//
kursused

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud 2012

This category contains 10 posts

Videotöötlus

Viimasel tunnil tegelesime videotöötlusega, programmiga  Windows Movie Maker. Tegime filmi advendiajast Tallinna ülikoolis. Huvitav oli!

Kodune töö ühendati seekord Õpikeskkonnad ja -võrgustikud kursuse viimase kodutööga, kus rühmatööna on vaja teha video e-õppest. 3-liikmelised rühmad koostavad koos ühe 3 minutilise video. Minu jupike meie rühma loodavast videost on siin http://taimi.dreier.ee/audio/eloodus2kl.wmv (pikkus 1:48, 51,6 MB).

Kogu filmikeses on minu osa kolmas ja see on tervikuna nähtav Marise blogis http://digitaalnemeedia.blogspot.com/2012/12/5-kodutoo-videotootlus.html

e-Portfoolio ja pädevused (26.11-09.12)

7. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/11/29/viimane-teema-e-portfoolio-ja-padevused/

ePortfolio for all – nii hüüti välja ePortfoolio alasel konverentsil 2009. aastal. (EIFEL)

Kas iga inimene peaks omama e-portfooliot? Arvan, et mitte. Tihti inimesed koguvad oma blogisse kokku oma ja ka võõraid mõtteid, ütlusi, sündmusi, pilte jne. Mõned nimetavad seda blogi oma e-portfoolioks. Neil on see õigus – loominguvabadus ju! 🙂 Tegelikult on iga e-portfoolio ülesehituses olemas teatud tingimused, mis peavad olema täidetud. Näiteks õpimapp ehk õpiportfoolio peab sisaldama õppimise perioodil kogutud töid, et näidata arengut. Lisaks nendele peavad seal kindlasti olema õppija refleksioonid oma õppimisele – õppisin ja tegin seda, sain sellise hinnangu, parandasin ja muutsin seda, sain teada ja targemaks ning järgmine kord teen seda teisiti jne. Tihti loovad inimesed endale esitlusportfoolio oma oskuste, kogemuste, kvalifikatsiooni, loomingu, saavutuste jm demonstreerimiseks. Seda on tihti vaja kas mõnele töökohale kandideerimiseks või ametijärgu atesteerimiseks. Peale nende kahe on veel mitmeid muid e-portfoolio tüüpe: tööportfoolio, rühmaportfoolio, personaalse arengu portfoolio, hindamisportfoolio. (Tammets, 2010).

Minu eportfoolio on esitlusportfoolio – loodud Tiigrihüppe koolitajaks kandideerimise tarbeks. Kasutan sisuhaldussüsteemi Joomla!. Asub endale registreeritud domeenil http://www.taimi.dreier.ee/. Kunagi varem koostasin endale lihtsalt veebilehe, sest hakkasin Joomlast huvituma. Hiljem lisasin sellele eportfoolio osa. Minu eportfoolio osad on:

  • CV (tööalased eneseanalüüsid, täienduskoolituste info, haridust tõendavad dokumendid, minu kui koolitaja ajalugu ja minu kui õpetaja ajalugu ning muidugi ka Curriculum Vitae ise)
  • Kursuste tutvustus (TH koolitajana)
  • Kursuste nimekirjad (alates 2001)
  • Ettekanded (erinevatel seminaridel ja konverentsidel, viited materjalidele)
  • Looming (materjalid, kodulehed, seal on nüüd ka link sellele magistrikursuse õpiblogile)
  • Osalemine (seminaridel, konverentsidel, töörühmades)
  • Pädevused (Tiigrihüppe SA koolitaja pädevused koos analüüsiga mitmel aastal vastavalt pädevusmudeli muutumisele, viimane on Üldhariduskoolide õpetajate haridustehnoloogilised pädevused (maatriksi  22.10.2011 alusel)
  • Projektid (osalemine, loomine)
  • Refleksioonid (tagasiside mulle kui koolitajale ja ka minu tagasiside õppurina)

Peale e-portfoolio osa on minu kodulehel luuletusi, reisipilte, infot hobide kohta jm. Avalehel näeb ka minu e-visiitkaarti.

E-portfoolio on nagu Tallinna linn – ei saa kunagi valmis. Materjale koostan juurde, omandan uusi oskusi ja kogemusi. Viimase poole aasta jooksul on põhirõhk olnud oma HT magistriõppe blogis kirjutamine ja tööde avaldamine ning oma e-portfoolio täiendamine on jäänud unarusse. Samas on need omavahel lingitud ja soovi korral saab kätte ka õpiblogis avaldatu.

Mida oma e-porfoolios muuta? Avastasin, et praegu kasutan ma õpivõrgustikku väga tihedalt ja olen sidunud oma magistriõppe õpiblogi kaasõppurite omaga. Oma e-portfoolios on see pool jäänud välja arendamata. Meil on tegelikult väga tihe koostöö Tiigrihüppe koolitajatega ja oman infot nende e-portfooliotest, aga millegipärast ei ole seda kusagil oma e-portfoolios välja toonud. Seda ma täiendan kindlasti! Kohe, kui aega saan! 🙂

Portfoolio on üheks efektiivsematest ja levinumatest pädevuspõhise hindamise meetoditest. See keskendub tehtud tööd ja saavutusi peegeldavate tõendusmaterjalide ja refleksioonide eesmärgipärasele kogumisele pikema ajaperioodi jooksul. Portfoolios refleksiooni kasutamine ergutab õppijaid looma uusi tähendusi ning mõtestama oma saavutusi, analüüsima oma kogemusi ning tegema selle analüüsi baasil kavandama tulevasi tegevusi. (Tammets, 2010)

Mina olen kogunud oma e-portfooliosse tõendusmaterjalid oma pädevuste ja nende kujunemise kohta.  Olen koostanud kunagi ka OPAH-i keskkonda e-portfoolio ja ka kõikidel Digitiigri koolitustel näidanud ja soovitanud seda teha õpetajatel. Ise ma seda kasutama ei jäänud, aga tean, et mõned õpetajad küll.

