//
kursused

HT-lised uuringud ja evalvatsioon

This category contains 13 posts

Rühmatöö – haridusasutuse evalveerimine

Rühmatöös “Haridusasutuse evalveerimine” analüüsime koos Viive ja Marisega arvutiklassi kasutamist  kolme kooli – Haljala Gümnaasiumi, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi ja Kuusalu keskkooli näitel.

Rühmatöö esitlus on Google Drives.

11. Õpidisaini analüüs

2. Kontaktpäev: Õpidisaini analüüs pedagoogiliste komponentide alusel: iseseisvate tööde tulemuste arutelu.

Ülesanne: http://ifi7056.wordpress.com/hindamine/11-nadal/

  1. Programmi aadress ja tutvustus. http://web.zone.ee/oppematerjal58/
    Tiiger ja Tiiger õpetavad eesti keelt. Autor: 
    Ingrid Maadvere
    tiigrieestikeel
  2. Millal kasutamiseks?
    Õppematerjal on mõeldud 4. klassile eesti keele õppimiseks tunnis või iseseisvaks õppimiseks ja kordamiseks kodus.
  3. Kuidas töötamiseks?
    Materjalile pääsevad ligi kõik. Lehekülg sisaldab reegleid, koomikseid (mis selgitavad reegleid) ning programmiga Hot Potatoes koostatud teste.
  4. Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid.
    Materjal koosneb neljast osast: häälikud, algustäht, kokku või lahku, alus ja öeldis, kirjavahemärgid.
    Iga osa alguses on reeglid. Siis saab vaadata, mida “Tiigrid seletavad” – seal avaneb koomiks, mille abil on lastel mõnus vaadata reeglite selgitust.
    tiigrieestikeelkoomiks
    Õpilast aktiviseerivad elemendid on testid, mille abil saab kontrollida, kas reegel sai selgeks ja soovi korral saab õpetaja ka hinnata testi sooritamist.
    Kommunikatsioooni toetavad elemendid (foorum, jututuba vmss) puuduvad.
    Kõikides osades on  selgitused ja testid tähistatud kindla sümboliga, mis muudab materjali visuaalselt hästi jälgitavaks ja  kergesti leitavaks.
    Suur rõhku on pandud sõnumi disainile. Materjal on sihtgupi vanusele sobiv.
  5. Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas.
    Kognitiivsed tööriistad on teadmise loomisele ja kontrollimisele suunatud vahendid, mille abil õppija mõtestab saadud infot ja omandab läbi praktika. Selleks on materjalis enesekontrolli võimalused: lünktestid, vabavastuselised testid, järjestamine, ristsõnad.  Kognitiivne õppeprotsess on justkui mõtlemise jada häälestumisest lõpliku omandamiseni, selleks on testi võimalik sooritada korduvalt, kuni enam vigu ei ole.
  6. Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas.
    Metakognitiivsed tööriistad on teadmise loomise ja enesetegevuse jälgimisele suunatud vahendid. Antud materjalis on metakognitsiooni toetavateks elementideks näiteks reeglid, millest tuleb lugedes aru saada ja koomiksid, mida saab koos (õpetaja juhendamisel) ühiselt vaadata, arutada, ka lugeda dialoogina (Tiiger ja tiiger).  Õpilast suunatakse piltide abil tiigrite tegevust jälgima ja reflekteerima, saades niimoodi aru reeglitest.
  7. Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas.
    Kohest tagasisidet võimaldavad testid.
  8. Toetuse elemendid.
    Toetust saab anda tunnis õpetaja või kodus lapsevanem, kes aitab kas reegleid selgitada.
  9. Milliseid õpimustreid saab õpikeskkonnas läbi viia?
    Materjal on sobiv õpilastele, kes tahavad eesti keele reegleid hästi selgeks saada. Peale reeglite kordamist saab testida nende kasutamist. Saab paaris – ja rühmatööd korraldada koomiksite lugemisel ja tõlgendamisel. Saab läbi viia kontrolltöö neljas variandis.
  10. Seosta õpikeskkonna pedagoogilised elemendid õppimisteooriate printsiipidega.
    E-materjalid ja drillülesanded (teadmiste testid) – biheivioristlik õppimise paradigma, sest on ehitatud üles peamiselt teadmiste edastamisele ja kontrollimisele, mitte nende konstrueerimisele.
    Osad ülesanded on üles ehitatud kognitiivse õppimise käsitlustele. Õpilane peab kasutama baasteadmisi ja oskusi selleks, et  lahendada reaalseid õpisituatsioone.
    Sotsiaal-konstruktivistlik lähenemist on kasutatud koomiksite juures, kus õppijad reflekteerivad seda, mida nad on aru saanud ja  osalevad teadmiste loomisel. Sellise paaris- või rühmatöö puhul avaldub sotsiaalne õppimine –  selgitatakse teis(t)ele,  avaldatakse arvamust, loetakse dialoogi.

Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel).

  • Plussid:
    • Lõbus ja lapselik
    • Võimaldab kohest tagasisidet (testid)
    • Kõik osad ühtse disainiga
    • Väga vajalik teema (ka vanematele, kui 4. klass)
    • On olemas kordav kontrolltöö neljas variandis
    • Creative Commons litsentsiga, mis lubab kasutada, jagada samadel tingimustel.
  • Miinused
    • Testide korral peaks olema natuke rohkem selgitatud, mida tuleb teha. Mina sain esimese korraga 0% tulemuseks, sest kirjutasin lünka ainult -ki ja -gi, aga oleks pidanud kirjutama kogu sõna
      -kivoi-gi
  • Ettepanekud
    • Mina lisaks juurde arvutitekstide loomise jaoks tühikute kasutamise reeglid ja testid
    • Võiks olla ka otselink ÕS-ile

10. Individuaalne ja rühmatöö

10. ülesanne: http://ifi7056.wordpress.com/2013/04/08/kodutoo-10-individuaalse-ja-ruhmatoo-ettevalmistamine/

Individuaalse tööna analüüsin õppematerjali “Tiiger ja Tiiger õpetavad eesti keelt 4. klassis”  http://web.zone.ee/oppematerjal58/

Rühmatööna “haridusasutuse evalveerimine” analüüsin koos Viive ja Marisega arvutiklassi kasutamist (väljaspool informaatikatunde) kolme kooli – Haljala Gümnaasiumi, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi ja Kuusalu keskkooli näitel.

9. “6 mütsi” meetodi kasutamine e-õppes

9. ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/04/01/kodutoo-9/

“6 mütsi” meetod

Kuus mõttemütsi (Six Thinking Hats) on Edward de Bono poolt loodud lateraalse mõtlemise meetod, mille puhul erinevaid perspektiive uuritavale probleemile või nähtusele tähistatakse kuut eri värvi mütsiga. Mütside tähendused on eelnevalt kokku lepitud:

  • Valge – keskendub puuduvale või olemasolevale faktipõhisele informatsioonile.
  • Must – paljastavad võimalikud riskid ja osutavad kriitiliselt meie senise mõttekäigu nõrkadele kohtadele.
  • Kollane – huvitavad väärtused ja praktiline kasu, mis käsitletud ideedest võib tõusta, paneb otsima asja häid külgi.
  • Roheline – uued ettepanekud, ideed ja alternatiivid seni käsitletud lahendustele. Võid ka pakkuda muudatusi – peaasi on konstruktiivsus ja loov lähenemine.
  • Punane – seonduvad tunded ja intuitsioon, võid jätta ratsionaalse arutluse tahaplaanile ja tuua välja oma emotsioonid ja aimdused – vajaduseta neid seletada või põhjendada.
  • Sinine – distantseerumine probleemi sisust ja keskendumine hoopis mõtlemise või arutelu protsessile, kasutatakse aruteluprotsessi algul, määratledes selle sihid ja raamid – näiteks seades eri värvi mütside esinemise järjekorra. Arutelu lõpul aitab sinine müts meil teha kokkuvõtteid.

