoja). Videode, esitluste ja ka pildigaleriide keskkondades on paljudes vistutamise koodi võimalik saada.

Mulle meeldib väga veebileht Autor.ee, kust saab tavaliselt vastuse lihtsamas keeles, kui seda ütleb Autoriõiguse seadus Riigi Teatajas. Kohe avalehe paremal paneelil on valikud, näiteks klõpsates lingil FOTO, saab lugeda fotode ja pildistamisega seotud autoriõiguse seadustest. Seal tuleb juttu ka heast tavast ja isikuandmete kaitse seadusest. Kus pildistada tohib ja kus ei tohi, on päris keeruline info.

Ühel seminaril ma esitasin küsimuse pildistamise kohta (aga piisavalt põhjendatud vastust ei saanudki). Küsimus nüüd laiale ringile:

Laenasin sõbrannalt fotokaamera ja läksin reisile. Seal andsin reisikaaslasele kaamera, et ta teeks minust pildi päikeseloojangu ja kaljude suunas. Kaamera andsin peale reisi sõbrannale tagasi. Sõbranna mees nägi pilti ja saatis selle loodusfotode konkursile ja sai auhinna. Kes on foto autor?

  • autor=pildistaja on suvaline tüüp, kelle nimegi ei tea;
  • pildi idee autor ja pildil peal olen mina
  • kaamera, millega pilt tehti, on sõbranna oma
  • konkursile saataja ehk foto omanik veebis on sõbranna mees

🙂

Teadusartikkel

Lugesin Sandra Schaffert’i ja  Guntram Geser’i 2008. aastal avaldatud artiklit  Open Educational Resources and Practices (Avatud hariduse vahendid ja tavad). Seal räägitakse avatud hariduse vahenditest (Open Educational Resources – OER), mida analüüsis Avatud e-õppe sisu seireteenistus (Open e-Learning Content Observatory Services – OLCOS). Põhiküsimuseks oli see, kuidas on tänu OERile võimalik õpetamises ja õppimises muutusi läbi viia. 

Avatud hariduse vahendid (OER) jagunevad 4 liiki:

  1. avatud juurdepääsuga (open access) – sisu on tasuta
  2. avatud litsentsiga (open licensed) – vaba litsentsiga (jagamiseks, muutmiseks)
  3. avatud formaadiga (open format) – lihtne taaskasutada
  4. avatud tarkvara (open software) – vaba lähtekoodiga tarkvara

Artiklis tutvustatakse OER-e  ja kirjeldatakse võimalikke lahendusi, mis tagaksid OERide parema väljatöötamise, jagamise ja kasutuse. Pakutakse välja hariduspoliitika kujundajatele ja rahastamise eest vastutavatele asutustele soovitusi,  mis aitavad kaasa hariduspoliitika otsuste tegemisele. Nõuandeid jagatakse ka direktoritele ja haridusasutuste juhtidele. Eraldi on välja toodud soovitused ka õpetajatele ja õppuritele-tudengitele (õpetajad peaksid jagama õppematerjale,  nende sisu ja ka kogemusi läbi avatud keskkondade, hoidlate ning avatud litsentsidega). Peale nende jagatakse soovitusi veel ka õppematerjalide repositooriumite parendamiseks ja  e-õppe vahendite ja keskkondade arendajatele. Näiteks soovitatakse õpiobjektide toimetamisel mitte järgida ülalt-alla strateegiat, vaid anda õpetajatele rohkem õigusi; teha litsentsi lisamine võimalikult lihtsaks ja aidata lisada metaandmeid lihtsalt ja loogiliselt. Peatükis, milles on juttu  läbi käsiraamatute (tutorialsjuhendamisest, räägitakse WikiEducatori projektist, mille nad leidsid olema sobivaks platvormiks, et teha koostööd väljapool projekti ja teiste huvitatud isikutega. WikiEducator projekti meeskond loodab, et üheskoos töötatakse välja tasuta versioon õppekavast 2015. WikiEducator on veebis http://wikieducator.org/Main_Page

Kasutatud materjalid

Põldoja, H. Õppematerjalide autoriõigus. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

Autoriõiguse seadus. (2012). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005

Autor.ee, intellektuaalomandi infovärav. http://www.autor.ee/est

Schaffert, S., & Geser, G. (2008). Open Educational Resources and Practices. eLearning Papers, 7. Loetud aadressil  http://elearningpapers.eu/en/download/file/fid/19291

Uued tehnoloogiad

4. ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/03/24/neljas-teema-uued-tehnoloogiad-2/

Lugemismaterjalidest

E-õpikute loomisest ja kooli toomisest on viimastel aastatel olnud väga palju juttu. Mina kuulusin ka üle-eelmisel ja eelmisel aastal töörühma, kes tahtis välja töötada informaatikaõpiku põhikooli II-III astme jaoks. Alguses ei olnud kindlat eesmärki kellelgi, milline peaks lõppresultaat olema. Kahjuks olid meil plaanid suuremad, kui teha suutsime. Lõpuks avaldasime Informaatika materjale põhikoolile. E-õpiku nime me sellele teosele ei pannud. Mina koostasin sellest materjalist tekstitöötluse ja referaadi osa. Võib olla annab seda edasi arendada, lisada interaktiivsust ja muud?!