Õpetajate IKT-alaste ja hiljem haridustehnoloogiliste pädevuste teemaga olen Tiigihüppe koolitajana kokku puutunud juba aastatst 2006.  Koostasime siis pädevuste tabeli, milles õpetajad märkisid oma pädevused koolituse esimesel ja ka viimasel korral ning siis arutasime, kes kui palju edasi arenenud on. Üllataval kombel mõned leidsid, et peavad lõpus märkima pädevuse madalama taseme, sest said teada, kui palju nad veel ei tea, mida kõike veel saab arvutiga teha.

Kasutatud materjalid:

EIFEL (2009). Loetud aadressil http://www.eife-l.org/

Tammets, K. (2010). Erinevad e-portfoolio tarkvarad, tüübid, standardid.  Loetud aadressil http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/erinevad-e-portfoolio-tarkvarad-tuubid-standardid/

 Tammets, K. (2010). Pädevuspõhine koolitus. Loetud aadressil http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/padevuspohine-koolitus/ 

Üldhariduskoolide õpetajate haridustehnoloogilised pädevused. (2011).  Loetud aadressil http://minitorn.cs.tlu.ee/instituut/erialade_kirjeldus/yldhariduskoolide_padevused.pdf

Õpivõrgustikud (12.11-25.11)

6. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/11/12/kuues-teema-opivorgustikud/

Õpivõrgustikud on olnud olemas nii kaua, kui on eksisteerinud õppimine. Juba “Kevades” tahtis Imelik koos Visakuga rehkendust teha (või maha kirjutada 🙂 ). Lapsepõlves tegime  koos klassikaaslastega herbaariumi bioloogia tunniks ja koos kolme sõbrannaga õppisime muusikakoolis käies solfedžot. Siis ei olnud selliseid tehnilisi võimalusi nagu praegu. Olen 12. klassi juhataja ja kuulun ka oma klassi võrgustikku FB-s. See on suures osas õpivõrgustik, sest üle poole kirjutistest meenutavad ja õpetavad teistele kodutööde tegemist erinevates õppeainetes.

September 2011-veebruar 2012 osalesin koolitusel „Pedagoogide võrgustike juhtimine“ (täisnimega Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse juhitava ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014“ tegevuse „Pedagoogide koostöövõrgustike arendamine professionaalse arengu toetamiseks“ raames läbiviidav baaskoolitus „Pedagoogide võrgustike juhtimine”). Koolitusel oli palju eesmärke. Nimetan siin ära need, mis on seotud just õpivõrgustikega:

– toetada pedagoogide professionaalset arengut tutvustades uuenenud riiklike õppekavade alusväärtusi ja põhimõtteid, õppeprotsessis üldpädevuste saavutamise metoodikat ja läbivate teemade käsitlemisvõimalusi,
– toetada uuenenud riiklike õppekavade rakendamist koolis ning anda võimalus parima kogemuse jagamiseks nii riiklike õppekavade kui ka kooliõppekavade rakendamise osas,
– arendada õpilase kesksete ja interaktiivsete õppematerjalide koostamise ning e-õppe võimaluste rakendamise oskust,
– koolitusega taotletakse aineliitude vaheliste kontaktide ja võrgustike tekkimist ja tugevdamist meeskondade liidrite ja aktiivsete liikmete tasandil ning meeskonnatöö parima kogemuse jagamist.

Koolitusel osalesid erinevate aineliitude, ühenduste ja seltside esindajad, juhid ja tulevased juhid. Selle koolituse käigus tekkis idee luua Eesti Infomaatikaõpetajate Selts, mis ka kahe seminari ja koosoleku abil loodi. EIÕPS-i  5-liikmeline juhatus  teeb tihedat koostööd omavahel e-kanalite abil ja ka reaaleluliselt ja ühendab võrgustikku juba paljusid õpetajaid ja IKT töötajaid üle Eesti. Hiljuti toimus Tartus minikonverents, kus räägiti koostööst omavahel, õppematerjalidest, e-turvalisusest, õpisüsteemidest ja üldhariduse koostööst ülikoolidega jm. 17. novembril toimus EIÕPS-i ja Küberkaitse Üksuse koostööseminar. EIÕPS-i kui õpivõrgustiku põhilised suhtluskanalid on info jagamine veebis,  FB-s, Google Drives ja  juhatuse siseveebis. Tähtis on, et sama ala inimesed saavad koos õppida ja üksteiselt õppida, nõu küsida, üritusi organiseerida. Kindlustunnet tekitab see, et kui mul on mure, siis saan küsida ja saan ka vastuse.

Järgmisena tahan peatuda Tiigrihüppe SA koolitajate võrgustikul. See on minu jaoks olnud viimased 12 aastat peamine õpivõrgustik. Meil toimuvad mitmepäevased koolitused neli korda aastas, töötab aktiivne meililist ja skype-grupp, viimasel ajal ka FB grupp. Kui keegi on midagi uut ja põnevat õppinud, kuulnud või internetiavarustest leidnud, siis tavaliselt räägib, õpetab seda teistele ka. Koolitustel on tavaliselt suur osa nn  praktikult praktikule õpitubasid. Ma ei ole jäänud kunagi vastuseta, kui olen oma probleemile lahendust otsinud ja seda tiigrite listis küsinud. Olen nende aastate jooksul väga palju õppinud  ja loonud. Seda viimast pean väga tähtsaks isikliku arengu seisukohast (koostasime informaatika materjalid põhikoolile, Digitiigri lisakursuse Uurimistöö arvutil, kaitsesin õpetaja-metoodiku ametijärgu jmss).