(Laanpere, 2008)

6 mütsi meetodi kasutamine e-õppes

Tiigrihüppe lisakursuse Loovus ja tehnoloogia koolituskavas on ka sees kuue mõttemütsi tehnoloogia. Kursusel on sellised ülesande õpetajatele: Probleemi lahendamine 6 mõttemütsi meetodi abil. Probleemküsimused „Kuidas õpilastega rohkem arvutiklasse (arvuteid) kasutada?“ või „Kuidas valmistada tundi ette arvutiklassis õpetamiseks?“ (praktiline tegevus, 30 min). 

Kuidas kasutada seda meetodit 100%-lises e-õppes? Näiteks tekkis idee e-õppena tegeleda koomiksite loomise õpetamisega. Kuidas, mis otstarbel, millal, kellega jmss selgitame välja kõigepealt 6 mütsi meetodi abil. Seda teeme keskkonna Padlet abil. (parool on 6mytsi).

http://padlet.com/wall/6mytsi

Created with Padlet

Kirjutamiseks tuleb teha topeltklõps tahvlil. Saab valida teksti taustavärvi, suurust, saab lisada faili, pilti jmss.
Iga päev tuleb avaldada arvamust uue antud värvi mütsi alt. Järjekord on alguses sinise mütsi alt kindlaks määratud. Alustame valget värvi mütsiga.

Kes viitsib, võiks proovida natuke kirjutada. 🙂

.

Kasutatud materjalid

Pata, K. (2011).  Toetussüsteemidharidustehnoloogilistes õpidisainides. Loetud SlideShare keskkonnas http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng8

Laanpere, M. (2008). Kuue mõttemütsi meetod. Loetud aadressil http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/

Kuus mõttemütsi (esitlus Tiigrihüppe SA programmi “Õppiv Tiiger 2008 – 2013” lisakursusel “Loovus ja kaasaegsed tehnoloogiad”). (2012). Loetud aadressil http://3fahug.havike.eenet.ee/loovus/?page_id=27

8.M-õpe

8. ülesanne: http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/25/8-nadala-ulesanne-2/

Vajalikke mõisteid

M-õpe – mobiilsete seadmete rakendamine õppetöös. Tänapäeval on peamisteks mobiilseteks seadmeteks:

  • Pihuarvuti (i.k. handheld computer, ka PDA): taskusse mahtuv pisiarvuti, mis võimaldab kasutada suurt osa laua-arvuteile loodud tarkvarapakettidest; üldjuhul saab pihuarvuti abil ühenduda ka traadita Internetti;
  • GPS-seade : globaalset positsioneerimissüsteemi kasutav asukoha määramise seade, kallimatel versioonidel on sees ka detailsed kaardid;
  • Nutifon (nutikas telefon, i.k. smartphone): pihuarvutile iseloomulike lisavõimalustega täiendatud mobiiltelefon; kallimatel versioonidel on peal ka GPS-vastuvõtja ja nendega saab kasutada traadita Interneti ühendust (Wifi);
  • Internetitahvel (i.k. Internet Tablet): pihuarvuti-sarnane seade, mille peamiseks otstarbeks on juurdepääsu võimaldamine traadita Internetile (Wifi); erinevalt pihuarvuteist puudub Interneti-tahvlitel üldjuhul kontoritarkvara kasutamise võimalus;
  • Mp3-mängijad (nt. iPod): muusikafaile mahamängivad taskuseadmed, üldjuhul suudavad näidata ka fotosid ning kallimad eksemplarid ka videosid;
  • Digitaalsed diktofonid ja foto/videokaamerad. (Laanpere, 2011a)

GPS – moodustatud sõnaühendist Global Positioning System  ehk Globaalne Positsioneerimissüsteem. GPS süsteem on üles ehitatud 24 satelliidile, mis tiirlevad 20 200 km kõrgusel ülitäpselt määratud orbiiti mööda. Iga satelliit teeb ööpäeva jooksul kaks täistiiru ümber Maa ning saadab lühilainesignaaliga maa suunas oma koordinaadid. GPS-vastuvõtja töötab üksnes välitingimustes (s.t. mitte siseruumides). (Laanpere, 2011b)

Õuesõpe – õppimine ehedas keskkonnas vahetu kogemise, ise tegemise ja kogetu teistele vahendamisega (Tammets, 2009)

Näide m-õppe rakendamise kohta, mida oleks võimalik tuttavas õpikeskkonnas kasutada

andropoff 013aKahel korral olen Tiigrihüppe koolitajate suveseminaril osalenud GPS-seadme abil läbi viidud orienteerumis- ja mälumängus. Esimesel pildil toimub seadmete ettevamistamine mänguks. Igas kontrollpunktis avanes ülesanne ja tuli vastata küsimusele või täita ülesanne. Lisaks GPS-idele tuli kasutada veel ka mobiiltelefoni, sest paaris kohas tuli täita ülesanne, näiteks kujutada käepäraste vahenditega tiigrit.

andropoff 014Teisel pildil on minu rühma tiiger – joonistasime liivale. andropoff peeter2Samuti oli vaja koguda ja ära tunda seeni – kas peast või m-õppevahendi abil. Kolmandal pildil püüan leida koos Ly-ga õiget suunda.

Artiklis Käsi-GPS seadmete kasutamine õuesõppes kirjutab Mart Laanpere (2011b) erinevatest orienteerumismängudest GPS-seadme abil. Meie mäng ilmselt kuulus liiki geopeitus.

Tänapäeval võib asendada käsi-GPS seadmed ka nutitelefonidega. Enamustel nutitelefonidel (minul on kogemused Androidiga, mitte IPhonega) on võimalik sisse lülitada GPS positsioneerimine. Mina näiteks kasutan RunKeeper rakendust, mis võimaldab GPS-i abil kõndimise, jooksmise või jalgrattasõidu teekonda, aega, kiirust jmss jälgida, kasutajale teatada soovitud aja või teekonna järel teatada. Samuti salvestab see andmed veebikeskkonda ja hiljem saab ka kõiki treeninguid analüüsida arvuti abil.

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse e-Õppe Arenduskeskuse E-õppe kevadkonverentsil 2012 Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis  oli üks väga huvitav paneel – nutikohvik, kus 7 esinejat rääkisid oma kogemustest nutitelefonide kasutamisel õppetöös. Samuti mängisime ka nutitelefonimängu, kus majja peidetud QR-koodide abil esitati küsimusi ja suunati järgmisse kontrollpunkti. Lõppu jõudjaid ei olnud palju ja minul õnnestus ka üks väike auhind saada.

GPS-i abil asukoha määramisest on kasu, kui on nutitelefoni abil vaja leida teekond mingisse punkti. Google mapsi vahendist navigeerimise valimine võimaldab hankida juhiseid, kuidas sinu asukohast liikuda soovitud aadressile. Võhikuna Tallinnas olen seda mitu korda kasutanud, et leida kõige otsemat teed soovitud kohta.

Õpilastega õppetöös ei ole ma õuesõpet veel kasutanud. Põhjust ei oska öelda. Ehk on olnud ajapuudus – organiseerimist enne esimest korda on palju (ette valmistada kohad, küsimused, ülesanded, kas GPS-i ja aadressiga või QR-koodiga, siis kas kõigil võistkondadel on ikka seade, koolil ei ole, siis järelikult tuleb kasutada seda BYOD ehk nagu me kursusekaaslastega leiutasime eestikeelse lühendi KOS). Loodan mai lõpus see 7. klassiga ette võtta.

Lugesin ka Merlin Liiva magistritööd Mobiilse tehnoloogia rakendamine õuesõppes: interaktiivsed õppematerjalid ja virtuaalne koostöökeskkond õpetajatele. Seal oli huvitavaid mõtteid ja ideid, kuid kuna see on kirjutatud aastal 2009, siis on natuke vananenud tekst; palju asju, mida tänapäeval saab kasutada, seal kirjas ei ole.

 

Kasutatud materjalid

Pata, K. (2009). Narratiivne loov õppimine Web 2.0.  Loetud SlideShare keskkonnas aadressil http://www.slideshare.net/TKHK/narratiivne-loov-ppimine-web-20

Laanpere, M. (2009). Infotehnoloogia ja õuesõpe – vastased või liitlased? Loetus SlideShare keskkonnas aadressil http://www.slideshare.net/martlaa/infotehnoloogia-ja-uespe-vastased-vi-liitlased?