Loen lugemismaterjalist:
E-raamatu ja e-õpiku puhul võib ette näha mitmeid erinevusi:

  • Erinevalt ilukirjanduslikest raamatutest ei moodusta õpiku monoliitset tervikut: e-õpikut saab müüa üksikute peatükkidena, neid erinevas järjekorras kokku panna jne.
  • e-õpik sisaldab simulatsioone, harjutusi ja muud interaktiivset sisu.
  • e-õpik võimaldab jälgida õppija edenemist ning õpiku sisu sellele vastavalt kohandada.
  • e-õpik võimaldab õppijatel lisada märkmeid, näha teiste õppijate märkmeid jne. (Põldoja, 2012)

Meie informaatika materjalide kogumikul on täidetud esimene punkt ja teisest harjutuste osa. Interaktiivsust, märkmeid  jm lisada ei ole võimalik. Tean, et meie 2. klassi õpetaja kasutab e-aabitsat ja e-loodusõpetuse õpikut. Seal on palju interaktiivset sees (väike näide oli eelmisel semestril tehtud videos).

Interaktiivse tahvliga olen töötanud juba ligi 10 aastat. Mul on SMART Board tahvel ja ma olen sellega väga rahul. Kasutan Notebooki tarkvara ka, aga enamuse aega ikka kõiki arvutiprogramme puutetahvli abil.

E-raamatute loomine

E-raamatu loomiseks on vahendid mitu, aga tegelikult vähe (nagu ma lõpuks järeldasin). Esimene väljapakutud vahenditest on iBooks Author, millega saab luua e-raamatut iPadile. See langes kohe ära, sest arvuti on WindowsOs-ga ja telefon Android.

Järgmisena võtsin PressBooks nimelise. Peale registreerimist pidin vastama küsimusele

PressBooks

Et kui ei tea, mis on USA presidendi perekonnanimi, siis ei ole sa e-raamatu loomise vääriline! 😀

Pressbooksi töölaud näeb välja nagu WordPressil. Kes on sellega tööd teinud, siis on lihtsam. Ei ole küll kategooriaid ja postitusi, kuid on raamatuosad, esi- ja tagakaas ja peatükid. Meedia lisamine nagu WordPressil, värvilisi välimuse teemasid valida ei saa. Kuna mul koolis oli neljapäeval kooli ajaloo konverents direktorite teemal, siis tegin sellest ka e-raamatu. Loe e-raamatut Direktorid läbi aegade. Loodud e-raamatut saab eksportida standformaatidesse PDF, EPUB, MOBI ja teistesse (Hpub, ICML, XHTML, WordPresss XML).

Kuna PressBooks oli tuttava WordPressilaadne, siis otsustasin katsetada ka Sigilit EPUB formaadis raamatute loomiseks. Selle peale kulutasin aga liiga palju aega ja lõpuks see vahend mulle ikkagi ei meeldinud.

Niisiis SIGIL. sigil

Tuleb arvutisse installida. Töötab Windows’i, Linux’i and Mac’iga. Tekstidena kasutab xhtml faile, mida saab redigeerida kas tekstivaates või html-koodi vaates. Kujundamseks saab kasutada css-i – lubab manuaal. Mina proovisin mitut css faili, kuid kujundus jäi ikkagi tavaliseks nn mittekujundatuks. Ehk oli asi minu telefonis olevas Epub Readeris? Ei tea.  Arvutisse paigaldatud Sigiliga saab küll luua ja redigeerida, aga epub-i kui raamatu vaadet ta ei näita.  Salvestasin oma (jällegi direktoritest tehtud) epub faili dropbox-i ja avasin selle telefonis oleva Aldiko Readeri abil – täiesti e-raamatu moodi oli :-). Laadisin faili ka üles oma serverisse, kuid sealt millegipärast telefon ei ava. Aadress on http://www.taimi.dreier.ee/pyg-direktorid.epub. Arvuti tunneb küll faili ära ja Ghrome brauser laeb alla.

Küsimus: kas Windows arvutile on ka tarkvara olemas Epub-failide lugemiseks?