Praegu on minu kõige aktiivsema suhtlusega õpivõrgustikuks HT mag 12 ehk kursusekaaslased. Saime kohe alguses aru, et üksi on väga raske kõigega hakkama saada. Pealegi on meil peaaegu igas aines mingid rühmatööd, mida saab väga hästi teha aktiivselt võrgustikus osaledes. Meil on meililist info saamiseks ja  jagamiseks, FB grupp teadete saatmiseks ja aruteludeks. Kõige rohkem suhtleme, kurdame oma muresid, saame küsimustele vastuseid,  jagame õpetusi ja ülesandeid Skype-sse loodud grupi abil. Me oleme tulnud magistriõppesse kõik erineva tausta, teadmiste ja kogemustega ja täiendame väga hästi üksteist. Mõnel on tugevamad tehnilised oskused, teisel jälle metoodilised kogemused – üks teab, mida teha ja teine, kuidas teha. 🙂

Et võrgustikuna eksisteerida ja areneda on vaja: õpihimu, koostöövalmidust, julgust, teineteisemõistmist, usaldust, kokkulepetest kinnipidamist, loomingulisust, jt. Tehnoloogia poole pealt on meil vaja arvutit või tahvelarvutit või vähemalt nutitelefoni, millega kasutada ühistöövahendeid ja suhtlusvahendeid.

Personaalsed õpikeskkonnad (29.10-11.11)

5. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/29/viies-teema-personaalsed-opikeskkonnad/

Tähtaeg: 11.11.12

Personaalne õpikeskkond (PÕK) on kogum erinevatest vahendidest ja meetoditest/metoodikatest. Kindlasti peab PÕK olema avatud avatud keskkond: avatud lugejatele, kes loodetavasti annavad ka tagasisidet, mis on väga oluline arenemiseks. Heas PÕK-s on võrdselt tähelepanu pööratud nii tarkvaralahendustele kui ka metoodikale (Tammets, 2010).  Samas artiklist võib lugeda ka e-portfooliost kui PÕK-st. Samuti arvab Attwell (2007), et ilma e-portfoolio lisamiseta on PÕK ainult üks tavaline virtuaalne õpikeskkond.  Minu e-portfoolio on kindlasti osa minu PÕK-st, kuid magistriõpinguteks vajalik õpiblogi WordPressis koos sellega ühendatud erinevate vahenditega vastab rohkem PÕK tingimustele.

On oluline, et õpikeskkond võimaldaks luua uusi tähendusi, suhelda ja töötada koos teiste õppijatega, jagada informatsiooni, saavutada ühtekuuluvustunne, kehtestada koostööks vajalikke reegleid ja võtta omaks  uusi rolle (Pata & Laanpere, 2009).

Attwell (2007) toob oma artiklis välja terve rea tarkvarasid, mida ta oma PÕK loomisel kasutab. Ta on MAC-i kasutaja ja sellepärast kattuvad minu poolt kasutatavatega ainult piltide hoidmise ja jagamise vahend Flicr, sotsiaalne järjehoidja Delicious, suhtluspragramm Skype, otsingumootor Google ja FTP-klient. Ta millegipärast toob Google korral välja ainult otsingumootori, mitte kõik teised suurepärased vahendid alustades Docsi (või Drivega) ja Readeriga, ilma milleta oleks meie kursusel tehtavaid rühmatöid hoopis keerulisem korraldada.

Mina jagaks oma PÕK kolmeks: loomine (WordPress, Google Docs, Paint.NET,  Audacity, Mindomo, ScreencastOmatic, Voicethread, jt ), jagamine (WordPress, Google Docs, Flicr, Moodle, Youtube, Delicous, WS-FTP, jt) ja suhtlemine (Google Docs, Reader, Skype, e-mail, FaceBook, Tricider, jt). See on mitmekordne ring, mis liigub nii tasapinnaliselt kui ka spiraalselt. Näiteks koostan ühe artikli ja jagan selle oma ajaveebis. Õppejõud ja kursuskaaslased  loevad ning annavad tagasisidet nii kommentaarides kui ka Skypes suheldes. Saan teada, mis oli hästi, mis halvasti, saan ideid ja võin oma artiklit muuta ning vigu parandada. Võin aga ka uuel tasandil samast asjast kirjutada või näiteks mingi tekstilise juhendi hoopis videona luua.

Minu PÕK magistriõppes on osaliselt valitud õppejõudude poolt. Aga see sobib mulle hästi! Välja arvatud Dippler, mille eelistest tavalise WordPressi ees ei ole ma veel aru saanud (üks põhjus ilmselt mitmetes tehnilistes vigades, mis häirivad normaalset tööd). EduFeedr on küll väga mõnus vahend. Moodle on kah okey! 🙂

Lõpetuseks refereerin Attwelli (2007), kes ütleb et PÕK ei ole rakendus, vaid uus lähenemine uute tehnoloogiate kasutamisele õppetöös. Põhjus, miks kasutada PÕK, ei ole tehniline, vaid filosoofiline, eetiline ja pedagoogiline.