Tammets, P. (2009). Mope09. Loetud SlideShare keskkonnas aadressil http://www.slideshare.net/tammets/mope09

Laanpere, M. (2011a). E-õppest m-õppeni. Loetud LeMilli keskkonnas aadressil http://lemill.net/community/people/Mart/collections/m-ouesope-1/content/webpages/e-oppest-m-oppeni

Laanpere, M. (2011b). Käsi-GPS seadmete kasutamine õuesõppes. Loetud LeMilli keskkonnas aadressil http://lemill.net/community/people/Mart/collections/m-ouesope-1/content/webpages/kasi-gps-seadmete-kasutamine-ouesoppes

Liiva, M. (2009). Mobiilse tehnoloogia rakendamine õuesõppes: interaktiivsed õppematerjalid ja virtuaalne koostöökeskkond õpetajatele. Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/magistri_tood/2009_kevad/merlin_liiva_magistritoo.pdf

7. Enesejuhitud õppimine

7. ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/11/kodutoo-6/

Mõistekaart enesejuhitud õppimisega seotud mõistetest

enesejuhitud-oppimine

kliki suurema joonise saamiseks

E-kursusel õppimine toimub enesejuhtimise teel. Enne õppima asumist peaks õppija olema teadlk oma praegustest oskustest, uskuma oma võimatesse, analüüsima oma isikuomadusi, kontrollima, millised on õppima asumise vajadused ja arvestama oma tunnetega. Siis seab õppija endale eesmärgid: milliste vahendite, tegevuste, meetodite ja protsessi teel need täidetakse. Kindlasti tuleb hinnata oma eesmärke, kas on reaalsed, kas motiveerivad pingutama. Eesmärgid tuleks e-õppekursusele õppima asudes kirjutada õpilepingusse ja reflekteerida kursuse käigus (nt e-portfoolio abil). Oluline on teha vahekokkuvõtteid.
Kõike seda on parem teha mitte üksinda, vaid kaas teistega, jagades ja saades uut teadmist. Koostöö võib olla suuremas kogukonnas, väiksemas rühmas või ka paaristöö. Tihti kasutatakse lisaks veel tuutori ehk õpijuhendaja abi, kes toetab, nõustab ja vajadusel aitab suunata.

E-kursuse õpidisain peaks olema selline, mis võimaldab õppijal kõige sellega tegeleda. E-kursusel õppija tahab saada kinnitust, et ta on ikka õigel teel. Selleks peaks olema võimalik saada tagasisidet nii juhendajalt (kui see on olemas), kui kaaslastelt ja ka (keskkonnast) õppematerjalidest – st peab olema võimalik teha enesekontrolliteste ja saada kinnitust sellele, mida olen juba uut õppinud ja mida on veel vaja õppida.

6. Distantsõppes tehtavad rühmatööd

6. ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/04/6-kodutoo/

  • Koginitiivne konstruktivism haridustehnoloogias: mõistekaartide ja mudelite koostamine, disainimine, konstrueerimine, uurimine, tähenduste loomine (Pata, 2011).
    Keskkonnad mõiste- ja ideekaartide loomiseks (Mindomo, Mindmeister,  Text2Mindmap, Bubble, DabbleBoard (tundub, et keskkond on oma töö lõpetanud),  FlowChart, jt),  puzzled jt mõttemängud (miksikeconceptispuzzles, vint,  karu, ). Uurimised, rollimängud ja simulatsioonid (Noor Loodusuurija, Tere Kevad, videod füüsika ja keemias, majanduses)
  • Sotsiaalkonstruktivism: indiviidid ja rühmad loovad ühist teadmust,
    Keskkonnad LeMill, Google Doc ja Sites, Blogger, wikid, moodle,  Skype ja Msn, ühisjoonistamise keskkonnad, FB, foorumid jne)

Paljudel veebikursustel oled kokku puutunud distantsõppes tehtavate rühmatöödega.
Meenuta ühe oma rühmatöö valmimisprotsessi ja too välja:

1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)
Tegime eelmisel semestril rühmatööd kursusel “Õpikeskkonnad ja -võrgustikud”. 3-liikmelises rühmas koostasime ühe 3 minutilise video virtuaalse õpikeskkonna teemal ning tutvustasime seda viimases seminaris. Arvestatavaks ajamahuks oli umbes 20 tundi, video pikkus pärast pidi olema max 3 min kokku. Avaldamine youtube, vimeo vm keskkonnas.
Rühma liikmed valisime ise. Oleme varem tuttavad, kõik kolm Tiigrihüppe koolitajad ja palju koolitustel ja seminaridel koos käinud. Teadsime ja usaldasime üksteist. Mul ei tekkinud korrakski mõtet, me ei saa hakkama ja mõni rühmast võiks alt vedada – see viimane on väga oluline rühmatöö tegemisel (mul on ka negatiivne kogemus olemas ühest teisest rühmatööst teiste inimestega!).
Töö käis põhiliselt Skype ja ka Google Docsi teel. Kasutasime ka DropBoxi teenuseid failide vahetamiseks.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehes
a) seoses tehtava ülesande mõistmisega
Raskusi ei esinenudki. Alguses oli ajurünnak, mis teemal video teha. Saime kohe kokkuleppele ja lahkarvamusi ei olnud.
b) seoses rühmaliikmete vahel ülesannete jagamisega ja rühma regulatsiooniga
Igaüks töötles oma osa ise ja üks rühmaliikmetest siis liitis need kokku. Temal oli muidugi kõige rohkem tööd lõpus, aga tundub, et tal ei olnud midagi selle vastu ja ta nautis selle töö tegemist. Probleeme ehk tekkis sellega, et iga liikme video osa oleks 1 min pikk. Mina ei suutnud oma filmitud pooletunnisest  materjalist piisavalt lühikest klippi kokku lõigata ja see jäi lõpuks pooleteise minutiseks. Kaaslased olid mõistvad ja ei nõudnud, et peaks lisatööd tegema ja veel midagi välja lõikama . See oli väga meeldiv!

3) Loe teiste kursusel osalejate kogemusi ja tee oma blogis üldistus, millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas
Seda saan lisada siia hiljem, kui teistel ka tööd valmis on.

a) Mida oleks tulnud teha teisiti, millist haridustehnoloogilist tuge oleks pidanud pakkuma sisu koosloomise osas?
Nagu eelnevalt kirjutasin, läks meie rühmatöö väga edukalt. Ma ei oska nagu midagi nimetada, mida teisiti teha 🙂

b) Mida oleks tulnud teha teisiti, millist haridustehnoloogilist tuge oleks pidanud pakkuma, et edendada rühmaliikmete vahelist arusaamist üksteise tegevusest, plaanidest ja tegevuse eesmärkidest?
Me suhtlesime Skypes peaaegu iga päev. Seetõttu rohkem tuge oleks ilmselt seganud, mitte aidanud. 🙂 Ma tean küll ütlust: “Alati saab paremini”. Eriti armastavad seda õpetajad.  Mulle jäi hea soe tunne südamesse selles tööst, kus me toetasime ükstest pidevalt ja ma ei muudaks seekord midagi.

Tahtsin just seda rühmatööd välja tuua, kui positiivset näidet. Negatiivset kohtab nagunii liiga palju igal pool.