Õpilastega oleme me teinud e-raamatuid vahendiga Myebook.com. Näiteks Londoni vaatamisväärsustest,  sõudmisest või Pärnu linna ajaloost.

Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima tahvelarvutitesse või tuleks võtta suund BYOD lähenemisele?

Sellele kas-küsimusele ei saa vastata valikutega ei/jah, nagu tavaliselt. Kui kool lihtsalt ostab tahvelarvutid, aga nendega ei tehta midagi tarka vaid lihtsalt mängitakse ja surfatakse, siis on vastus “ei”. Kui koolis on eestvedaja, kellel on teadmisi, kogemusi, tahtmist (ja mida kõike veel) selleks, et tahvlid tunnis tõeliselt töösse panna, siis on vastus “jah”.

Suuna BYOD (meil oli kursusekaaslastega vesteldes ettepanek – võtame kasutusele väljendi KOS – kaasas oma seade, miks me peame ingliskeelsete väljenditega rääkima?) lähenemisele saab võtta kohtades, kus elavad majanduslikult kindlustatud lapsed. Tean mitmeid  maakoole, kus ei ole õpilased ja õpetaja nutitelefoni ega tahvelarvutit kordagi kasutanud, omamisest rääkimata. Minu koolis on umbes pooltel õpilastel, keda ma õpetan, nutitelefon. Kuna meil levib koolimajas ka vaba wifi, siis nad kasutavad oma seadmeid tihedalt, eriti vahetunnis, mängimiseks, videode vaatamiseks, muusika kuulamiseks ja muuks selliseks lõbusaks.  Mina olen tunnis natuke QR koodidest rääkinud ja nende vähestega, kellel see oli olemas, kasutanud. Korra oli neil ka navigeerimisülesanne: erinevate koduteede pikkuste mõõtmine telefoni abil.

Mart Laanpere (2013) oma selle nädala Postimehe artiklis on küll positiivselt meelestatud igale õpilasele arvuti andmisest. Artiklist loen põhjusest, miks nii vähe kasutatakse digitaalseid vahendeid : “Üks põhjusi on asjaolu, et igal õpetajal ja õpilasel ei ole veel käepärast oma personaalset arvutit – nii arvas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) professor Nicholas Negroponte”.

Mina ei ole ole nii optimist-sinisilm. 🙂 Asi on ikka inimeses, mitte tehnikas.  Või nagu keegi kunagi ütles – probleem jääb ikka klaviatuuri ja tooli vahele.

Kasutatud materjalid

Põldoja, H. (2012). Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil  http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

Laanpere, M. (2012). 21.sajandi kool: personaalne õpikeskkond, e-õpik ja teadmusloome. Videoloeng aadressil http://vimeo.com/40589986

 Laanpere, M. (2013). Mart Laanpere: igale õpilasele oma arvuti. http://arvamus.postimees.ee/1185576/mart-laanpere-igale-opilasele-oma-arvuti/

Arvutipõhine testimine

3. ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/03/07/kolmas-teema-arvutipohine-testimine/

1. Ühe testide koostamise vahendi tutvustus ja näide

Testide koostamise vahend – Hot Potatoes. Valisin selle vahendi, sest see on minu lemmik olnud juba palju aastaid. Peale minu meeldib see ka paljudele teistele õpetajatele ja ka 12. klassi õpilased tegid selle abil enesekontrolliteste. Õppisime HTML-keelt õpilastega, seejärel nad valisid meeldiva teema ja sihtgrupi (vanuse) ning tegid testid, siis koostasid avalehe ja avaldasid kas hot.ee või zone.ee serveris. Siinkohal mõned näited õpilaste töödest: Kas tunned kuid?,  Tennis, II Maailmasõda, Automargid, Jalgpall.

Tutvustuse teen lühidalt, sest “kuumade kartulite” kohta on mitmed eestikeelsed head tutvustused ja juhendid olemas. Ma ei taha neid kasutada ega korrata. Kirjutan natuke tähelepanekuid oma kogemustest.