Kasutatud materjalid:

Attwell, Graham (2007). The Personal Learning Environments – the future of eLearning?
eLearning Papers, vol. 2 no. 1. ISSN 1887-1542 http://www.elearningeuropa.info/files/media/media11561.pdf

Tammets, K. (2010). e-Portfoolio ja sotsiaalne tarkvara; e-Portfoolio kui personaalne õpikeskkond. Loetud Portfooliokursuse ajaveeb http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/e-portfoolio-ja-sotsiaalne-tarkvara-e-portfoolio-kui-personaalne-opikeskkond/

Pata, K., & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat.  Loetud http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat

Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine (15.10-28.10)

4. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/19/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

Tähtaeg: 28.10.2012

Avatud ja hajutatud Web 2.0 keskkonnad kasutavad erinevaid tehnoloogiaid: vookogusid, järjehoidjaid, märksõnapilvi, vidinaid, vistutamist, märkmikke jt (Põldoja, 2012). Google vahendid on minu arvates väga hästi üles ehitatud, neid on lihtne kasutada ja neid arendatakse kogu aeg edasi. Meeldib ka see, et sama kasutajatunnuse-parooliga saab nendesse sisse logida. Mulle meeldivad väga Google Chrome brauseri vidinad, mis teevad mu elu internetis palju lihtsamaks – vajalik on ainult ühe hiirekliki kaugusel!

Vookogud

Google Reader on vookogu, mille saab koostada lehel http://www.google.ee/reader.

Lehed, mille uuendusi tahad jälgida, saab jagada rühmadesse. Uued kirjutised lisatakse paksu kirjaga ja kuvatekse rühma taga lugemata artiklite number. Õppetöös olen seda RSS voo jälgijat kasutanud igal aastal, kui on õpilastega päevakorral veebi ja blogide loomine. Ei kujuta ette, kuidas muidu saaks ülevaadet mitmete-kümnete õpilaste lehtede kohta. TLÜ õppetöös vajaminevate lehtede kogu on mul TLÜ HT ja kaastudengite blogide jälgimiseks HTmag12.  Viimased 3 kursuskaaslaste kirjutist on lisatud mulRSS-voona oma WordPressi õpiblogi juurde.  Viimasena lugesin sealt  Viive 4. nädala ülesannet.

Uue asjana avastasin Ghome jaoks uue vidina Google Reader™ Mag (RSS). See võtab Readeri lehelt lisatud lingid ja loob veebilehe (http://www.feedly.com) nendest artiklitest. Sisuliselt on sama asi, mis Google Readeri lehel, kuid välimus on ilusam ja ülevaate saamine on ühe klõpsu kaugusel. Sama rakendust kasutan ka oma telefonis (Android).

iGoogle  abil on võimalik koguda kokku oma google järjehoidjad, meilid, dokumendid, pildid, kalendrist üritused ja tööd, RSS vood jpm. Lisaks nendele saab lisada vidinaid, nagu ilm, kalkulaator, tõlkija, otsija veebist, youtubest jne. Kahjuks pean nüüd suure kiitmise peale lisama, et IGoogle lõpetab töö 01.11.2013.

NetVibes võimalusi katsetasin ka mitu aastat tagasi, kui Tiigrihüppe koolitajad pidid atesteerimiseks esitama e-poftfoolio. Minule meeldis rohkem Joomla sisuhaldussüsteemiga asju luua ja koostasin ka e-portfoolio selle abil, kuid näiteks Veiko Hani kasutas NetVibes väga hästi ära. Tema vookogu on http://www.netvibes.com/veikohani#Esileht ja sinna on ta kogunud oma tõid, andmeid, kursuseid ja palju muud alates aastast 2001.

Ühisjärjehoidjad

Delicious ja Diigo on tuttavad vahendid.  Zootool ja Charting  olid täiesti tundmatud.
Delicious järjehoidjaid kasutan juba 6 aastat (Joined 21 Mar 2006) ja sellest vahendist kirjutasin ka eelmises kodutöös. Olen oma õpiblogi menüüs toonud välja oma lingid, mis on märgistatud märksõnaga ht. Nende abil saab kiiresti leida vajaliku lehe ja õppematejali (http://delicious.com/taimi/ht). 

Diigot olen kasutanud vähem. Chome brauserile olen lisanud vidinad nii nii deliciouse kui ka diigo linkide lisamiseks. Diigo abil saab märgistada soovitud leheküljel vajalik osa tekstist ja see siis diigo abil meelde jätta. Saab ka sellest säutsuda Twitteris või jagada Facebookis või mujal.

Katsetasin uut asja minu jaoks – Chartingut (http://charting.gcu.ac.uk/)

Ma isegi ei paigutaks Chartingut ühisjärjehoidjate hulka, sest selle vahend on loodud õppimise toetamise jaoks. See toimub nii, et püstitatakse eesmärgid (Goals), siis leitakse õppematerjale ja/või keskkondi ja/või vahendeid, mis aitavad seda eesmärki saavutada. Alguses ma ei saanud aru, kuidas saan materjalide linke lisada, kuid selleks on vaja brauseri ribale tekitada üks vidina nupuke.  Kui olen veebilehel, mille linki tahan lisada antud eesmärgi saavutamiseks Chartingusse, siis klõpsan sellel nupukesel ja avaneb valik  Sealt valin oma eesmärgi (minul “Arendada oma inglise keele oskust”) ja klõpsan Add. Kirjutan ka aknasse Body selle veebilehe selgituse ja Submit. Chartingus tekib see link antud eesmärgi alla.

