//
kursused

ifi7052

This tag is associated with 4 posts

Sotsiaalse meedia vahendid (01.10-14.10)

3. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/01/sotsiaalne-meedia-opikeskkonna-osana/ Tähtaeg:14.10.2012
Materjalid:

  1. Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Loetud aadressil http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat
  2. Maadvere, I. (2010). Millist ajaveebikeskkonda valida. Loetud aadressil http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/12/millist-ajaveebikeskkonda-valida.html
  3. Schrock, K. (2012). Bloomin’ Google.  Loetud aadressil http://kathyschrock.net/googleblooms/

Mõistetest:

Avatud (hajutatud ülesehitusega) keskkonna all mõeldakse mitmetest vabatarkvaralistest vahenditest loodud keskkondi, kus infovooge võib ühestvahendist teise tõmmata vastavalt kasutaja huvidele ja eesmärkidele ning erinevad õpitegevused on jagatud paremini sobivate vahendite vahel (Pata & Laanpere, 2009, lk 15).

Sotsiaalne tarkvara on osa Web 2.0 tehnoloogiast. Web 2.0 vahendusel on ta-vakasutajal varasemaga võrreldes märksa rohkem võimalusi avaldada omamõtteid ja loomingut. Veebikasutajate käsutuses on vahendid, mis võimaldavad muutuda passiivsetest lugejatest aktiivseteks autoriteks. Sotsiaalse tarkvara puhul on tegemist internetipõhiste keskkondadega, mis toetavad kasutajate grupi omavahelist interaktsiooni. Kasutajate vastastikune mõjuvõib väljenduda infovahetuses, sotsiaalsete võrgustike tekkimises, erine-vate materjalide üheskoos loomises ja jagamises. (Pata & Laanpere, 2009, lk 181).

Minu kogemustest:

Palju kursuste, koolituste, projektide jm korraldamiseks kasutatakse ajaveebe ehk blogisid. Vabavaralisi blogide loomise keskkondi on päris palju. Ise olen ma kasutanud WordPressi, Boggerit, Google Sites veebilehe loomise korral lehetüüpi Announcements ja Joomla sisuhaldussüsteemiga loodud lehe sees LyftenBloggie komponenti.

Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere  (2010) kirjutab oma blogi artiklis “Millist ajaveebikeskkonda valida” veel viiest keskkonnast ja hindab neid 9-osalise hindamismudeli abil. Parimad tulemused (9 punkti) said tal Kidblog http://kidblog.org/ ja Thoughts http://www.thoughts.com/.

Mina analüüsin WordPressi, sest seda kasutame me kõikidel oma magistriõppe kursustel.  Ingrid Maadvere (2010) arvab, et WordPress on paljudele õpilastele keeruline, ma ühinen tema arvamusega. Kuid kasutaja, kes on WordPressi ülesehitusest aru saanud, saab sellega hästi hakkama. WordPressi eelised on kategooriate loomise võimalus. Eriti sobiv on see õppijatele, kes peavad avaldama mõtteid ja kodutöid erinevatel kursustel. Suuresti oleneb iga Worpressiga tehtud ajaveebi võimalused valitud vormindusest (välimusest või) teemast. Minu valitud välimus The Morning After võimaldab kasutada kahte erinevat postituse formaati (stardand ja kõrval), kolmes veerus paiknevaid mooduleid, päises olevat linkide menüüd jm. Oma blogi on lihtne erinevates moodulites paiknevate sotsiaalse meedia vahendite abil ühenda teiste kasutajate ajaveebidega ja ka näiteks sotsiaalsete järjehoidjatega (mina kasutan oma selles blogis del.icio.us-e lingikogu märksõnaga ht – kui linkide kogust on näha ainult pealkiri, siis tuleb klikata ülamenüüs oleval Esileht lingil). Veel on lisatud Flicr-i moodul minu viimase piltide näitamiseks. Sotsiaalse mõõte toob sisse teiste kursusekaaslaste blogidest 3 viimase postituse sissetoomine RSS-voo abil. See on õppija seisukohast väga hea vahend. Kõiki kaaslaste postitusi saab kommenteerida, anda tagasisidet, ära märkida õnnestumised ja vaielda lahkarvamuste korral. Need vahendid võimaldavad osaleda aktiivselt õppetöös. RSS voo vahendi kasutamine aitab ka õppejõul hõlpsasti omada ülevaadet õppurite töödest, tegevustest ja rühmades osalemisest.