Kasutatud materjalid

Pata, Kai. (2011). Konstruktivistlikud õpidisainid haridustehnoloogias. Loetud Slideshare aadressil http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng6?ref=http://ifi7056.wordpress.com/6-nadal/

5. Probleem- ja uurimuslik õpe

5. ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/25/5-nadala-ulesanne-3/

Vastused küsimustele

  1. Miks probleemide lahendamise kaudu õppimine on edukas? Kuidas erineb see traditsioonilisest faktikesksest õppest?
    • Ainult teooria õppimine ilma katseid, eksperimente tegemata ja probleeme lahendamata või teooriat praktikas kasutamata kaob õpilastel huvi aine vastu. Võime kaotada mõne tulevase teadlase.
    • Õpilastes tuleb tekitada soov enda jaoks midagi uut avastada. Õppimise tulemuslikkuse tagab eelkõige õpilaste sisemine motivatsioon, aga mitte saadavad hinded või hilisem kasu. (Pedaste, Sarapuu, & Mäeots, 2008).
    • Faktikeskse õppimise korral annab õpetaja teadmised õpilasele valmiskujul kätte – õpi ainult selgeks, aga miks need nii on ja kas teisiti ka saab, seda ei tea. Probleemõppe puhul püstitatakse probleem ja püütakse seda lahendada. Valmisteadmisi õpilasele ei anta ja tulemus saab teada alles peale järelduste tegemist. Õppimine koosneb järgmistest etappidest: probleemi määratlemine, uurimisküsimuste sõnastamine, hüpoteeside püstitamine, uuringu planeerimine, uuringu läbiviimine, tulemuste analüüs ja tõlgendamine ning järelduste esitamine (Pedaste, Sarapuu, & Mäeots, 2008).
  2. Kuidas saab reaalse elu probleemiga siduda teoreetilisi teadmisi ja teadmiste loomise vahendeid? (mis on ankurdamine?)
    • Ankurdamine on  üks mõttemustritest – ankrusse jäämine. See sageli ilma meie enda teadmata mõjutab meie otsuseid ja käitumist.
    • Ankurdamine – inimesed seovad oma hinnangud ja eeldused faktidega. Teades mingit suurust, otsitakse seonduva küsimuse vastust samast suurusjärgust.
    • Psühholoogid on tänaseks kirja saanud terve pika nimekirja erinevaid efekte, mis suunavad inimesi tegema irratsionaalseid otsuseid.

      Võtame näiteks ühe tuntuma efekti – ankurdamise. Sisuliselt ütleb see, et inimeste hinnangud on mõjutatud (suvalistest) ettesöödetud numbritest.

    • Ankurduda võib ka oma eelarvamusse (nt oma tegevuse iga hinna eest õigustamine)
    • Üks tuntumaid õpidisaini poolt toodud uuendusi on ankurdatud õpetamine, kus probleem seotakse kompleksse ja realistliku stsenaariumiga (makrokontekst). Ankurdatud õppes kasutatakse probleemi esitamiseks tihtipeale video- ja multimeedia materjali, kuhu on koondatud nii probleem kui eeldused. Ülesanded on tavaliselt mitmeastmelised, nii, et lõpplahenduse saamiseks tuleb kasutada erinevaid teooriaid ja allikaid. Ankurdatud õppe meetodile tuginevad ka mitmed väikelastele suunatud arvutipõhised õppeprogrammid, kus tuleb lõppeesmärgini jõudmiseks lahendada mitmeid ülesandeid. Ülesannete lahendamiseks tuleb omandada uusi teadmisi ning demonstreerida nende kasutamisoskusi. (Jonassen, 2004)
  3. Miks kasutatakse probleemide lahendamisel uurimuslikku lähenemisviisi?
    • Probleemi tekitamise meetod eeldab mingi konkreetse ülesande lahendamist,  mis tavaliselt esitatakse suuliselt või kirjalikult teksti näol. Uurimisküsimusi võivad esitada nii õpetajad kui õpilased. Seejärel leitakse lahendused ja selgitused ning põhjendatakse saadud vastuseid. Uurimusliku lähenemisviisi käigus leitakse ja uuritakse 
    • probleeme, arendatakse hüpoteese, planeeritakse, kogutakse andmeid ja tehakse probleemide

    • lahendamiseks järeldusi. (Digitiiger, 2009)

  4. Millist uurivat probleemõpet eelistada, kas üksi või ühiselt uurides?
    • Mina soovitan ühiselt uurides. Enamus õpilaste tehtud kodutõid on individuaalsed, aga nad peaksid saama enne kõrgkooli õppima asumist või töökollektiivis ühistööga hakkama saamiseks olema teinud ka koostööd kaasõpilastega, uurima ühiselt, rühmatööna. Probleemõppes kohtavad õpilased probleeme nagu nad reaalelus ilmnevad – kas ebapiisavate andmetega või üleliigsete andmetega. Probleemõppega omandavad õpilased mitte alati üheseid vastuseid omavate probleemide lahendusoskust, mida on vaja paljudel erialadel – arstidel, inseneridel, ka õpetajatel, poliitikutel jne. Tavaliselt ei lahenda nad reaalelus probleeme üksikult.
    • Probleemõppe juures toimib sama loogika, mis uurimusõppes, kuid need kaks meetodit erinevad teineteisest selle poolest, et esimesel juhul leitakse mitmete lahenduste hulgast parim lahendus ja põhjendatakse seda, teisel juhul toimub uurimisküsimuse või -probleemi põhjal püstitatud hüpoteesi kinnitamine või kummutamine kogutud katseandmete (vaatlusandmete) põhjal. (Digitiiger, 2009)
  5. Vaata algkooliõpilastele mõeldud õpimängu Muinasmaa. http://ennemuistne.ee/. Millised on selles situatiivsust andvad elemendid? Kirjelda ühte ankurdamise näidet!
    • Situatiivse õppimise teooria väidab, et iga idee või tegevus on üldistatud kogemus, mida kohandatakse keskkonnaga. Situatiivne õppimine tugineb uurimustel, kuidas inimeste teadmised sünnivad tegevuse käigus, eelkõige uuritakse, kuidas inimesed loovad ja interpreteerivad seda, mida nad teevad. Me võime väita, et õppimine toimub pidevalt iga inimese tegevuse käigus.  Situatiivse õppimise teooria suunab meid märkama, milliseid seaduspärasusi tuleb töökeskkonnas silmas pidada, et õppimist toetada, samuti osundab ta, kuidas iga indiviidi arusaam sellest, kes ta on ja mida ta teeb mõjutab teadmise loomist. (Pata. 2011a)
    • „Ennemuistne“ on tasuta veebimäng, mille lugu on inspireeritud Eesti rahvakultuurist ja üldhariduse riiklikust õppekavast. Mängus tuleb kasutajatel avastada Muinas-Eesti maailm, koguda erinevaid taimi, neid vahetada esemete vastu ja lahendada erinevaid katsumusi. Mängida saab üksi või koos teistega. Mängu eesmärk on süvendada huvi Eesti rahvapärimuse vastu, suurendada õpihimu ja täiendada koolis õpitut ning kõike seda kogeda koos sõprade ja koolikaaslastega.
    • Situatiivseid elemente on palju. Kohe alguses saab praktikas selgeks, kuidas toimub liikumine, kiirem liikumine ja mida on vaja teha, et mängus edasi jõuda. Mängu edenedes ei ole vaja enam lugeda nii palju juhiseid, sest tegevuse käigus saab selgeks, kuidas ja kust mida saada, et vajalikke vahetusi teha. Näiteks saab ka kohe selgeks, kuna mäng käib vahetuste peale, aga alguses ei ole teada, mida millega vahetada saab, siis tasub kõik asjad üles korjata, mida saab, et mitte hiljem nende korjamiseks tagasi sellesse stseeni pöörduda. Muidugi on see limiit, et pauna mahub 30 eset. Mängus on mitmed erinevad seiklused ja need saavad toimuda üheaegselt. Tuleb ainult meelde jätta, mida oli vaja koguda ja millega vahetada mingi seikluse lõpuleviimiseks.

Kasutatud materjalid

Pata, Kai. (2011a). Situatiivsed haridustehnoloogilised õpidisainid 5. loeng. Loetud SlideShare keskkonnas http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-5loeng

Pata, Kai. (2011b). Uurimuslik lähenemine ja probleemipõhine õpe haridustehnoloogilistes õpidisainides 7. loeng Loetud SlideShare keskkonnas http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng7

Margus Pedaste, Tago Sarapuu, & Mario Mäeots. (2008). Uurimuslik õpe IKT abil. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=Uurimuslik_%C3%B5pe_IKT_abil

Eno Tõnisson. (2008.). Matemaatika arvuti abil matemaatikatunnis ja mujalgi. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=Matemaatika_arvuti_abil_matemaatikatunnis_ja_mujalgi.

