//
kursused

Teadmusjuhtimine

This category contains 5 posts

Teadmusjuhtimine – IV moodul

Ülesanded

Ülesanne 1: Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjektid ja analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Õppiva organisatsiooni mõiste, sisu ja olemus

Õppivat organisatsiooni on defineeritud kui organisatsiooni, mis teadlikult suurendab oma võimet luua soovitud tulevikku. Õppiv firma on selline organisatsioon, mis edendab kõigi oma liikmete õppimist ning kujundab teadlikult ümber iseennast ja oma konteksti.
(arvan, et organisatsioonid ei õpi, õpivad inimesed organisatsioonides 🙂 ).

Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi ehk viie võtmedistsipliini järgimist:

  • ühisvisiooni arendamine;
  • organisatsiooni liikmete isikliku meisterlikkuse arendamine;
  • organisatsiooni liikmete mõttemudelite arendamine;
  • meeskondlik õppimine;
  • süsteemne mõtlemine.

2. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Õppiva organisatsiooni kontseptsioon tekkis ja arenes 20. sajandi viimastel kümnenditel.

  • Peter Senge „Viies distsipliin“ (The Fifth Discipline: The Art and Practice of the Learning Organization, 1990) tutvustas esimesena mõistet “õppiv organisatsioon”.
  • Peter Senge, Art Kleiner, Richard Ross, Charlotte Roberts, ja Bryan Smith  „Viie distsipliini käsiraamat“ (The Fifth Discipline Fieldbook, 1994) raamat sisaldab hulgaliselt näpunäiteid ja ideid organisatsioonide arendamiseks.
  • Peter M. Senge, Robert Kleiner, Charlotte Roberts, George Roth, Rick Ross, ja Bryan Smith  „Muutuste tants“ (The Dance of Change, 1999) raamat keskendub teatud tüüpi organisatsioonilisele muutusele, mis seob inimeste väärtushinnangud, püüdlused ja käitumise protsesside, strateegiate, süsteemide ja praktikaga.

3. Erinevused õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel

Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel on suhtumine muudatustesse ja muutumisse ning oluliselt laiem kontekst, miks ühte või teist arendusmeetodit kasutatakse.  Vahe on ka õppimistasandites. Õppiv organisatsioon ei rõhu mitte niivõrd uue teadmise omandamisele (know-how), kuivõrd olemasoleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamisele (know-why) ja uue teadmuse loomisele. Lisaks iseloomustab õppivat organisatsiooni pidev kahtlemine üldaktsepteeritud toimeviisides. Õppiv organisatsioon ei ole valmis kontseptsioon, see on pigem suund, kuhupoole mõelda. See tähendab, et see ei ole uus, “parem” viis organisatsiooni tegevuse korraldamiseks, vaid uus lähenemine organisatsioonile tervikuna. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni ei saa lihtsustades taandada organisatsioonile, kus tehakse asju uutmoodi või teistmoodi, omamata ühist visiooni ja kasutamata loovat õppimist.

4. Teadmusjuhtimine õppiva organisatsiooni kontekstis

Strateegiline vaade õppivale organisatsioonile on otseselt seotud teadmusjuhtimisega. Strateegilise lähenemise vaade näeb õppivat organisatsiooni organisatsioonina, mis on võimeline looma ja edasi andma teadmust ning muutma oma käitumist uue teadmuse ja ideede valgusel. Välja tuuakse viis strateegiliselt olulist aspekti, mis on iseloomulikud õppivale organisatsioonile:

  1. Selge missioon ja visioon ja nende toetamine;
  2. jagatud juhtimine ja töötajate kaasatus otsustusprotsessidesse;
  3. uuendusi toetav kultuur;
  4. infovahetus teiste organisatsioonidega;
  5. rühmatöö ja koostöö tervikuna.