JCloze – lünktest. Tavaliselt koostatakse lünk selleks, et vastaja sinna sisse ise kirjutab. 7. klassi informaatika arvutite ajaloo teema korral tahtsin õpilasi panna mõtlema sellele, mis oli enne ja mis peale seda toimus. Lihtsalt aastaarve pähe õppida pole ju mõtet (mäletan, et ma ise kunagi õpilasena vihkasin neid töid, kus oli vaja aastaarve pähe õppida ja neid vastata).

cloze

Sellepärast koostasin lünktesti sellisel moel, et lisasin lünkadele rippmenüüd (HotPotatoes programmi seadistuste aknast vahelehelt Muud valiku Use dropdown list instead of ….). Kui ma esimest korda sellist testi tegin, olin üllatunud, et õpilased töö liiga hästi ära tegid. Siis sain aru, et õpilased said ka aru, et ripploendis on sõnad samas järjekorras, kui nad ka lünkadena on. Ma lootsin, et nad mõtlevad valides arve, sellele, kuidas ajalooliselt järjekord oli, aga nemad lugesid, mitmes lünk ja mitmes sõna. Siis otsustasin nad ära petta: 

kood-cloze

võtsin lahti testifaili HML-koodi ja muutsin järjekorra ära. Nüüd jäin rahule. Asi, mida veel vähe kasutatakse testide juures, on lugemismaterjali lisamine võimalus anda teha tööd tekstiga. Näiteks selle testi juures saan anda juurede kas veebilingid või päris täisteksti, mida peavad õpilased lugema ja vastused leidma. Me kurdame, et õpilastel puudub funktsionaalne lugemisoskus. Sellise testi abil saab seda arendada. Selle lünktesti näide.

JMatch – vastavusse seadmine. Seda testitüüpi saab koostada kahel erineval moel, kas valida õige vastavus rippmenüüst või lohistada paremast veerust õige vaste vasakus veerus olevaga kokku.

match-pilt

Kui on tegu pildi järgi vastuse leidmisega, siis on hea teha rippmenüüga testi, sest tavaliselt ei mahu korraga ekraanile ära kõik pildid ja siis on väga ebamugav lohistada. Piltide lisamisel tuleks meelde jätta, et  pildi nimes ei oles tühikuid ega katusega tähti ja et pildi lisamise aknas ei oleks pealkirja real sellel pildil oleva objekti nime. Muidu vastaja liigub hiirega pildile ja talle öeldakse kohe, mis on pildil. Minul on kirjutatud sinna tekst mis on? Parema välimuse tarbeks võiks piltide laius olla sama (minu näitetestis 275 px).  Testi avaldamisel tuleb serverisse saata ka pildifailid! Näide piltidega testist – Mis on korpuse sees?

matchMõistete või võõrsõnade vmss vastavusse viimise korral on lohistamisharjutus mugav, eriti meeldib seda teha õpilastel puutetahvli abil. Siin võiks jälle seadistuste aknast lehel Muud märgistada ära valikud: Paiska küsimuste järjekord segi igal lehe uuesti laadimisel – võimaldab kõrvuti istuvatel õpilastel saada ülesanded teises järjekorras; Kuva piiratud arv küsimusi iga kord, kui leht laaditakse – võimaldab saada õpilastel osaliselt erinevaid ülesandeid. Minu näites arvuti riistvara osade kohta on testis 12 vastavust, aga korraga antakse õpilasele leida 10. Lisasin sellele testile taustaks pildi. Mõnikord on see õigustatud – lohistan mõisted ära ja pilt ilmub nähtavale. Aga väga palju oleneb monitori resolutsioonist ja sellest, millele õpilase tähelapanu nüüd suundub, kas testile või pildile. Mis teie arvate, kas siia sobib see pilt taustaks või mitte?

JQuiz- valikvastustega test  (viktoriin).

quiz

Võimaldab teha küsimusi: kas ühe õige vastusega, mitme õige vastusega (nn liikide märkimine),  lünka kirjutatava vastusega või hübriidküsimusena, kus peale n. korda valesti lünka kirjutamist kuvatakse valikvastused, mille seast tuleb õige leida (n on testi koostaja määrata).
Näitetestis arvuti riist- ja tarkvara kohta on koostatud 15 küsimust, aga igale vastajale kuvatakse korraga 10. Andsin ka käsu paisata küsimuste ja ka valikvastuste järjekord segamini peale lehe uuesti laadimist (nii tulevad õpilastele erinevad ülesanded-vastused ette). Eemaldasin ka nupu Näita kõiki küsimusi korraga. Õpilastele meeldib näha oma töö kulgemist peale iga küsimusele vastamist – selle saab ka määrata samast seadistuste aknast, kas kuvada skoori ja õigesti vastatud küsimuste arvu.

JMix – järjesamisülesanne. Üks lihtsamatest testi liikidest. Saab teha kas klikatava või lohistatava. Kui on vaja kirjutada juurde õpijuhist või anda lugemistekstis arusaamiseks ülesannet, siis saab teha ainult klikatava testi. Näide arvuti mäluühikute järjestamiseks kasvavas järjekorras on puutetahvlil kasutamise jaoks lohistatavana tehtud ja lisateksti sisestamiseks valitavana. Kumba eelistad sina?