Lukas, Art. (2013). Kuidas me teid kallutasime. Loetud Pärnu konverentside blogist aadressil http://www.konverentsid.ee/kuidas-me-teid-kallutasime/

Jonassen, D.H. (2004). Learning to Solve Problems. An Instructional Design Guide.ISBN: 0-7879-6437-9

Probleemõpe. (2009).  Loetud Digitiigri Moodli kursusest aadresilhttp://erut3m.havike.eenet.ee/digitiiger/pluginfile.php/15997/mod_resource/content/0/VI_moodul/Probleemope.doc

Mängust. (2013). Loetud Ennemuiste mängu lehelt aadressil: http://ennemuistne.ee/mangust

4. Mõiste-, idee- ja järelduskaardid

4. ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/18/kodutoo-4/
Leida peamised erinevused, mille poolest mõistekaart (concept map) erineb ideekaardist (mind map) ja järelduskaardist (consequence map). Kus neid sobiks õppetöös kasutada? Kuidas neid võiks uuringutes rakendada? Milliseid haridustehnoloogilisi vahendeid soovitate kasutada nende erinevat tüüpi teadmiste kaardistamise võimaluste toetamiseks?

Mõistekaart, mõttekaart, ideekaart, mälukaart, järelduskaart – kas kõik ikka mõistavad meid mõisteid ühtemoodi ja õigesti?. Mina ilmselt mitte, sest lugedes materjale (Reiska, 2008) ja mõeldes enda avaldatud töölehe (Dreier, 2012) peale, olen ma ilmselt ideekaarti nimetanud mõistekaardiks.

Ideekaart  (mindmap)

Tegin 2012. aasta e-õppe kevadkonverentsil ettekande ideekaardi loomisest Mindomo keskkonnas ja pärast avaldasin ka töölehe e-õppe uudiskirjas. Kirjutan selles nii: “Mõistekaart on tavaliselt puukujuline, koosneb omavahel ühendatud mõistetest (topics). Mõistekaart saab alguse pealkirjastamisest (Title) – sellest saab ka mõistekaardi keskne mõiste (Central topic). Igal kaardil on seda ainult üks.” Ilmselt oleks ikka pidanud seal kirjutama sõna “ideekaart”.

Ideekaardi loomisel keskendutakse just mõistetele, nende lahtiseletamisele, jagunemisele ja seostele. Visuaalidele on taoline kaart üks parimaid vahendeid struktuurse arusaamise jaoks. Tavaliselt on nad poolhierarhilised,  kuid võivad olla ka lineaarsed või ka hajusad, kus võib olla mitu tsentraalset punkti. Arvutiga ideekaarti luues peab arvestama ka konkreetse tarkvaraprogrammi võimalustega. Eelpoolnimetatud Mindomo keskkond on hea sellepoolest, et võimaldab lisada pilte,  videosid ja pärast kaadri loomist sellest luua esitlus (näidet vaata siit) , halb aga sellpoolest, et üks tavakasutaja saab tasuta luua ainult 3 kaarti.

Väga lihtne ideekaardi loomise vahend on Text2mindmap, mille kasutamine ei nõua isegi kasutajaks registreerimist. Tekst tuleb kopeerida või kirjutada vasakule tekstikasti õigete tasemetega ja ideekaart koostatakse automaatselt.

Mõistekaart (concept map)

Välimuselt sarnane ideekaardiga. Mõisted on seotud, nendele seostele lisatakse verbid ja nende abil on võimalik tekitada lauseid. Tavaliselt on nad hierarhilise ülesehitusega, kuid võib tekitada seoseid mitmete mõistete vahel, nn ristseoseid.

Mõistekaardi koostamine või mõistekaardi abil õppides:

  • õpilased süvendavad lihtsate definitsioonide laiendamise kaudu oma arusaamist olulisest sõnavarast ja põhimõistetest
  • õpilased koostavad mõiste definitsioonist visuaalse kujutise, mis aitab asju paremini meelde jätta
  • õpilasi julgustatakse definitsiooni koostamisel kasutama ka oma eelnevaid teadmisi. (Zimmermann & Põldoja, 2011)

Väga head mõistekaardi loomise vahendid on Kidspiration ja Inspiration, kuid need ei ole kahjuks vabavaralised (TH jagas esimestele Digitiigri koolitusel osalevatele koolidele nende litsentse). Tegemist on jaosvaraga. Saab vabalt oma arvutisse salvestada ja installeerida. Tasuta kasutamise periood on 30 päeva. Peale 30 päeva möödumist tuleb osta litsents.

opimapp-moistekaart

See on õpimappi selgitav mõistekaart, mis on loodud Inspirationi abil ja siis eksporditud gif-iks.

Online mõistekaardi tarkvarad (vabavarad) on CmapTools ja MindMeister

Järelduskaart (consequence map)

Järelduskaarti kasutatakse järelduste, probleemide lahenduste, suundumuste jms koostamiseks. Selle kaardiga mul eriti ei ole kokkupuuteid. Püüdsin koostada vahendi Bubble.us abil järelduskaardi päikese kohta. Õpilastega tuleks see kaart koostada koostöös arutelude abil ja järeldusi tehes.

bubble

See on järelduskaart, mis on loodud Bubble.Us abil ja siis eksporditud png-ks.

Lugesin David B. Hay artiklist, kuidas mõistekaardi abil mõõta õpitulemuste sügavust, ulatust. Neli inimest koostasid igaüks 2 mõistekaarti kasutamaks neid kraadiõppetudengite õppetöös enne ja pärast mõiste õppimist. Kasutatakse mõisteid Surface learning  ja  Deep learning (pinnapealne ja süvaõppimine). Artiklist järeldub, et  mõistekaart on võimas vahend, sobib nii õppimiseks, õpetamiseks kui ka teaduslike uuringute läbiviimiseks.

Kasutatud materjalid

Reiska,  P. (2008). Mõistekaardid IKT abil. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=M%C3%B5istekaardid_IKT_abil

Dreier, T. (2012). Mindomo – mõistekaart uut moodi. Loetud aadressil http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=3082

Zimmermann, M. & Põldoja, H. (2011 ). Mõistekaart. Loetud LeMillis aadressil http://lemill.net/lemill-server/methods/moistekaart

Hay, D. B. (2007). Using concept maps to measure deep, surface and non-learning outcomeshttp://cursa.ihmc.us/rid%3D1JTPV1YQJ-YSP88H-17PD/A02-015.pdf

3. Arvutiga tehtava õpidisaini(ülesande) kirjeldus

3. nädala ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/11/3-nadala-ulesanne-2/ :  Loo biheivioristlikku õpiparadigma arvesse võttes arvutiga tehtav õpidisaini(ülesande) kirjeldus, milles on järgmised elemendid: Kes õpib? Mida õpib? Kuidas treenitakse? Kordamine? Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? Interaktiivsus? Võistlusmoment?

Biheiviorismi eelkäijaks võib nimetada tingitud refleksi avastajat Pavlovit, kelle järgi nimetatud Pavlovi refleksist räägin ma tihti siis, kui   saabub koolis söögivahetund ja ma ei saa millegipärast sööma minna. See kellahelin ütleb organismile, et kohe saab süüa ja seedimisprotsess hakkab tööle :-).

Biheiviorismi põhiidee – inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Biheivioristid leidsid, et käitumist on võimalik muuta vastavate stiimulitega ja kõik inimesed reageerivad neile mõjutustele sarnaselt. Kui soovitud käitumist tasustada (kiitus, kommid, raha jne), siis soovitud käitumine sageneb. Kui soovimatut käitumist karistada, siis soovimatu käitumise sagedus väheneb. (Leuska, 2010)

Biheivioristlik teooria väidab, et õppimine toimub ainult assotsatsioonide või sidemete loomisega oma kogemuste või käitumise vahel. Seega on esimesel kohal reageerimine keskkonna märguannetele. Biheivioristid väidavad, et õppimine on käitumise muutmise võimalus ja järelikult arengu toimumise põhjus.
Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne – mida, kui palju ja kui hästi. Õppimine on seda parem, mida enam “õigeid” reaktsioone õppija mäletab või vajadusel reprodutseerib. Õpetaja rolliks on ainult soovitavate reaktsioonide õhutamine. Õpilane on passiivses rollis ning just kui ei vastutaks õppimise eest. Õppija poolt ei oodata uusi tegevusi ega uusi lahendusi, sest valikutegemine, edasiliikumiskiiruse ja hindamine on jäetud ainult õpetaja kanda. (Teppan)

Biheiviorism uurib palju õppimist:

  • Harjutamine, treenimine
  • Klassikaline tingimine
  • Katse ja eksituse meetod (proovitakse kuni õnnestumiseni)
  • Kinnitus:
    • positiivne – saab head
    • väldib halba
    • negatiivne – saab halba
    • jääb heast ilma

(Leuska, 2010)

Valisin õpidisainiks, mida kirjeldada, võistluse World Education Games.