5. Haridustehnoloogia roll õppiva organisatsiooni arendamisel

Haridustehnoloogia roll õppivas organisatsioonis on toetada selle õppivaid struktuure. Haridustehnoloogia on osa strateegilisest planeerimisest ja juhtimisest. Koolides on oluline, et toimuks areng kõikides selle koostisosades: juhtkonna, õpetajate, õpilaste ja ka lapsevanemate tasemel. Tänapäeval ilma tehnoloogia abita haridust andev organisatsioon areneda ei saa. Haridustehnoloogia viibki hariduse tehnoloogia juurde ja vastupidi – tehnoloogia hariduse juurde :-).

Haridustehnoloogi roll õppivas organisatsioonis koolides  on juurutada e-õpet, mis on üha populaarsemaks saamas õppijate hulgas. E-õpe loob rohkem võimalusi õppijatele, eriti just täiskasvanud õppijale “elukestvaks õppeks”, mis on koolitustest, enesearengust ja jätkuvast õppest koosnev protsess.  See aga nõuab suuremat vastutust kvaliteetsema e-õppe eest, et õppija saaks õppida heal tasemel õppematerjalidega, suhelda kaasõppurite ja õppejõuga, esitada erineval moel ülesandeid. Välja on töötatud e-kursuse kvaliteedinõuded (e-kursuse sisu, ülesehituse, õppematerjalide, ülesannete, hindamisreeglite, suhtlemise ja kursuse läbiviimise osas).  Elukestev õpe hindab töötajate vajadusi ka kutseoskuste lõikes, mis kaasab info ja teadmuse hankimise protsessid. Seda võib vaadelda nii indiviidi kui ka organisatsiooni seisukohast. E-õpe on üks võimalus kaasamiseks ja samas infoühiskonna viimiseks iga inimeseni. Haridustehnoloogi tuge, nõustamist ja koolitamist on selleks kõigeks vaja. Uue teadmuse kasvatamiseks tuleb muuta seniseid töömeetodeid, õppemeetodeid ja vahendeid, tehnoloogiliste võimaluste kasvades ka elustiili.

6. Formaalne, informaalne ja mitteformaalne õppimine

Formaalne õppimine (formal learning) toimub tüüpiliselt haridus- või koolitusasutuses, mis on õpetamiseks ja õppimiseks ette valmistatud. Õpe on korraldatud (defineeritud on õppe-eesmärgid, õpiväljundid, õpiaeg ja õpitugi) ning lõpetamisel saadakse tunnistus. Formaalne õpe on õppijate seisukohast tahtlik ja sageli on suur osa formaalharidusest teatud tasemeni kohustuslik.

Informaalne õpe (informal learning) on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides, nt perekonnas, töökohas, vabal ajal jm. Selline õpe ei ole korraldatud (puuduvad eesmärgid, õpiaeg ja õpitugi). Üldjuhul ei lõpe selline õpe tunnistuse saamisega. Informaalne õpe on õppija seisukohast tahtmatu (või juhuslik). Sellel on tulemused, kuid need ei ole enamasti õppija jaoks koheselt nähtavad ja neid tunnustatakse harva.

Mitteformaalset õpet (non-formal learning) võib toimuda väga erinevates keskkondades, mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve (nt loodus). Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka nt vabatahtlikud või omaealised. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega. Õpe on siiski korraldatud, õppeeesmärkide, õpiaja ja õpitoe tähenduses.

7. Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus

Organisatsiooni infokultuur (st informatsiooniline käitumine ja väärtused) moodustab osa kogu organisatsiooni kultuurist. See käsitleb endas nii teabeedastusel kasutatavat tehnoloogiat, edastatavat sisu, väärtusi jpm, mis on seotud infoliikumise, informatsiooni talletamise, kommunikatsiooni ja kommunikatsioonivahenditega. Organisatsiooni infokultuuri väljaselgitamine ja selge sõnaline määratlemine kuulub nii info- kui kommunikatsiooniauditi uurimiseesmärkidesse.

Infokäitumine on infoallikate ja -kanalitega seotud käitumine, mis sisaldab nii aktiivset kui passiivset informatsiooni otsimist ja kasutamist.