Seda ma veel ei tea, kuidas nende linkidega ühistöö käib.  Kui klõpsata People valikul, avaneb kasutajate loetelu. Lisasin kasutaja hanspoldoja. Kuidas toimub info vahetus kasutajate vahel ja milleks on menüüs Inbox, seda ei õnnestunud tuvastada.
Inglise keele grammatika huvilised, kellel varsti on kontrolltööd oodata: lisasin 6 linki grammatika õppimise tarbeks koos enesekontrollitestidega (väga head harjutamiseks). http://charting.gcu.ac.uk/goals/21/notes/

Miniblogi Twitter

Olen säutsunud küll! Viimasel ajal enam mitte. Mulle tundub, et Facebook ajab selle asja samamoodi või paremini ära. Enamus inimesi on juba Facebookis olemas ja selle kaudu on lihtsam ühendust saada. Facebookis võib muidugi mu õrn ja tasane säutatus muu müra sisse ära kaduda.
Proovisin kasutada #opikeskkonnad märksõnaga Twitterisse lisamist, kui millegipärast ei leia pärast üles!?

Proovisin ka vahendit http://paper.li, mille abil Twitteri postitustest koostatakse veebileht (http://paper.li/times1300/1351092046). Kuna ma ei ole tihe Twitteri kasutaja, siis ka see vahend ilmselt palju kasutust edaspidi ei leia. Aga teada on hea – on ehk vaja teistele õpetada!

Märkmed ja veebiklipid

Evernote on arvutis ja nutitelefonis. Väga palju kasutanud ei ole, sest teised vahendid kaaluvad üles.  Ma ei tea, kas teiste brauserite abil on sama lihtne lisada märkemeid Evernote abil kui Chromega. Nimelt olen mitu korda selles artiklis nimetanud vidinaid, mida saab Chrome-le lisada ja nende abil oma tegevusi lihtsustada ja kiirendada. See võimalus on ka Evernote jaoks.

Kuvapildil on näha elevandi pildiga nupp, mis avab aktiivse brauseriakna salvestamise Evernote märkmetesse. Saab lisada kas terve artikli, lehe, ainult URL-i või kui on tekst märgistatud, siis selle osa. Lisasin Viive artiklist  märgistatud osa. Näeb Evernote märkmete lehel välja selline

Kiirete märkmete tegemiseks kasutan ma Chrome vidinat Märgib. See on väga lihtne Notepad. Saab kirjuta oma märkmed. Tekst salvestatakse automaatselt.

Veebikonverentsid

Ma ei tea, mida ilma Skype-ta ja kursusekaaslasteta küll teeks! Pooled tööd jääks õigeaegselt tegemata ja vajalik info saamata. Me suhtleme palju oma kursuse skaibigrupis ja kommenteerime seal üksteise töid ka – sellpärast ehk me blogides enam nii palju ei kommenteerigi!? E-posti saates läheb signatuuris mu skype aadress kaasa ja seda on mitmed õpilased kasutanud, et küsida kiireid küsimusi. Kuigi rohkem kasutavad  õpilased kõik Facebooki vahendeid.

Muid vahendeid

Doodle (http://www.doodle.com/) Sündmuste planeerimiseks ja kokku leppimiseks vajalik vahend. Kui inimesi on rohkem kui 3, siis on tihti keeruline kaugsuhtluse abil (e-mail, skype või foorum) kokku leppida mingit üritust – päeva, kellaaega. Doodle võimaldab lisada ajad või teemad ja märgistada seejärel kasutajatel kas ei/jah vastustena või siis ei/võibolla/jah vastustena.

Sama ülesande lahendamiseks on ka Tricider (https://tricider.com). Selle vahendiga saavad ka kasutajad lisada oma valikuid, kommenteerida teiste valikuid, lisada plusse ja miinuseid. Kui on aga vaja kiiret ühe küsimuse otsustamist, siis on Doodle parem. Olen mõlemat kasutanud koolis ekskursiooni koha ja aja kokku leppimiseks õpilastega, kursuse alustamise aja planeerimiseks õpetajatega ja direktori palvel küsitluse koostamiseks (kas pooldate 4  veerandit või 5 perioodi kooliaastas).

Väga huvitav oli lugeda folksonoomiast (Põldoja & Toikkanen, 2011). Märksõnade lisamine muutub info ülekülluse korral väga vajalikuks, et leida vajalikku artiklit kiiresti. Samuti võimaldab paljudes keskkondades (nt WordPress, Koolielu) lisada märksõnapilved, milles sõna suurus on seotus selle märksõna kasutamise arvuga. See võimaldab leida, mis teemal on rohkem materjale või seda, millest veel kirjutatud ei ole.

Kasutatud materjalid:

Põldoja, H, & Toikkanen,  T. (2011.) Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/folksonoomia-ja-uhisjarjehoidjad

Põldoja, H. (2012) .Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine. Loetud aadressil http://opikeskkonnad.wordpress.com/oppematerjalid/tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

 

Sotsiaalse meedia vahendid (01.10-14.10)

3. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/01/sotsiaalne-meedia-opikeskkonna-osana/ Tähtaeg:14.10.2012
Materjalid:

  1. Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Loetud aadressil http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat
  2. Maadvere, I. (2010). Millist ajaveebikeskkonda valida. Loetud aadressil http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/12/millist-ajaveebikeskkonda-valida.html
  3. Schrock, K. (2012). Bloomin’ Google.  Loetud aadressil http://kathyschrock.net/googleblooms/

Mõistetest:

Avatud (hajutatud ülesehitusega) keskkonna all mõeldakse mitmetest vabatarkvaralistest vahenditest loodud keskkondi, kus infovooge võib ühestvahendist teise tõmmata vastavalt kasutaja huvidele ja eesmärkidele ning erinevad õpitegevused on jagatud paremini sobivate vahendite vahel (Pata & Laanpere, 2009, lk 15).