Märtsi alguses saavad õpilased osaleda kolmel rahvusvahelisel võistlusel üle veebi http://www.worldeducationgames.com/.  Esimesetel aastatel oli seal ainult peast arvutamisvõistlus Math Day, kuid nüüd on lisandunud Spelling Day (sel aastal Literacy Day) ja Science Day ehk teadusained (bioloogia, keemia, füüsika, astronoomia jt). Eelmisel aastal osales kokku üle 2,5 miljoni õpilase 218 riigist vanuses 4-18 aastat,  minu koolist 147 õpilast 1.-12. klassist. Võistlus toimub reaalsete vastatega (1 kuni 3) üle maailma. Vastased valib arvuti. Võistlusel tuleb 1 minuti jooksul lahendada õigesti ära võimalikult palju ülesandeid. Võistlus on 4 vanusegrupis: 4-7, 8-10, 11-13 ja 14-18  ja ülesanded on erinevad vastavalt eale.

Enne võistluspäeva on kuu aja jooksul võimalik harjutada, võistelda, punkte koguda – toimub nn “soojendus”. Matemaatikavõistlusel on erinevad tehted: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine, jada järgmise liikme leidmine; vanematel õpilastel ja astmed ja juured.  Spellimisvõistlusel öeldakse inglisekeelne sõna ja siis see sõna lauses. Võistleja näeb ka seda lauset ekraanil ja peab õige sõna kirjutama. Kolme vale vastuse korral lõpeb võistlemine enne aja (ühe minuti) lõppemist. Saadaud punktid summeeritakse. Iga päev näidatakse selle päeva edetabelit ja ka üldist tabelit nii vanusegruppide, klasside, tasemete ja kooli lõikes. Tuuakse välja üldine punktide (õigete vastuste) koguarv,  ühe mängu ehk 1 minuti suurim punktisumma ja ka õigsuse protsent. Õpilased näevad selle minuti jooksul vastates reaalajas vastamise  edenemist ehk kes on hetkel ees. Õpilased võistlevad väga hasartselt. Eriti palju positiivseid emotsioone annab näiteks inglise keele õigekirjavõistlusel võidu saamine inglise keelt emakeelena rääkiva õpilase ees.  Harjutades õpivad õpilased kiiremini arvutama ja inglise keeles kirjutama. Loomulikult õpitakse ka uusi sõnu! Võistlejad saavad luua endale avatari muutes näokuju, juukseid, peakatet, huuli, nina, silmi, tausta. Samuti saab muuta inglisekeelse teksti audiot: ameerika, briti, kanada, austraalia, uus-meremaa või lõuna-aafrika. Hea tulemuse korral kiidetakse õpilasi, nt almost einstein.

worldeducationgames

weg-4b

Esimesel pildil näete minu kooli kõikide õpilaste seas ühes minutis õigete vastuste edetabelit ja teisel pildil kogu maailma seas ühe “soojenduse”päeva klasside edetabel 8-10-aastaste seas, minu kooli 4.b klass paistab hetkel olevat 38. kohal.

Võistluspäeval (tegelikult 48 tunni jooksul), sel aastal 5., 6.  ja 7. märtsil, on igal õpilasel punktide kogumiseks (matemaatikas ja inglise keeles) 10 võimalust 5 erineval tasemel, st õpilane saab mängida/võistelda igal tasemel 10 korda, kokku 50 korda. Püütakse igal tasemel oma punktisummat tõsta, et saada võimalikult hea skoor! Pärast seda saab jätkata mängimist, kuid neid punkte enam ei arvestata. Digitaalse tänukirja WEG poolt koos märkega platinum award saavad õpilased, kes võistlesid vähemalt 50 korda. Maailma parimatele on muidugi ka medalid olemas. Minu kooli parimad igas vanusegrupis kutsutakse juuni alguses toimuvale Tubli Päevale.

Kasutatud materjalid

Teppan, P. Kaasaja õpiteooriate lähtepunktid.  Loetud aadressil http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html

Leuska, A. (2010).  Arengupsühholoogia. Biheiviorism. Loetud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/biheiviorism.html

2. Etteantud õpikeskkonna lubavuste hindamine

2. nädala ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/04/2-nadala-ulesanne-2/

  • Lugesin läbi loenguesitluse Haridustehnoloodilised uuringud ja evalvatsioon. 2. loeng.
  • Vastasin õppimise metafoori küsimusele täiskasvanud õppija seisukohast nii: Õppimine kui iseenda ja maailma vahelise tasakaalu saavutamise vahend.
  • Püüdsin aru saada, mis on lubavused:
    • Haridustehnoloogias on lubavuste (affordances) terminit hakatud kasutama kirjeldamaks keskkonna kasutajatest sõltuvaid ilmnevaid omadusi, mis võimaldavad teatud õpitegevuste läbiviimist.
    • Keskkonna õppimist võimaldavaid lubavusi ei saa eristada ilma õppijata, kes nende omadustega interakteerub.
    • Keskkonnal on stabiilsed lubavused (affordances), mis võimaldavad mingil olendil, kellel on teatud lubavusi aktiveerivad omadused (effectivities) selles keskkonnas efektiivselt tegutseda.
    • Lubavused on omadused, mis toetavad või piiravad subjektidel läbi viia mingeid eesmärke teatud artifakte ja töövahendi funktsioone kasutades

– Tutvu raamatus Õppimine ja õpetamine esimeses kooliastmes peatükiga “16. tehnoloogia”.
TähelepanekThe document “Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes” has been automatically removed from Scribd by our automated copyright protection system because it appears very similar to an unauthorized copyrighted document that was previously removed from Scribd.