Infopädevust defineeritakse  kui tõhusat ja eetilist infokäitumist: „Infopädevus on sobiliku infokäitumise kohandamine, koos kriitilise arusaamisega informatsiooni arukast ja eetilisest kasutamisest ühiskonnas, et ükskõik millise infokanali või meediumi kaudu saada informatsiooni, mis sobiks infovajaduse rahuldamiseks“.  Infokäitumine on oluline osa inimkäitumisest ning ilma usaldusväärsete teadmisteta sellest, kuidas inimesed hangivad ja kasutavad informatsiooni ei ole võimalik pakkuda efektiivseid infoteenuseid. Igasugune infosüsteemide arenduspoliitika peab põhinema arusaamisel infotarbija/kasutaja infokäitumisest. 

Ülesanne 2:
Jaga foorumil “Õppiv organisatsioon” oma mõtteid järgnevates aspektides:
1. Mille poolest erineb õppiv organisatsioon organisatsioonist, mille põhitähelepanu on töötajate koolitustegevusel?
2. Kuidas saab tehnoloogiat kasutada õppiva organisatsiooni idee realiseerimisel?
3. Kuidas infokultuur, infokäitumine ja infopädevus mõjutavad õppiva organisatsiooni idee realiseerimist? 
Foorumi arutelud toimuvad perioodil 29. oktoober – 4. november 2013
 

Kasutatud kirjandus

Virkus, S. Moodul 4. Sissejuhatus. (2013). https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479841

Roots. H. Õppiv organisatsioon ja juhtimise uus paradigma. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479846

Õppeasutuse sisehindamine. (2008). https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=479845

 
 

Teadmusjuhtimine – III moodul

Ülesanne

Ülesanne 1: Loe läbi mooduli sissejuhatus, õpiobjektid ja lisamaterjalid ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti: protsessid ja süsteemid. Neid mõjutavad infrastruktuur, mehhanismid ja tehnoloogiad.

Teadmusjuhtimise süsteemid võib jaotada rühmadesse lähtudes protsessidest: teadmushõive, teadmusloome, teadmuse jagamine ja teadmuse rakendamine.
Seega võib eristada järgmisi süsteeme:

  • Teadmushõive ja kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture and creation 
  • systems). 
  • Teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems).
  • Teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems)

Teadmusjuhtimise süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende eesmärgiks on informatsiooni ja teadmiste loomise ja jagamise parendamine, organisatsiooni toimimise parandamine informatsiooni ja teadmiste parema loomise, jagamise ja kasutamise kaudu, samuti konkurentsieelise või kõrgetasemelise innovatsiooni tagamine.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad teadmusjuhtimist. Oma olemuselt ei erine need oluliselt infotehnoloogiatest, kuid peamine erinevus seisneb selles, et nad keskenduvad teadmusjuhtimisele mitte infojuhtimisele. Näitena võib tuua tehisintellekti, mitmesugused ekspertsüsteemid, arvutisimulatsioonid, teadmusandmebaasid, videokonverentsisüsteemid, repositooriumid jpt. Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib vaadelda ka sotsiaalse tarkvara vahendeid

2. Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

Teadmushõive ja kogumise süsteemid toetavad otseselt kahte teadmusjuhtimise protsessi: kombineerimist (combination) ja sotsialiseerumist (socialization). Teadmushõive protsessid on andmete eeltöötlemine, teadmiste hankimine ja järelanalüüs. Teadmiste hankimine on seotud andmekaevega (data mining). Andmekaeve tehnikad jagunevad kahte kategooriasse: prognoosiv analüüs (predictive analysis) ja kirjeldav analüüs (descriptive analysis).  Tehnoloogiad, mida kasutatakse teadmushõives ja mis aitavad hankida ekspertteadmust on näiteks mõistekaardid.