JCross – ristsõna. Paljud ristsõnade lahendajad alustavad kõige lihtsamatest sõnadest või nendest, mida nad kindlalt teavad. Sellepärast soovitan märgistada valik Kuva kõik näpunäited ristsõna ruudustiku all. Näide ristsõna arvuti seadmete kohta.

2. Mõtteid teadusartiklist

Juggling hot potatoes: decisions and compromises in creating authoring tools for the Web

1. Harjutuse disain: keeruline versus lihtne.  Autorid tahtsid luua midagi keerulist, sest siiani olid kõik interaktiivsed harjutused olnud nn ühe kliki harjutused.

2. Andmed sisse, harjutus välja: konfigureerimise võimalikkus versus lihtsus.  Hot Potatoest teste oskavad luua ka algtasemega arvutikasutajad. Suur osa testide koostamisest tähendab andmete sisestamist  või kopeerimist kusagilt tekstifailist.

3. Arvutitele suunatud: vanemad versus modernsed vahendid. Autorid tahtsid luua tarkvara, mis sobib kasutamiseks kõikidele brauseritele.

4. Mitmeplatvormiline disain: järjekindlus versus tõhusus.  Programm sobib kasutamiseks erinevates Windowsi versioonides ja ka samuti Mac-arvutites. Need platvormid on mõlemad kasutusel ja Hot Potatoes käitub mõlemas sarnaselt, kuigi vahendid nende loomiseks olid väga erinevad.

5. Teistest vahenditest ja meeskondadest sõltuvus: võimsus versus praktilisus. Testide avaldamiseks pole vaja administraatori õigusi, oskuseid ega servereid, igaüks saab oma testi avaldada. Negatiivsena on nimetatud seda, et täitjate tulemusi ei salvestata ühtses masinas, aga see ei olnudki autoritel algselt plaanis. Nad on loobunud turva- ja jälgimise võimalustest, eelistades võimalikult suurt kasutajate hulka.

Kasutatud materjalid

Arneil, S., & Holmes, M. (1999). Juggling hot potatoes: decisions and compromises in creating authoring tools for the Web. ReCALL, 11(2), 12–19. [Open Access]

2. teema – õppematerjalide koostamise vahendid

Ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/02/22/teine-teema-oppematerjalide-koostamise-vahendid-2/

Spetsiaalselt õppematerjalide koostamiseks loodud vahendeid on palju. Paljud neist on mõeldud ainult õpiobjektide loomiseks. Selles teemas käsitletakse aga komplekssete materjalide loomiseks mõeldud vahendeid: sisuhaldussüsteeme, materjalide loomise keskkondi, veebiloomise tarkvara jm

Sisupakettide loomise vahenditest on mulle kõige tuttavam ja rohkem kasutatud eXeLearning. Olen läbi viinud  kuus Tiigrihüppe kursuse “Õppematerjalide loomine ja avaldamine Internetis” koolitust.  Kursusel analüüsitakse erinevaid õppematerjale, hinnatakse nende kvaliteeti, õpitakse tundma ja kasutama erinevaid veebipõhiseid kodulehe loomise keskkondi ning sisupaketi vahendit eXeLearning. Õpetajatele on selle vahendi kasutamine alati meeldinud, kuigi kasutusloogika erineb natuke tavapärastest: kõigepealt tuleb luua sisupaketi fail (.elp) ja kui kõik on valmis ja viimistletud, alles siis genereerida internetifailid. Neid tekib palju, tavaliselt üle 40 või veel rohkem. Kui märkad viga alles peale internetifailideks salvestamist, siis parandamise jaoks on vaja muutused sisse viia sisupaketi failis, salvestada ja genereerida uued html failid. Need luuakse kausta, aga vanu üle ei kirjutata, samanimelist ka luua ei saa. Vana tuleb enne ära kustutada ja alles siis uus materjalide kaust luua. Lõpuks tuleb avaldamiseks kõik failid internetiserverisse saata. Selleks on kõige parem kasutada näiteks zone.ee serverit, sest sinna saab faile üles laadida mingi FTP programmi abil. Paar õpetajat on ka proovinud avaldada oma materjale hot.ee serveris, kuid sinna ühekaupa üle 40 faili üles laadida on ikka väga tüütu. Võõras on ka see, et .elp faili ei saa avada tavapäraselt topeltklõpsu abil, vaid tuleb eXeLearning programm avada ja alles siis sinna fail avada. Näidiseks selle sisupaketi abil loodud õppematerjali kohta toon Triin  Marandi (2007) juhendi Sisupakettide koostamine

Õppematerjalide koostamise ja kohese veebis avaldamise tarbeks on olemas keskkond LeMill. Ka selle keskkonna kohta on Tiigrihüppel olemas koolituskursus “KooliMill-õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega“, mida olen läbi viinud ühe korra. Õpetajad tutvusid Koolielu portaaliga, koostasid materjale LeMillis ning lõpuks avaldasid sealsamas kogumiku. Nii nagu eXeLearningus, saab ka LeMillis avaldada materjale tekstina, lisada pilte, videosid vistutada, koostada enesekontrolliteste ja muidugi linkide abil seostada õpiobjekte omavahel. Näidisena Hans Põldoja (2011) õppematerjal selle kohta, kuidas LeMilli materjale lisada.