Sotsiaalne tarkvara on osa Web 2.0 tehnoloogiast. Web 2.0 vahendusel on ta-vakasutajal varasemaga võrreldes märksa rohkem võimalusi avaldada omamõtteid ja loomingut. Veebikasutajate käsutuses on vahendid, mis võimaldavad muutuda passiivsetest lugejatest aktiivseteks autoriteks. Sotsiaalse tarkvara puhul on tegemist internetipõhiste keskkondadega, mis toetavad kasutajate grupi omavahelist interaktsiooni. Kasutajate vastastikune mõjuvõib väljenduda infovahetuses, sotsiaalsete võrgustike tekkimises, erine-vate materjalide üheskoos loomises ja jagamises. (Pata & Laanpere, 2009, lk 181).

Minu kogemustest:

Palju kursuste, koolituste, projektide jm korraldamiseks kasutatakse ajaveebe ehk blogisid. Vabavaralisi blogide loomise keskkondi on päris palju. Ise olen ma kasutanud WordPressi, Boggerit, Google Sites veebilehe loomise korral lehetüüpi Announcements ja Joomla sisuhaldussüsteemiga loodud lehe sees LyftenBloggie komponenti.

Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere  (2010) kirjutab oma blogi artiklis “Millist ajaveebikeskkonda valida” veel viiest keskkonnast ja hindab neid 9-osalise hindamismudeli abil. Parimad tulemused (9 punkti) said tal Kidblog http://kidblog.org/ ja Thoughts http://www.thoughts.com/.

Mina analüüsin WordPressi, sest seda kasutame me kõikidel oma magistriõppe kursustel.  Ingrid Maadvere (2010) arvab, et WordPress on paljudele õpilastele keeruline, ma ühinen tema arvamusega. Kuid kasutaja, kes on WordPressi ülesehitusest aru saanud, saab sellega hästi hakkama. WordPressi eelised on kategooriate loomise võimalus. Eriti sobiv on see õppijatele, kes peavad avaldama mõtteid ja kodutöid erinevatel kursustel. Suuresti oleneb iga Worpressiga tehtud ajaveebi võimalused valitud vormindusest (välimusest või) teemast. Minu valitud välimus The Morning After võimaldab kasutada kahte erinevat postituse formaati (stardand ja kõrval), kolmes veerus paiknevaid mooduleid, päises olevat linkide menüüd jm. Oma blogi on lihtne erinevates moodulites paiknevate sotsiaalse meedia vahendite abil ühenda teiste kasutajate ajaveebidega ja ka näiteks sotsiaalsete järjehoidjatega (mina kasutan oma selles blogis del.icio.us-e lingikogu märksõnaga ht – kui linkide kogust on näha ainult pealkiri, siis tuleb klikata ülamenüüs oleval Esileht lingil). Veel on lisatud Flicr-i moodul minu viimase piltide näitamiseks. Sotsiaalse mõõte toob sisse teiste kursusekaaslaste blogidest 3 viimase postituse sissetoomine RSS-voo abil. See on õppija seisukohast väga hea vahend. Kõiki kaaslaste postitusi saab kommenteerida, anda tagasisidet, ära märkida õnnestumised ja vaielda lahkarvamuste korral. Need vahendid võimaldavad osaleda aktiivselt õppetöös. RSS voo vahendi kasutamine aitab ka õppejõul hõlpsasti omada ülevaadet õppurite töödest, tegevustest ja rühmades osalemisest.

Google vahendid olid enne magistriõpinguid minu poolt kõige rohkem kasutatud nii õppimises kui õpetamises just ühistöövahendite seisukohast.  Enamus neid vahendina  saab kasutada mitu mitmele vahendina (Pata & Laanpere, 2009, lk 183). Tegin ettekande e-õppe konverentsil Tartus 6. aprillil 2011 teemal Google vahendid ja võimalused  (http://bit.ly/googlevahendid2). Oma ettekande alguses ma tutvustasin Karthy Schrocki blogis olevat artiklit Bloomin’ Google (http://kathyschrock.net/googleblooms/), kus ta seob meile tuntud Bloomi taksonoomia õppimise tasemed erinevate Google vahenditega (siis ta tõi välja 51 vahendit, praeguseks on ta oma artikli muutnud, uuendanud ja ümber tõstnud aadressile http://www.schrockguide.net/bloomin-apps.html).

Õpilastega töötades on google vahendite eeliseks see, et enamus omavad google kontot ja sellepärast on lihtne nendega google vahendeid kasutusele võtta: google docs – tööde esitamine minule, ettekannete tegemine ühistööna; google sites – kodulehe koostamine üski ja ka rühmatööna; google calendar, google maps – reisiplaanid;  pecasaweb – ühised pildialbumid seoses projektides osalemisega; google groups – rühmatöö ja listide moodustamine; google reader – õpilaste töödest ülevaate saamine jpt. Meil on koolil registreeritud ka oma google edu.ee konto. Õpetajatega (eriti õppealajuhatajate ja aineühendute juhtidega) koostame seal ühistööplaane, dokumente, google forms abil kogume veerandiite lõpus aruandeid ja registreerime üritustele, sisseastumiskatsetele, kasutame google groups listi,  picasawebi pildialbumit jne. 

Foorumit olen õpikeskkonna osana kasutanud palju just õppijana. Umbes 10 aastat tagasi, kui huvitusin sisuhaldussüsteemist Joomla, sain oma põhilised teadmised Joomla Eesti foorumit lugedes, seal küsides ja hiljem ka juba teisi õpetades ja kogemusi vahetades. Oma kooli kodulehele olen foorumi vahendi lisanud kahel korral ja mõlemal korral selle ka eemaldanud lugejate ja kirjutajate vähesuse tõttu. Seda teevad kõik nüüd Facebookis!