Teadmiste jagamise süsteemid toetavad protsesse, mille kõigus väljendatud teadmus või
vaiketeadmus edastatakse teistele isikutele. Selliseid süsteeme nimetatakse ka repositooriumiteks. Kaks peamist teadmiste jagamise süsteemide tüüpi, mida teadmusjuhtimisealases  kirjanduses kõige sagedamini mainitakse on: kasulikud õppetunnid (lessons learned) ja teadmiste lokaatorsüsteemid (expertise locator systems).  Praktikakogukonnad on peamised vaiketeadmiste jagamise süsteemid. Teadmiste jagamise süsteeme on klassifitseeritud vastavalt nende iseloomulikele omadustele: juhtumi aruandeandmebaasid, hoiatussüsteemid, parima kogemuse või hea praktika andmebaasid, kasulike õppetundide süsteemid ja teadmiste lokaatorsüsteemid.

Teadmuse rakendamise süsteemid toetavad protsesse, milles teatud isikud rakendavad
teiste inimeste teadmisi, kusjuures nad tegelikult ei ole ise omandanud või õppinud neid.
Selliste süsteemide alla kuuluvad ekspertsüsteemid, otsuste vastuvõtmise süsteemid, nõuandvad süsteemid, vigade diagnoosimise süsteemid ja tehnoabisüsteemid.

Tabel 1. Teadmusjuhtimise (TJ) protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad

seosed

Kasutatud materjalid

Virkus, S. (2013). Teadmusjuhtimine III moodul:

Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid    https://moodle.e-ope.ee/pluginfile.php/754406/mod_resource/content/1/Moodul%203.%20Sissejuhatus.pdf

Soo, A. (2006). Andmekaevandus. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool. https://moodle.e-ope.ee/pluginfile.php/754401/mod_resource/content/1/Anti_Soo_Bakalaureuse_Too%20Andmekaeve.pdf

Ülesanne 2:
 1.   Vali üks teadmusjuhtimise tehnoloogia, mida ei ole loengukonspektis (sissejuhatuses) ja õpiobjektides piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud ja iseloomusta põhjalikult selle kasutamise võimalusi teadmusjuhtimises.

Kirjeldan TJ teadmuse hankimise protsessi, mis kuulub teadmuse hankimise süsteemi ja kasutab tehnoloogiat veebipõhine juurdepääs andmetele – raamatukogu e-kataloog.

Minu kooli raamatukogul on veebipõhine juurdepääs raamatukogu teavikele http://ylejoe.webriks.ee/

RIKSWEB on veebilahendus raamatukoguprogrammile “RIKS” (Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteem). Selle abil saab hõlpsasti teha otsinguid raamatukogu fondis olevast kirjandusest, saada lühiülevaate teavikutest, eksemplaridest ja nende staatusest. Saab otsida nimetusest või artiklitest. Täpsema otsingu korral saab valida, kas otsitakse pealkirja, autori, märksõna, vabasõna, sarja või muu järgi. Kuvatud andmeid saab sorteerida relevantsuse, pealkirja, autori või ilmumisaasta järgi.  On olemas tähestiku järgi otasimine nii märksõnaloendi, nimeloendi kui ka sarjaloendi abil. Samuti näeb infot ajakirjade, ajalehtede, auviste ja muude üksuste kohta ning nende saadavuse andmeid. Valides menüüst “Uudiskirjandus”, saad vaadata kogus olevat uudiskirjanduse loetelu ja seda soovikorral välja trükkida. Kui tahad mõnda raamatut reserveerida, saad kogu töötajale saata E-maili soovitud teaviku reserveerimise kohta.

NÄIDE: 10. klassi õpilastega, kes parasjagu Kuningas Oidipust pidid kirjanduses lugema, vaatasime, kas raamatukogus on mõni teos vaba. Saime teada, et olemas kolme aasta väljaanded, millest kõige uuemast oli kõik 22 raamatut juba välja laenutatud, kuid 1977. aasta omast oli saadaval 2 tükki.