Õppematerjalis (Põldoja, 2012) veel välja toodud vahenditest on mulle tuttav CourseLab,  mida olen ühel seminaril kasutanud, aga materjale valmis koostanud ei ole. Ülejäänud (myUdutu, Connexions, Xerte Online Toolkits, GLO Maker) on täiesti võõrad. Algul proovisin natuke GLO Markerit, kuid see ei pakkunud mulle huvi. Siis otsustasin proovida avaldada materjali myUdutu abil.

  1. Registreerisin kasutajaks.
  2. Alustasin uue kursusega pannes sellele nime.
  3. Valisin kursuse lineaarse ülesehituse.
  4. Valisin mailliks School Days, täiendasin lisades oma logo
  5. Lisasin järjest materjale
  6. Lisasin pilte
  7. Lisasin 2 enesekontrollitesti küsimust – valikvastustega testi ja lohistatavate sõnadega vastavusse seadmise harjutuse.
  8. Lisasin kasutatud materjalid
  9. Avaldasin materjali vesipildi all olevana – see on tasuta variant.
  10. Link materjalile http://publish.myudutu.com/published/evaluations/43436/Course89484/v2013_2_28_9_25_54/course/course89484.html

Kasutatud materjalid

Põldoja, H. (2012). Õppematerjalide koostamise vahendid. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-koostamise-vahendid/

Õppematerjalide loomine ja avaldamine Internetis. (2009). Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituskursus. Loetud aadressil http://3fahug.havike.eenet.ee/ekursus/

1. teema – õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/02/04/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid/

Õpiobjekt

Lugesin artiklist “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse” sellest, kuidas arvutid õppetöösse jõudsid ja esimesi õpitarkvaraprogramme kasutama hakati – tundsin ära palju tuttavaid programmise nimesid. Hakkasin tegelema informaatikaga umbes samal ajal. 1996-98 õppisin Tartu Avatud Ülikoolis Informaatikaõpetajate kutsekursustel. Iga kord, kui saime Tartus kokku, siis jagasime kursusekaaslastele, mis programme ja õpivara või vahendeid oli keegi kusagilt hankinud. Siis jagasime neid veel flopiketastel. Internet oli vähestel kodus. Õpiobjekti mõistet me ei kasutanud veel, kuigi järele mõeldes ja lugedes selgitust, et see on: “mistahes digitaalne materjal, mida saab kasutada õppimise toetamiseks” (Põldoja, 2012), võib öelda, et me analüüsimise ja koostasime õpiobjekte Anne Villemsi kursustel “Informaatika didaktika” ja “Koolitarkvara” jt. Hiljem, töötades õpetajana ja Tiigrihüppe erinevate projektide koolitajana, olen õpiobjekte koostanud palju ja nende koostamist õpetanud ka õpetajatele.

Lugesin õpiobjektide standardist SCORM. Sain teada, et akronüüm tuleb sõnadest Sharable Content Object Reference Model ja see on USA Kaitseministeeriumi poolt käivitatud ADLNet-i (Advanced Distributed Learning Network) poolt 2000. aasta algul loodud standard. Selle standardi järgi peaks saama:

  • kursusi kanda üle ühest õpihaldussüsteemist (ÕHS) teise ilma kadudeta (sisu, kasutajad, kontod, õigused,  jmss);
  • erinevate ÕHS-de vahel kasutada õpiobjekte ristkasutuses;
  • luua meedia- ja õpiobjektide panku erinevate kursuste õpiobjektide baasil, mis võimaldaks kasutada erinevaid otsinguid.

Põldoja toob oma artiklis välja ka 6 SCORM-i tunnust, millest minu arvates on tänapäeval tähtsamad käideldavus, korduvkasutus ja kindlasti muutub olulisemaks koostalitlusvõime (Win, Mac, Linux, Android) ning vastupidavus (arvuti, tahvel, mobiil).