  • Kuidas töötavad metafoorid õppedisaini looja abivahenditena? (Kerli Kusnetsi magistritöö näitel). Metafoor kõnekujundina võimaldab lihtsustada mingitest nähtustest, kontseptsioonidest,
    tegevustest arusaamist.  Toon siin välja 3 minu arvates head õppedisaini metafoori:
  1. Õppedisain – selgroog. (Selgroog väljendab lineaarset protsessi, kus detailsus, täpsust ja struktureeritust kujutatakse selgroolülidena.)
  2. Õppedisain – Supi valmistamine (Supi valmistamise tähistab õppedisaini protsessi, kus on vajalikud erinevad komponendid (meetodid, vahendid, õpiobjektid- ja ülesanded jne) ning tulemuseks on maitsev supp (ekursus), mis kindlasti ära süüakse. Antud metafoori tõhusus seisneb tema lihtsuses ning äratuntavuses igale inimesele.)
  3. Õppedisain – Matkamine. (Matkamine tähistab õppedisaini protsessis seda teekonda läbi erinevate etappide ning nagu matkamises on tähtis ettevalmistustöö ja pakkimine nii on ka oluline õppedisaini protsessis vajaduste analüüs ja planeerimine. Mõlema välja toodud tegevuse puhul (õppedisain ja matkamine) võib kehva ettevalmistustöö tõttu kogu protsess läbi kukkuda.)
  • Lugesin artiklit õppimisteooriate põhijoontest.
    Selleks, et mõista teist õppijana, peab kõigepealt suutma analüüsida ennast õppijana …
    Õpetaja õpetamisstrateegia valikuga luuakse õppimiskeskkond, kus on oluline arvestada nii õppija, aine kui õpetaja vastastikust kooskõla.
  • Vaatasin videot iPad’ist. Lugesin artiklit iPad’i kasutamise võimalustest koolitunnis.
  • Millised on SINU ARVATES iPad’i lubavused õppimiseks? Põhjenda, miks?
  1. iPad pakub õpilasele interaktiivsust – iPadis saab õpilane vaadata ja läbi viia keemiakatseid, mis ei ole päriselus võimalikud ohtlikkuse tõttu.
  2. iPad võimaldab õpilasel keerulist ülesannet, milles ta vigu tegi, korrata mitmeid kordi kuni vigu enam ei ole.
  3. iPadis võimaldab õpilasel õppida näidete ja videote abil – füüsikas, võõrkeeltes, bioloogias, geograafis jne
  4. iPad ühendab materjale – selles on mitme aine töövihikud ja õpikud koos, vaja ainult internetti.
  5. iPadi võimaldab õpetajal õpikuid ja ülesandeid kiiresti muuta, uuendada, parandada.
  6. iPad näitab värvilist ja puutetundlikku pilti lugemiseks, vaatamiseks ja kuulamiseks.
  7. iPad on kerge kanda – Seda kasutades on põhikooli õpilase koolikott ligi 5 korda kergem.
  • Lubadus ja mugavus väga laias mõttes annab kokku sama tähenduse. iPadi lubadus, ehk mida temaga teha saab ja kasutaja mugavus, mis sisaldab ka kasutaja vajaduste igas mõttes täimist. Iga tegevuse osaks on ka tegevuses kasutatavad või loodavad õppematerjalid (artifaktid). Nende asukoht tegevusdiagrammis näidatakse tegudega seotult.Tegevuse sooritamiseks on vajalikud mingid õpikeskkonna lubavused. Need näidatakse tegudega seotult. 
    Kolm olulist elementi lubavuse kirjeldamisel on:
    SUBJEKT;
    OPERATSIOON;
    MEDIAATOR (KESKKOND, VAHEND, ARTIFAKT)
    Lubavused on omadused, mis toetavad või piiravad subjektidel läbi viia mingeid eesmärke teatud artifakte ja töövahendi funktsioone kasutades.
    Subjektid: igaüks, kogukond, rühm, isik
    Subjektide omadused: rühmajuht, tuutor, erinevad rollid tegevustes nt. 6-mütsi jne.
    Artifaktid: veebliehekülg, sõnum, vestlus, pilt, tabel, mudel
    Arifaktide omadused: esitsulik (expositive), interaktiivne (interactive) jne.

 

  • Loe teiste õppijate arvamusi iPad’i lubavuste kohta. Milliseid lubavusi hinnati kõige enam, milliseid märkasid vaid üksikud kaasõppijad?

Kasutatud materjalid

Pata, K. (2011). HARIDUSTEHNOLOOGILISED UURINGUD JA EVALVATSIOON. 2  Loeng.  Loetud SlideShare keskkonnas aadressil http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng2

Kusnets, K. (2007). E-KURSUSTE ÕPPEDISAINI MODELLEERIMINE JA TOESTAMINE MULTIMEEDIUMIPÕHISE ÕPPEMATERJALI ABIL EESTI E-KUTSEKOOLI  KONTEKSTIS.  Loetud http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/magistri_tood/2007_kevad/Kerli_Kusnets/Kerli_Kusnets_Magistri_Too.pdf

Nagel, V. Sissejuhatus kasvatusteadustesse. Loetud http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html

1. Mis on haridustehnoloogia?

1. Nädala ülesanne – http://ifi7056.wordpress.com/2013/01/27/1-nadala-ulesanne-2/

Lugesin läbi loenguesitluse Haridustehnoloodilised uuringud ja evalvatsioon. 1. loeng.
Lugesin Rocci Luppicini artiklit A Systems Definition of  Educational Technology in Society. Üllatav oli see, et esimesed ühised arusaamad olid, et haridustehnoloogia on samaväärsene audiovisuaalse kommunikatsiooni ja juhendamisega.
Kuulasin Merilli videoloengut praktilise õpidisaini kohta. Merilli teooriga tutvusime me ka eelmisel semestril kursusel  Õppedisaini alused.
Vaatasin videot Instructional Technology: Looking Backward, Thinking Forward, kui palju on muutunud õppimine ja õpetamine  tehnoloogia abil viimase 100 aasta jooksul. Huvitav video oli!

Haridustehnoloogia mõisteid:

  • Haridustehnoloogia mõistega käsitletakse haridust kui tehnoloogiat, st. süstemaatilist protsessi, mis tugineb teatud pedagoogilistel eesmärkidel ja rakendab teatud printsiipe ja strateegiaid nende eesmärkide saavutamiseks.
  • Haridustehnoloogia on pedagoogikavaldkond, mis rakendab pedagoogiliste situatsioonide ja õpiprotsessi esilekutsumiseks teatud sõnumite edastamist ja toetuselemente.
  • Haridustehnoloogia on õppimise tõhustamiseks loodud süsteemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja hindamine (NCET, 1969).
  • Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks.
  • Haridustehnoloogia, mida tuntakse ka kui
    • –  e-õppimist (e-learning),
    • –  õppedisainide tehnoloogiat (instructional technology)
    • –  õpidisainide tehnoloogiat (learning technology),
    • –  „õppesüsteemide disaini” (instructional systems design),
      on tehnoloogia kasutamine õppimisprotsessi toetamiseks.
  • Haridustehnoloogia on multimeedia tehnoloogiate ja audiovisuaalsete vahendite kasutamine õppimise ja õpetamise protsessi edendamiseks.
    • –  Õpetamisel kasutatakse tehnoloogiat vahendina
    • –  Tegeleb IKTga kitsa, pedagoogilise eesmärgi ulatuses
    • –  Peaeesmärk on õppimise ja õpetamise edendamine
  • Haridustehnoloogia on õppimise edendamise ja oskuste arendamisega seotud uurimine ja eetiline tegevus, milles luuakse, rakendatakse ja hallatakse sobivaid tehnoloogilisi protsesse ja ressursse.
  • Haridustehnoloogia on süsteemne lähenemine teooriate, metoodikate ja tehnoloogiliste vahendite rakendamisele probleemide lahendamise eesmärgil erinevates teadmise vormidega seotud valdkondades.
  • Haridustehnoloogia eesmärgiks on selliste inimtegevuste organiseerimine, mis aitavad meil kohaneda, aktiivselt osaleda ja ära kasutada keskkonda.
  • Haridustehnoloogia eesmärgiks on:
    • –  Disainida, arendada ja hinnata inimeste ning tehnoloogiliste ressursside efektiivsust, et toetada õppimise kõiki aspekte;
    • –  Olla suunavaks jõuks haridussüsteemide ja õppimispraktikate muutmisel, et aidata kaasa muutustele ühiskonnas.

( Pata, 2011)

  • Haridustehnoloogia on märksa laiem mõiste kui tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis.
  • Haridustehnoloogia on kujunenud uueks distsipliiniks, mis on kombinatsioon hariduspsühholoogiast, pedagoogikast, IT-st, juhtimisest jms.
  • Haridustehnoloogia on õppeprotsessi ja õppekorralduse süstemaatiline arendamine IKT vahendeid kasutades. Haridustehnoloogia ei hõlma mitte ainult IKT vahendite abil õppimise hõlbustamist, vaid tervet süsteemi:
    • informatsiooni loomist ja haldamist (Content Management Systems),
    • õppeprotsessi läbiviimist (Learning Management Systems)
    • õppeinfo haldamist (Study information Systems).
  • Haridustehnoloogiat võib vaadelda kahest aspektist:
    • haridustehnoloogia kui uurimisvaldkond
    • haridustehnoloogia kui arendustegevus.
  • Haridustehnoloogia arendustegevusena on kujunemas tänapäeval oluliseks uuenduste allikaks haridussfääris. See tähendab uute metoodikate, õppematerjalide ja abivahendite väljatöötamist, katsetamist, hindamist ja juurutamist.

(Piir, 2010)

Mulle meeldivad lihtsad asjad. Ma eelistan mõistet: Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks.

Mida siis haridustehnoloog teeb?

Kuna töötan üldhariduskoolis, (esialgu veel informaatikaõpetajana, kuid loodan, et kunagi saan haridustehnoloogiks), siis vastan sellele küsimusele pidades silmas oma kooli.