Ka Pärnu linna keskraamatukogul on e-kataloog http://www.lugeja.ee/catalogSimpleSearch?libraryId=1287. See raamatukogu kasutab Urram-süsteemi. Veebipõhine raamatukogude kataloog URRAM võimaldab otsida allikaid kas ühest konkreetsest raamatukogust (näiteks lähimast küla- või linnaraamatukogust) või terve maakonna raamatukogudest korraga.

Eesti suurim akadeemiliste teavikute elektronkataloog on ESTER. http://tallinn.ester.ee/ või http://tartu.ester.ee/.  ESTERi avalehelt saab teha lihtotsingu, mispuhul otsisõna leitakse nii autori, pealkirja, märksõna, märkuste kui ka ilmumisandmete väljadelt. Lisaks võimaldab ESTER kasutada:

  • fraasiotsingut, nt. eesti üliõpilaste selts (pole vaja ei jutumärke ega suurtähti)
  • otsisõna katkestamist: nt. haridusp* (leiab vasted otsisõnadele hariduspoliitika, haridusparadigma kui ka haridusplatvorm)
  • otsisõnade kombineerimiseks operaatoreid AND, OR, AND NOT, NEAR, WITHIN, näiteks a=kross AND t=mardileib (leiab kõik raamatud, mille autor on Kross ja pealkirjas (title) sisaldub sõna “mardileib”.

ESTERi liitotsing võimaldab otsida juba keerukamate kombinatsioonide abil, mis tuleb kasuks näiteks levinud nimega autorite teoseid otsides (nt. Smith).

Teadmusjuhtimine – II moodul

Ülesanne 1

Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjekt ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

1. Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

  • Teadmusjuhtimise protsessid
  • Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutab:

  • Teadmusjuhtimise infrastruktuur
  • Teadmusjuhtimise mehhanismid
  • Teadmusjuhtimise tehnoloogiad

Protsesse vaadeldakse tihti detailsemalt ja eristatakse teadmuse omandamist, loomet, kodifitseerimist, jagamist, juurdepääsu, rakendamist ja taaskasutamist organisatsioonides ja organisatsioonide vahel.

2. Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

Kuna puudub ühtne teadmusjuhtimise definitsioon, puudub ka üksmeel, millised on teadmusjuhtimise tsükli peamised komponendid või astmed. Kõige tuntumad on neli teadlast, kes kõik on oma teooria välja töötanud ja avaldanud aastatel 1993 kuni 2003.

Teadmusjuhtimise tsüklit vaadeldakse kui teekonda, mille jooksul informatsioon muutub organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressurssiks. Teadmusjuhtimise tsükkel kirjeldab, kuidas teadmisi organisatsioonis erinevatel etappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.

Haridusega tegelevate organisatsioonide jaoks sobib minu arvates kõige rohkem Wiigi mudel (1993), kelle järgi on teadmisjuhtimise tsükli protsessid järgmised:

  1. Teadmusloome (creation)
  2. Hankimine (sourcing)
  3. Kompileerimine (compilation)
  4. Transformatsioon (transformation)
  5. Levitamine (dissemination)
  6. Rakendamine (application)
  7. Väärtustamine (value realization)

Samuti tuleb nõustuda Bukowitzi ja Williamsi (2000) mudeli rõhutamisega, et “tänapäeval ei ole probleemiks informatsiooni leidmine, vaid see, kuidas tohutu infohulgaga efektiivselt toime tulla.”

Meyeri ja Zacki mudelis (1996) räägiti andmebaasidest ja kliendiprofiilidest kui infotoodetest, mida saab klientidele müüa.

McElroy mudel (1993) tegeleb individuaalse ja rühmade teadmusega, millest kujuneb organisatsiooniteadmus.

3. Organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond

Organisatsioonikultuur:

  • on organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid;
  • suunab organisatsiooni liikmeid selles suunas, mida sobib/võib ja mida ei sobi/või konkreetses organisatsioonis teha;
  • komponentideks on tema missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil.