Õppematerjalide levitamine

Repositooriumites on õppematerjalid koos metaandmetega; referatooriumites on ainult metaandmed, materjalid ise on kusagil mujal andmebaaside või veebis. (Põldoja & Leinonen, 2012)

Õppematerjalide repositooriumite ja referatooriumitega olen kokku puutunud mitmetega, neisse õpiobjekte lisanud ja ka nende kasutamist õpetajatele õpetanud. Kõige tihedamalt on seotud selle teemaga Tiigrihüppe koolitusprogrammi “Õppiv Tiiger” lisakursus “KooliMill – õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega”,  mida olen koolitanud kahel korral. Kursuse käigus tutvutakse haridusportaaliga Koolielu ning erinevate õpiobjektide repositooriumitega. Õpitakse koostama õppematerjale keskkonnas LeMill. LeMilli lisatakse ka materjale SlideShare, Scribd, YouTube, Flickr ja Wikimedia Commons keskkonnast. Lõputööna valmib igal kursuslasel LeMilli keskkonnas kogumik, millele on lisatud õpilugu. Selles koolituses on ka ülesanne õpetajatel tutvuda erinevate repositooriumitega, mis ei ole eestikeelsed. (Valige välja üks keskkond ja kirjutage selle alla oma kommentaar: kas otsimine oli kerge, kas leidsite midagi vajalikku jne?)

  1. MERLOT http://www.merlot.org/merlot/index.htm
  2. OER Commons http://www.oercommons.org/
  3. LRE http://lreforschools.eun.org/
  4. Connexions http://cnx.org/
  5. Ariadne http://ariadne.cs.kuleuven.be/
  6. Euroopa repositooriumid http://edrene.org/results/currentState/index.html

Mäletan, et see ülesanne ei olnud õpetajatel kerge täita, sest enamusel neist puudus repositooriumite kasutamise kogemus ja oli probleeme ingliskeelsete keskkondade kasutamisega puuduliku keeleoskuse tõttu. Merlot ja Ariadne on enamuses mõeldud kõrghariduses kasutavate materjalide jaoks. Kuna LREs avaldatud õpiobjektid on üldhariduskooli tarbeks ja enamus Creative Commons litsentsiga, siis kirjutan sellest lähemalt.

LRE (Learning Resource Echange http://lreforschools.eun.org/)

LRE-home

  • Keskkond on vaikimisi ingliskeelne, kuid saab valida 11 erineva keele vahel, eesti keelt ei ole, soome ja leedu on, lätit ei ole. 🙂
  • Kõik saavad endale konto luua, kuid materjalide lisamiseks on vaja seda taotleda (If you are interested in joining the LRE, please contact lre-contact [AT] eun.org)
  • Otsida saab keele järgi (eestikeelseid on 180 objekti), vähima  ja suurima vanuse järgi, aine (subjects) järgi, materjali tüübi (resource types – tekst, mäng, harjutus, kursus jt) järgi ja tootja (providers) järgi. Lisaks saab märgistada lisakäsu otsimaks kõigile keeltele/rahvustele arusaadavaid materjele (Search only travel well resources). Näiteks eestikeelne 7-18-aastastele sobiv materjal tüüpi drill and practice oli ainult üks – Mowgli raamatu põhjal Wordis täidetav dokument. Lihtne otsimisvõimalus on märksõnapilve järgi. Üllatav oli see, et aines Informatics/ICT  ei olnud mitte ühtegi materjali, kuid kunsti aines üle 14 tuhande materjli ja geograafias üle 5 tuhande.
  • On võimalik leida palju mängulisi harjutusi. Näiteks geograafia õppimiseks mäng Toad Hop, milles tuleb arvuti poolt antud linnanime järgi hüpata (konnana) õigesse riiki. Käib võistlus miteme “konna” vahel. peale lõppu jõudmist näeb ka, kui palju oli õigesti ja kui läks valesti, siis mis läks valesti.

Top-hop-RE

Mängima hakkamiseks tuleb klõpsata Get this resource ja siis alt lennuki ikoonil. Mäng avatakse uues aknas. Vasakpoolse ikooni abil saab lugeda juhendit.

  • Konto omanikud saavad materjali märgistada oma lemmikutesse (favourites), saab salvestada otsingut. Materjale saab hinnata ja kommenteerida ning märgistada, kas “reisivad hästi” (Does this travel well?).

Omaloodud õpiobjekte olen ma avaldanud Koolielus, LeMillis, oma kooli kodulehel, oma eportfoolios, blogides, oma google dokumentides jm

Lõpuks – lugesin Rory McGreali teadusartiklit A Typology of Learning Object Repositories. Selles antakse vastuseid küsimustele:

  1. Mis liiki õpiobjektide repositooriumeid (õor) internetis on?
  2. Millised on nende õor-te põhijooned?
  3. Millised funktsioonid on enam-vähem kõikidel õor-tel ja mis on omased ainult teatud tüüpi õor-tele?
  4. Kas on vajadust õppematerjalide kogumikele kui juba internetis on kättesaadav nii tohutu hulk informatsiooni?