Kõige tuntumaid sotsiaalse meedia vahendeid – võrgustikke,  nt Facebook, olen õppetöös vähe kasutanud. Vahel on esinenud olukordi, kus uude keskkonda registreerimine on lihtsam või ainuvõimalik Facebook kontoga. Näiteks moodunud laupäeval (10.12.2012) Tiigrihüppe koolitajate koolitusel uue lisamooduli “Tehnoloogia ja innovatsioon”  tutvustusel ütles Mart Laanpere, et vajaminevasse projektihalduskeskkonda Projektur saab anult FB kontoga sisse logida. Minu koolis on FB konto umbes pooltel õpetajatel. Mis saab teistega?

Sotsiaalse meedia vahendite kasutamisel õppetöös on palju eeliseid: avatus, jagamine, koostöö, erinevate vahendite vistutamise võimalused, info muutmine reaalajas, kogumike koostamine (LeMill -i näitel), kommenteerimine ja tagasiside. Palju neist on olemas ka muidugi kinnistes keskkondades, aga neid ei saa siis vabalt siduda ja vistutada teistega nii, et kõigile oleks nähtav ilma sisse logimiseta.

Avalike vahendite puuduseks on minu koolitaja kogemustel see, kui näiteks õpetajate koolitusel on vaja luua materjal ja avaldada, siis enamus alguses ei julge. Ta kardab kriitikat kvaliteedi suhtes, kardab seda, et ei ole täies mahus täitunud autoriõigusseadusi ja seda, et “teised ju loevad!”. Kinnisesse Moodle keskkonda, kus on materjal kättesaadav ainult selle õpperühma omadele, on nad valmis kohe avaldama.

Õpikeskkonnad 1. kontakttund 06.09

Rühmatöö:
lühivideo virtuaalse õpikeskkonna teemal ning tutvustada seda viimases seminaris (~20 tundi töö ?tegemiseks, 3-4 liikmelised rühmad, video pikkus max 3 min)
youtube, vimeo vm keskkonnas

15.12.2013 viimane postitusttähtaeg ja viimane kontaktpäev

VIITAMINE
http://opikeskkonnad.wordpress.com/  —> Viitamine http://htmag.tlu.ee/oppetoo-info/viitamine/
Esitlus viitamisest

Informaatika instituut –  viitamissüsteem Apa6

Õpihaldussüsteemide head ja vead (17.09-30.09)

2. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/09/19/opihaldussusteemid/

Materjalid:

  1. Põldoja, H. (2012). Õpihaldussüsteemid. Loetud 24.09.2012 aadressil http://opikeskkonnad.wordpress.com/lugemismaterjalid/opihaldussusteemid/
  2. Rogalevitš, V. (2012). Õpihaldussüsteemid 1. osa. Loetud 24.09.2012 aadressil http://www.slideshare.net/VeronikaRogalevich/pihaldusssteemid-1-osa 
  3. Siemens, G. (2004). Learning Management Systems: The wrong place to start learning. Loetud 24.09.2012 aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Mõisted õpikeskkonnad, õppekeskkonnad, õpihaldussüsteemid ja e-õppekeskkonnad – alguses tundusid need olevat samad asjad ja mõistete paljusus ajas mind segadusse.
Kõige varem hakkasin kasutama mõistet e-õppekeskkonnad. 1. kodutöös arutatud teemas õpikeskkondadest pidasin ka seda silmas. Samuti ei teinud ma vahet mõistetel õpi- ja õppekeskkonnad.

Asi sai veidi selgemaks kursuse Õpihaldussüsteemid esimeses loengus (Rogalevitš, 2012), kus peale arutelu, vaidlusi ja selgitusi eristusid kaks mõistet: õpikeskkonnast räägin siis, kui vaatan seda õppija seisukohast ja õppekeskkonnast siis, kui tegu on õpetamisega. (Kuigi need on tihti ühe ja sama protsessi kaks erinevat poolt – oleneb, kust poolt vaadata, nagu minu kooli füüsikaõpetaja ütleb: oleneb taustsüstemist).

Õpihaldussüsteemiks olen ma selle sõna” haldamine” pärast varem pidanud tõesti haldusvahendeid, nagu näiteks eKool, mitte õpetamise-õppimise keskkonda.

Kuid lugedes konspekti (Põldoja, 2012) sain ma aru, et Õpihaldussüsteem (ingl. k. Learning Management System)  tähendab terviklikku õppetöö läbiviimiseks mõeldud vahendit ja et eesti keeles on õpihaldusüsteemi mõiste sünonüümina kasutusel ka mõiste e-õppekeskkond.

Olen õpihaldussüsteemidest varem kasutanud õppimiseks WebCT-d, Moodle-t (natuke ka Lepressi) ja õpetamiseks/koolitamiseks Moodle-t, IVA ja Vikot. Magistriõppes nüüd olen kokku puutunud veel Dippleri, EduFeedriga.  Kõige rohkem on kogemusi IVA ja Moodlega. Kuna Moodles olen olnud nii õppija kui õpetajana (koolitajana), siis analüüsin seda.