Organisatsiooni struktuurist sõltub teadmusjuhtimine ja see määrab suurel määral, kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel. Organisatsiooni struktuur määrab ka võimusuhted organisatsioonis ning sellest oleneb organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine.

Organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur on teadmusjuhtimise mõjutajaks ja oluliseks komponendiks. Selleks on arvutid, serverid, nendes olevad andmebaasid, infokandjad – ehk kõik, millega saab andmeid koguda, töödelda, säilitada, jagada jmss.

Üldteadmisi loetakse oluliseks teadmusjuhtimise infrastruktuuri komponendiks. Üldteadmiste alla kuuluvad sõnavara ja terminoloogia, mudelid, normid, väärtused, teadmusvaldkondade tunnustamine ning ka individuaalsete teadmiste kogumine.

Füüsilise keskkonna olulised osad on hoonete disain ja nende paiknemine üksteise suhtes, asukoht, suurus ja tööruumide tüübid, töötajate kohtumispaikade arv ja disain. Füüsiline keskkond võib soodustada teadmusjuhtimist pakkudes töötajatele võimalusi kohtuda ja jagada informatsiooni ja kogemusi

4. Teadmusringluse protsessid

Teadmusringluse protsessi on kirjeldanud Nonaka oma SECI (Socialization, Externalization, Combination, Internalization) mudelis (1991). Tema käsitluses on teadmusloome üks osa teadmusjuhtimisest ja siin võib eristada nelja teadmiste kujunemise protsessi, etappi või faasi ehk nelja erinevat teadmusloome mustrit:

  1. Sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud)
  2. Eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud)
  3. Kombineerimine (väljendatud -> vaikiv)
  4. Internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv)

Ülesanne 2

Koosta individuaaltööna ühe konkreetse organisatsiooni, millega oled hästi tuttav, teadmusjuhtimise analüüs läbitöötatud materjalidest lähtuvalt (milliseid teadmusjuhtimise protsessid on identifitseeritavad ja millistel eesmärkidel, mida soovitaksite muuta/täiustada jms.). Esita individuaaltöö õppejõule kommenteerimiseks 5. oktoobriks.
 

Individuaaltöö esitatud Moodle’s

Kasutatud materjalid

Virkus, S. (2013). Teadmusjuhtimine II moodul: : Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid  https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=457891

Teadmusjuhtimine I moodul 2. ülesanne

Analüüsi valitud artiklit järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt:

  1. Millised on artikli peamised seisukohad?
  2. Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?
  3. Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?
  4. Millised on peamised järeldused, soovitused?
  5. Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Valitud artikkel: Liiv, I. ja Kalle, E. (2005). Teadmisjuhtimine. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=446732