Kasutatud materjalid

Põldoja, H. (2012). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Informaatika didaktika. (2005). Õpitehnoloogia standardid ja õpiobjektid. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk42.html

Põldoja, H. & Leinonen, T. (2012). Õpiobjektide repositooriumid ja referatooriumid.  Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/opiobjektide-repositooriumid-ja-referatooriumid/

Maadvere, I, Põldoja, H. (2009). KooliMill – õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega.   Loetud aadressil http://3fahug.havike.eenet.ee/lemill/

McGreali, R. (2007).  A Typology of Learning Object Repositories Loetus aadressil http://auspace.athabascau.ca/bitstream/2149/1078/1/LORFINALChapter.doc.

Õpileping

Ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/01/28/digitaalsed-oppematerjalid-2013-alustab/

Õpileping on õppija ja juhendaja vaheline “leping”, mis defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse. Õpileping koosneb viiest osast:

  1. Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?
  2. Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
  3. Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
  4. Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?
  5. Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Minu õpileping

  1. Teema. Digitaalsete õppematerjalide loomine. Mulle meeldib tegeleda praktiliste asjadega. Olen paljude vahenditega loonud digitaalseid materjale ja ka nende loomist õpetajatele õpetanud Tiigrihüppe koolitajana. Kuid ma tahaks ikka veel ja rohkem osata! 🙂 Huvi pakuvad sisupakettide loomise vahendid, mille abil saab materjale ühest keskkonnast teise üle tõsta ja igasugused uued tehnoloogiad.
  2. Eesmärgid:
    • saada ülevaade uutest suundadest ja vahenditest digitaalsete materjalide loomisel ;
    • saada teada, milline on kvaliteetne digitaalne õppematerjal, e-õpiku nõuded;
    • uurida, milline peaks olema digitaalne materjal, mis sobib kasutamiseks nii arvutis, tahvelarvutis, nutitelefonis ja mujal (materjali tüüp ja OS);
    • testida, millised testide loomise vahendid on parimad;
    • täiendada ja täpsustada allikatega töötamise nõudeid (autoriõigused, litsentsid);
    • kursuse lõputöö teha võimalikult hästi.
  3. Strateegiad:
    • Osaleda aktiivselt kõikides kontakttundides;
    • Kõik pakutud materjalid läbi lugeda/töötada/analüüsida;
    • Kodutööd ISE ära teha ja loodetavasti õigeaegselt (kui kevadvaheaja nädalale ühtegi tööd ei jää, siis ehk õnnestub);
    • Kaaslaste blogipostitused läbi lugeda ja oma arvamust avaldada. Nende kogemustest ja ka vigadest õppida.
    • Rühmatööd tehes suhelda aktiivselt, aktsepteerida teiste mõtteid ja avaldada enda omi.
  4. Vahendid/ressursid: 
  5. Hindamine. Hindamine on alati üks keerulisemaid tegevusi. Eriti enesehindamine. Kui olen kõik kodutööd ära teinud, analüüsinud protsessi ja tulemusi, siis võib ehk heaks hinnata! 🙂 Kui ma tunnen digimaterjale koostades, et ma oskan seda teha ja veel enam, ma oskan ka õpetajatele õpetada nende koostamist, siis olen eesmärgid saavutanud. Mis või kes seda tõestab? Eks ikka töö ja tulemused!

 

Digitaalsed õppematerjalid 2013 – sissejuhatus

Kursuse blogi http://oppematerjalid.wordpress.com/.

Kursus algab 28. jaanuaril ja kestab 12. maini. Esimene kohtumine toimub pühapäeval 10. märtsil.
Kursuse ülesehitus õpijuhises ja kursuseprogrammis (PDF). Postitusi saab jälgida EduFeedr keskkonnas.  Kursuse maht on 3 EAP, millele vastab 78 tundi õppetööd. Õppetöö jaguneb kontakttundideks (12 tundi), individuaalseteks ülesanneteks (46 tundi) ja rühmatööks (20 tundi).

Individuaalsed ülesanded on jagatud 7 teemaks:

  • Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid
  • Õppematerjalide koostamise vahendid
  • Arvutipõhised testid
  • Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks
  • Õppematerjalide autoriõigus
  • Allikmaterjalidele viitamine
  • Õppematerjalide kvaliteet

Esimese nädala ülesanne koostada selle kursuse õpileping ja postitada see oma ajaveebi (tähtaeg 5.02)

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

august 2019
E T K N R L P
« märts    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)