Moodle on (tavaliselt) suletud õpihaldussüsteem, mis vastab konspektis (Põldoja, 2012) välja toodud mõistele ja pakub vahendeid:

  • õppijate kaasamise vahendid (rühmatöövahendid, portfoolid)
  • suhtlusvahendid (foorum, jututuba, keskkonnasisesed sõnumid ja ka kirjad keskkonnast välja)
  • õppematerjalide loomise ja edastamise vahendid (artiklid, failid)
  • personaalsed töövahendid (kalender, järjehoidja, isiklikud failid)
  • kursuse läbiviimise vahendid (kodutööde haldus, testide läbiviimine, hindamine)
  • haldusvahendid (kasutajate haldus, kursuste haldus)

Positiivne pool:

  • on vabavara, saab paigaldada oma serverisse
  • võrdlemisi lihtne registreerida kasutajaks ja ka kasutada – ülesehitus on arusaadav ja ära eksida ei ole võimalik
  • on palju vahendeid olemas materjalide loomiseks ja loodus materjalide lisamiseks
  • sisaldab algselt palju mooduleid ja on võimalik lisada erinevaid mooduleid (mõistekaart, sõnastik, playerid jt)
  • saab moodustada rühmi rühmatööks ja teha ka individuaalset tööd nii, et teised seda ei näe
  • õppija saab valida ise aja õppimiseks, kui saab saab ka määrata ajalimiidi või hindelise töö jaoks konkreetse aja
  • lihtne muuta, täiendada, materjale näidata ja peita
  • õpetajal on võimalik kujundada ja omanäoliseks teha oma kursus
  • õppija saab ülevaadet oma õpingutest, tagasisidet, hindeid ja hinnanguid, viimaseid nii õpetajalt kui ka kaasõppuritelt
  • õppurid (eriti õpetajatest koolitatavad) avaldavad meelsasti oma mõtteid, ideid ja materjale, sest need ei ole internetis avalikud (probleemid – kas liigne häbelikkus või autoriõiguste rikkumine)

Negatiivne pool

  • kursuse loomiseks vajab õpetaja tuge, teadmisi, kogemusi (vajadus haridustehnoloogi järele koolides, see ei olegi tegelikult negatiivne 🙂 )
  • kui elekter või internet juhtub kaduma, siis ei ole võimalik kasutada
  • õpilased ei saa oma keskkonda kujundada

George Siemens arvab, et õpihaldussüsteemide abil õppimine ei ole just selline, kuidas tänapäeval inimesed tavatsevad õppida (Siemens, 2004).  Tema arvates vajavad õppijad kiireid tööriistu nagu Wikid, Google otsingud, blogid, mitte selliseid süsteemseid ja pikaajalisele õppimisele ülesaehitatud vahendeid nagu õpihaldussüsteemid.  Veel toob ta välja negatiivsena asjaolu, et kui e-kursus on lõppenud, siis siis lõpeb otsa ka õppimisprotsess, sest materjalid pole enam kättesaadavad.

Mina arvan, et õppijad on juba iseloomult ja oma õppimise viisilt erinevad ning on väga hea, kui on olemas valikud – nii õpihaldussüsteemid kui ka kiired vahendid oma teadmisjanu rahuldamiseks. Kasutajaid jätkub mõlematele!

Mis on õpikeskkond? (03.09-16.09)

1. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesande link http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/09/06/mis-on-opikeskkond/

Õpikeskkond on veebis olev keskkond, mis on loodud õppimiseks ja õpetamiseks, kogemuste vahetamiseks,  tagasiside andmiseks ja saamiseks, info hankimiseks ja jagamiseks jne. Õpikeskkonda võib kasutada individuaalselt õppimiseks, kuid palju suurem kasutegur on minu arvates koostööl. Ma suudan  palju paremini ja rohkem, kui saan suhelda, teistega nõu pidada, arutleda ja positiivset tagasisidet.

Olen õpikeskkondade väga ammune kasutaja, nii õpilaste õpetamisel, õpetajate koolitamisel kui ka ise õppides ja koolitustel käies. Tiigrihüppe koolitaja olen juba alates aastast 1998. Esimestel aastatel eriti palju õpikeskondadest ei räägitud, aga alates aastast 2005, kui hakkasime koolitajatega koostama 10 moodulist koosnevat DigiTiigri kursust, võtsime neid kasutusele mitmeid. Kursuse viisime läbi eõppe keskkonnas IVA (kuni aastani 2011) ja hiljem Moodles. Koolitatavad õpetajad koostasid kursuse käigus õpikeskkonda oma eportfoolio.

Ühel koolitajate atesteerimisel  (aastal 2009) pidin rääkima e-õppe keskkondadest. Tegin selleks google Sites vahendiga ühe veebilehe, mille abil tutvustasin minule tuntud keskkondi. See asub aadressil https://sites.google.com/site/eoppekeskkonnad/ Selles mõned lingid enam ei tööta, sest ikkagi on möödunud 3 aastat ja näidetes olevaid vahendeid on muudetud, materjale maha võetud.

Sissejuhatus õpikeskkondade kursusesse

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud 2012 – Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursus.
Kursuse kood: IFI7052
Õppematerjalid lehel http://opikeskkonnad.wordpress.com/, üldine info kursuse kohta asub Wikiversity lehel.
Kursuse jälgimine: EduFeedr avaleht http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71425

Õppejõud
: Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse (HTK) teadurid Dr. Terje Väljataga (terjev@tlu.ee) ja Hans Põldoja (hans@tlu.ee)

Kursuse korraldus: e-õpe integreeritud 3 kontaktpäevaga (12 h)
Kontaktpäevade ajad:

  1. Laupäev 06.10 — seminar, T-416
  2. Pühapäev 18.11 — seminar, T-201
  3. Laupäev 15.12 — seminar ja rühmatööde esitlused, T-416/T-201

Ajakava: Kursuse e-õppe osa on jagatud seitsmeks teemaks, mis igaüks kestavad 2 nädalat:

  1. Mis on õpikeskkond? (03.09-16.09)
  2. Õpihaldussüsteemide head ja vead (17.09-30.09)
  3. Sotsiaalse meedia vahendid (01.10-14.10)
  4. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine (15.10-28.10)
  5. Personaalsed õpikeskkonnad (29.10-11.11)
  6. Õpivõrgustikud (12.11-25.11)
  7. e-Portfoolio ja pädevused (26.11-09.12)

www.delicious.com/taimi

mai 2019
E T K N R L P
« märts    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)