  1. Toimub liikumine teadmuspõhise majandusühiskonna poole ja teadmusjuhtimine kui teadmisharu on selles protsessis oluline arengumootor. See aitab vastata küsimustele, milliseid teadmisi vajatakse ning kus ja kuidas neid rakendatakse. Käsitletakse faktiteadmiste omandamist, mis on vajalik äriprotsesside ja  organisatsioonide strateegilise juhtimise rikastamiseks faktiteadmistega ning dünaamiliste teadmiste omandamist, mis võimaldab parandada teadmiste kvaliteeti.
  2. Progress: andmed – informatsioon – teadmised. Info- ja teadmusjuhtimine lähtuvad organisatsiooni vajadusest kohaneda, jääda ellu kiirelt muutuvas ebapüsivas keskkonnas. Autorite arvates on tegemist integreeritud lähenemisega organisatsioonile vajaliku informatsiooni kindlakstegemise, kogumise, jagamise ja hindamisega.  Organisatsiooni käsitletakse inimeste kogukonnana, mis annab informatsioonile teatud tähendusi.
  3. Infojuhtimine on erinevates vastastikus seostes olevate teabe hankimise, loomise, organiseerimise, jagamise ja kasutamise protsesside võrgustiku juhtimine, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonnapoolsete teguritega. Infojuhtimise üldine eesmärk on teha kättesaadavaks õige info õigel ajal.  Teadmusjuhtimine on rohkem seotud inimestega. Teadmusjuhtimine hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teatakse ja õpitakse.
  4. Inimestele tuleb anda õiget ja kasulikku teavet. On vaja, et ühiskonna arengus tuleksid probleemid oluliste otsuste tegemisel piisavalt selgesti esile. Info on eetiliselt õigustatud inimühiskonna ja selle liikmete heaolu kaitsmisel.  Informeeri töötajat. Töötaja informeerimine ei ole ainult teabe jagamine. Kui töötajaga räägitakse firmas toimuvast, tunnevad nad end organisatsiooni osana, kogevad firma hoolitsust, huvi ja arvestamist nendega. Kui tootajad ei saa piisavalt infot või kui neid ei kuulata, moodustavad nad ise infot tootvaid gruppe. Selle asemel, et kulutada aega ja energiat oma või ettevõtte eesmärgi saavutamisele, loovad nad oma versioone. Kui töötaja jäetakse tähelepanuta, väheneb tema kohusetunne ja töö tulemuslikkus ning organisatsioon kannatab.
  5. Autorid toetuvad teiste avaldatud teadlaste artiklitele. Nad uurivad, analüüsivad, refereerivad ja avaldavad siis oma mõtted ning teevad oma järeldused.

Teadmusjuhtimine I moodul 1. ülesanne

Ülesanne 1:

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

  • Teadmusjuhtimist võib käsitleda kui organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsessi – Hedlund (1994).
  • Teadmusjuhtimist  võib defineerida kui protsessi või praktilist tegevust teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks – Harry Scarborough jt (1999).
  • Teadmusjuhtimist  võib käsitleda kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis – Roots jt. (2008).
  • Teadmusjuhtimine ei ole ärikonsultantide väljamõeldis, vaid praktiline vajadus vastukaaluks olulistele sotsiaalsetele ja majanduslikele trendidele, milleks on globaliseerumine, arvutitehnoloogia kiire areng ja suundumine teadmistepõhistele organisatsioonide, milles informatsiooni ja teadmisi/teadmust käsitletakse kui olulisemat ressurssi organisatsiooni efektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks – Prusak (2001).

Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus. Kui informatsiooni on võimalik salvestada erinevatel andmekandjatel, siis teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.
Tänapäeval kasutatakse organisatsioonilises kontekstis mõlemaid mõisteid tihti koos – info- ja teadmusjuhtimine – sest nii infojuhtimine kui teadmusjuhtimine on tihedalt läbipõimunud ja mõlemad on olulised organisatsiooni tõhusaks toimimiseks.

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

1996. ja 1997. aastal olid kõige olulisemateks publikatsioonideks, mis mõjutasid teadmusjuhtimise arengut:

  • Thomas A. Stewart’i artiklite seeria ajakirjas Fortune (Stewart 1993, 1995), ja
  • Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi (1995) raamat The Knowledge Creating Company.

Nonaka ja Takeuchi (1995) defineerivad teadmistepõhist organisatsiooni tema võime kaudu kohanduda muutuvale keskkonnale luues uut teadmust, seda organisatsiooni liikmetega efektiivselt jagades ning rakendades seda organisatsiooni edukaks toimimiseks. Seega võib teadmusjuhtimist vaadelda kui strateegiat, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis. Nonaka (1991) leiab, et teadmistepõhise firma peamine eesmärk on pidev innovatsioon ning teadmusjuhtimine võimaldab organisatsioonil püsida ja vastata kiirelt muutuva keskkonna väljakutsetele.