Ingrid Maadvere kirjutab, et haridustehnoloogi ametikoha põhieesmärk on: “Arendada koolis e-õpet. Koordineerida IKT integreerimist ainekavasse ning toetada, nõustada ja abistada õpetajaid IKT rakendamisel õppetöös”. Olen sellega täiesti päri. Kuna meil ei ole koolis haridustehnoloogi, siis olen osaliselt selle tööga tegelenud oma töö kõrvalt. Tundisin, et see meeldib mulle ja sellepärast astusin ka magistriõppesse, et omandada haridustehnoloogi oskused. Koolis tuleb tegeleda õpetajate nn “käehoidmisel” väga paljude praktiliste ülesannetega.  Magistriõppes saame tugeva teoreetilise põhja, millele tugineda. Mart Laanpere kirjutab aastal 2010 esimese haridustehnoloogia magistriõppekava loomisel nii: “Võib ennustada, et personaalsete seadmete (e-luger, pisisülearvuti, pihuarvuti), veebipõhiste õpikeskkondade ja digitaalsete õppematerjalide laiem kasutuselevõtt koolides tekitab kümne aasta perspektiivis kasvava vajaduse kompetentse haridustehnoloogi olemasolu järele koolis kohapeal.”  Veel pakub Laanpere välja magistrikraadiga, kutsetunnistust omava haridustehnoloogi pädevusvaldkondade esmase jaotuse:

  • Õpidisain, tehnoloogiapõhised õppimis- ja õpetamismeetodid;
  • Tehnoloogiapõhise õpikeskkonna kujundamine ja haldamine;
  • Täiskasvanute nõustamine, teadmushaldus organisatsioonis;
  • Innovatsiooni- ja projektijuhtimine;
  • Analüüs, uuringud, evalvatsioon. (Laanpere, 2010)

Haridustehnoloogi ametipositsiooni töökirjeldus oma asutuse jaoks praegusel hetkel võiks olla selline:

  1. kooli töötajate nõustamine IKT-alastes küsimustes (infotundide korraldamine, õpetajate individuaalne nõustamine, sisekoolituste läbiviimine, tehnilise toe pakkumine);
  2. õppevahendite loomise ja avaldamise koordineerimine (vahendite valimine ja katsetamine, vahendite juhendite koostamine, nõustamine ja koolitamine, programmide jm õpivara valiku täiendamine);
  3. e-õppe strateegia koostamine ja selle elluviimine (juhtkonnale ettepanekute tegemine, e-õppekeskkondade administreerimine ja info edastamine, e-kursuste ning keskkondade tutvustamine ja korraldamine, sisekoolituste korraldamine, IKT-alastes projektides ja konkurssidel osalemise koordineerimine ja abistamine, infotehnoloogia ja teiste õppeainete vahelise integratsiooni koordineerimine, arvutiklasside kasutamise koordineerimine,  kooli arendustegevuses osalemine ning ettepanekute tegemine infotehnoloogia valdkonnas tarvilike uuenduste algatamiseks koolis, osalemine kooli arengukava koostamisel, uuringute läbiviimine ja analüüsimine);
  4. kooli kodulehe koostamine, administreerimine ja kasutajate nõustamine, kooli meililisti administreerimine, kooli aastaraamatute küljendamine/koostamine/avaldamine jm trükiste loomine/avaldamine;
  5. osalemine koolitustel, seminaridel, infopäevadel, konverentsidel ja valiku info edastamine õpetajatele ja kooli juhtkonnale.

Minu arvates on haridustehnoloogi kõige tähtsam ülesanne näidata õpetajatele, kuidas on lihtsam ja efektiivsem IKT-vahendeid kasutades õpetada, võtta ära nende kartused ja näidata  ette õige teeots, kuidas noori inimesi suunata kasutama tehnilisi vahendeid enda arendamiseks.

Kasutatud allikad:

Pata, K. HARIDUSTEHNOLOOGILISED UURINGUD JA EVALVATSIOON 1.  Loeng.  (2011). Loetud SlideShare keskkonnas aadressil http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng1?ref=http://ifi7056.wordpress.com/1-nadal/

Piir, M. E-kursuse “Sissejuhatus e-õppesse” materjal. (2010). Loetud lehelt http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1402/Haridustehnoloogia1.pdf

Maadvere, I. Üldhariduskooli haridustehnoloogi ametijuhend. (2010). Loetud Scribd keskkonnas aadressil http://www.scribd.com/doc/25866605/Uldhariduskooli-haridustehnoloogi-ametijuhend

Laanpere, M. (2010). Haridustehnoloogide harimisest. Loetud aadresssil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/koolitus/haridustehnoloogide-harimisest

HT-lised uuringud ja evalvatsioon – sissejuhatus

Materjalid asuvad ifi7056.wordpress.com

Ajakava

1. Kontaktpäev 27.01.2013 (12-14): tutvustatakse kursuse eesmärke, õpikeskkonda, tegevusi ja hindamiskriteeriume.

Järgnevad tegevused toimuvad e-õppe vormis 10 nädalat:

1. nädal (28.01-3.02): Haridustehnoloogia mõiste? Kaks uuringueesmärki haridusuuringutes – teoreetilised avastused ja praktilised rakendused. Haridustehnoloogi ametikirjeldus ja tööülesanded.

2. nädal (4.-10.02): Õpikeskkondade uurimise trendid. Õppimisteooriast õpi ja õppedisaini teooriani. Mil määral saab disaini looja arvestada et õpi- või õppedisaini sisse planeeritud  pedagoogilised funktsionaalsused alati ilmnevad?

3. nädal (11.-17.02): Haridustehnoloogilised õpidisainid, mis tuginevad biheivioristlikule õppimismudelil. Drillprogrammid ja tutoorialid teadmiste meeldejätmiseks ja oskuste arendamiseks ja automatiseerimiseks.

4. nädal (18.-24.02): Haridustehnoloogilised õpidisainid, mis toetuvad infotöötlusmudelil. Erinevates esitusviisides info edastamine arvutite vahendusel ja selle mõju. Mudelid ja õppimine. Mõistekaardid ja teised arvutipõhised teadmiste struktureerimise vahendid.

5. nädal (25.02-3.03): Situatiivsel uurimuslikul probleemipõhisel õppimisel põhinevad haridustehnoloogilised õpidisainid. Situatiivuse dünaamilised ja staatilised lahendused haridustehnoloogias. Komplekssed õpikeskkonnad – kollaboratiivsed õpikeskkonnad, simulatsioonikeskkonnad

6. nädal (4.-10.03) Konstruktivistliku õppimismudeli rakendusi haridustehnoloogias. Kommunikatsioon arvutite vahendusel töötavas rühmas: jagatud kognitsioon ja metakognitsioon.

7. nädal (11-17.03): Enesejuhitud õppimise mudeli rakendused haridustehnoloogias. Elukestva õppimise mudeli praktilisi rakendusi – portfooliopõhine õppimine, õpikogukonnad.

Õppevaba nädal (18.-24.03 )

8. nädal (25.-31.03): Igalpool õppimise mudeli rakendused haridustehnoloogias. M-õpe, mitteformaalse õppimise võimalused hübriides õpikeskkonnas.

9. nädal (1.-7.04): Erinevate õppimisteooriate alusel loodud toetussüsteemid haridustehnoloogilistes õpidisainides. Õpisüsteemide formatiivne ja summatiivne evalveerimine õppimisteooraite alusel. Kompleksse õpiobjekti (ekursus, simulatsioon) evalveerimise võimalused.

10. nädal (8.-14.04): Hinnangu-uuringud haridustehnoloogias. Uuringu planeerimine ja läbiviimine. Haridusasutuse IKT kasutamise evalveerimise võimalusi.

11. nädal: 2. Kontaktpäev 21.04.2013: Õpidisaini analüüs pedagoogiliste komponentide alusel: isesivate tööde tulemuste arutelu. 21. aprill – isesesva töö esitamine (info http://ifi7056.wordpress.com/hindamine/11-nadal/)

12. nädal: 3. Kontaktpäev 18.05.2013 : Haridusasutuse evalveerimine: rühmatööde tulemuste esitlemine ja arutelu (viib läbi Mart Laanpere)

  • Kursusega seotud kirjalike ülesannete lõppversioonid esitatakse hiljemalt 27.05.2013

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

november 2019
E T K N R L P
« märts    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)