Mõned olulisemad sündmused teadmusjuhtimise arengus:

  • 1959 – Peter F. Drucker võttis kasutusele mõiste teadmustöötaja (knowledge worker)
  • 1966 – Michael Polyani tutvustas termineid väljendatavad (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge)
  • 1986 – Rootsi teadmusjuhtimise pioneer Karl-Erik Sveiby publitseeris koos Tom Lloydiga The Know-How Company.
  • 1991. aastal määrati Leif Edvinsson Skandia intellektuaalse kapitali asepresidendiks, mis oli esimene ametikoht, mis oli otseselt seotud teadmusjuhtimisega
  • 1991. aastal avaldas Ikujiro Nonaka Harvard Business Review-s artikli ‘knowledge-creating company’, mille põhjal ta avaldas hiljem koos Hirotaka Takeuchi’ga samanimelise raamatu (1995).
  • 1993. aastal ilmus Tom Stewart’i artikliteseeria ajakirjas Fortune – ‘Intellectual capital: your company’s most valuable asset’ , mis aitas tõsta teadlikkust teadmusjuhtimisest
  • 1995 korraldati esimene konverents Ameerika Ühendriikides Houstonis – Knowledge For Strategic Advantage.
  • 1996. aastal toimus esimene teadmusjuhtimise konverents Euroopas
  • 1998. aastal pealkirjastas maailmapank oma maailma arenguaruande järgnevalt: Knowledge for Development.
  • Hiljutised uuringud näitavad, et 75-80% firmadel on teadmusjuhtimise programmid ja teadmusjuhtimisest räägitakse samuti haridusorganisatsioonide tasandil.

Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

Eristatakse kolme arenguetappi:

  1. Infotehnoloogia tähtsuse tunnetamine info ja teadmiste jagamisel.
  2. Inimressursside olulisuse tunnetamine, õppimine ja arutelud praktikakogukondades.
  3. Otsisüsteemide loomine nii, et infokasutaja teaks selle olemasolust, saaks selle kiiresti kätte ja saaks tulemuslikult kasutada.
  4. (teoreetikute arvates on 4. arenguetapp ka, mida iseloomustab organisatsioonivälise info ja teadmiste olulisuse tunnetamine)

Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on seotud mitmete valdkondadega:

  • Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli
  • Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises
  • Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas

Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga, epistemoloogiaga, eetikaga, jne.

Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Infojuhtimine on erinevates vastastikus seostes olevate teabe hankimise, loomise, organiseerimise, jagamise ja kasutamise protsesside võrgustiku juhtimine, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonnapoolsete teguritega. Infojuhtimise üldine eesmärk on teha kättesaadavaks õige info õigel ajal.

Teadmusjuhtimise keskmes on teadmised/teadmus. Kui informatsiooni on võimalik salvestada erinevatel andmekandjatel, siis teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.

Teadmiste tüpoloogia

Paljud teoreetikud on koostanud teadmiste tüpoloogiaid ja näevad informatsiooni ühe lülina hierarhias:

  1. Andmed (Data)
  2. Informatsioon (Information)
  3. Teadmised (Knowledge)
  4. Teadmus/tarkus (Wisdom)

teadmiste-typoloogia

Teadmiste püramiid. (Allikas: Virkus, 2013).
 

Russell Ackoff, süsteemiteoreetik ja organisatsiooniteooria professor, väidab, et võib eristada 5 kategooriat:

  1. Andmed (Data): sümbolid
  2. Informatsioon (Information): Andmed, mis on töödeldud nii, et nad oleksid sobivad kasutamiseks; vastavad küsimustele “kes”, “mida”, “kus”, ja “millal”
  3. Teadmised (Knowledge): andmete ja informatsiooni kasutamine; vastab küsimusele “kuidas”
  4. Arusaamine (Understanding): vastab küsimusele “miks“
  5. Tarkus (Wisdom): hinnatud arusaamine.

Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme peamist teadmiste hankimise allikat:

  1. Parim kogemus või hea praktika (Best Practices)
  2. Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory)
  3. Praktikakogukonnad (Communities of Practice)

Kasutatud materjalid

Virkus. S. (2013). Teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus. Teadmusjuhtimise kujunemine. Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad. Loengukonspekt. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=445371

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

august 2019
E T K N R L P
« märts    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)