Google vahendid olid enne magistriõpinguid minu poolt kõige rohkem kasutatud nii õppimises kui õpetamises just ühistöövahendite seisukohast.  Enamus neid vahendina  saab kasutada mitu mitmele vahendina (Pata & Laanpere, 2009, lk 183). Tegin ettekande e-õppe konverentsil Tartus 6. aprillil 2011 teemal Google vahendid ja võimalused  (http://bit.ly/googlevahendid2). Oma ettekande alguses ma tutvustasin Karthy Schrocki blogis olevat artiklit Bloomin’ Google (http://kathyschrock.net/googleblooms/), kus ta seob meile tuntud Bloomi taksonoomia õppimise tasemed erinevate Google vahenditega (siis ta tõi välja 51 vahendit, praeguseks on ta oma artikli muutnud, uuendanud ja ümber tõstnud aadressile http://www.schrockguide.net/bloomin-apps.html).

Õpilastega töötades on google vahendite eeliseks see, et enamus omavad google kontot ja sellepärast on lihtne nendega google vahendeid kasutusele võtta: google docs – tööde esitamine minule, ettekannete tegemine ühistööna; google sites – kodulehe koostamine üski ja ka rühmatööna; google calendar, google maps – reisiplaanid;  pecasaweb – ühised pildialbumid seoses projektides osalemisega; google groups – rühmatöö ja listide moodustamine; google reader – õpilaste töödest ülevaate saamine jpt. Meil on koolil registreeritud ka oma google edu.ee konto. Õpetajatega (eriti õppealajuhatajate ja aineühendute juhtidega) koostame seal ühistööplaane, dokumente, google forms abil kogume veerandiite lõpus aruandeid ja registreerime üritustele, sisseastumiskatsetele, kasutame google groups listi,  picasawebi pildialbumit jne. 

Foorumit olen õpikeskkonna osana kasutanud palju just õppijana. Umbes 10 aastat tagasi, kui huvitusin sisuhaldussüsteemist Joomla, sain oma põhilised teadmised Joomla Eesti foorumit lugedes, seal küsides ja hiljem ka juba teisi õpetades ja kogemusi vahetades. Oma kooli kodulehele olen foorumi vahendi lisanud kahel korral ja mõlemal korral selle ka eemaldanud lugejate ja kirjutajate vähesuse tõttu. Seda teevad kõik nüüd Facebookis!

Kõige tuntumaid sotsiaalse meedia vahendeid – võrgustikke,  nt Facebook, olen õppetöös vähe kasutanud. Vahel on esinenud olukordi, kus uude keskkonda registreerimine on lihtsam või ainuvõimalik Facebook kontoga. Näiteks moodunud laupäeval (10.12.2012) Tiigrihüppe koolitajate koolitusel uue lisamooduli “Tehnoloogia ja innovatsioon”  tutvustusel ütles Mart Laanpere, et vajaminevasse projektihalduskeskkonda Projektur saab anult FB kontoga sisse logida. Minu koolis on FB konto umbes pooltel õpetajatel. Mis saab teistega?

Sotsiaalse meedia vahendite kasutamisel õppetöös on palju eeliseid: avatus, jagamine, koostöö, erinevate vahendite vistutamise võimalused, info muutmine reaalajas, kogumike koostamine (LeMill -i näitel), kommenteerimine ja tagasiside. Palju neist on olemas ka muidugi kinnistes keskkondades, aga neid ei saa siis vabalt siduda ja vistutada teistega nii, et kõigile oleks nähtav ilma sisse logimiseta.

Avalike vahendite puuduseks on minu koolitaja kogemustel see, kui näiteks õpetajate koolitusel on vaja luua materjal ja avaldada, siis enamus alguses ei julge. Ta kardab kriitikat kvaliteedi suhtes, kardab seda, et ei ole täies mahus täitunud autoriõigusseadusi ja seda, et “teised ju loevad!”. Kinnisesse Moodle keskkonda, kus on materjal kättesaadav ainult selle õpperühma omadele, on nad valmis kohe avaldama.

Õpihaldussüsteemide head ja vead (17.09-30.09)

2. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/09/19/opihaldussusteemid/

Materjalid:

  1. Põldoja, H. (2012). Õpihaldussüsteemid. Loetud 24.09.2012 aadressil http://opikeskkonnad.wordpress.com/lugemismaterjalid/opihaldussusteemid/
  2. Rogalevitš, V. (2012). Õpihaldussüsteemid 1. osa. Loetud 24.09.2012 aadressil http://www.slideshare.net/VeronikaRogalevich/pihaldusssteemid-1-osa 
  3. Siemens, G. (2004). Learning Management Systems: The wrong place to start learning. Loetud 24.09.2012 aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Mõisted õpikeskkonnad, õppekeskkonnad, õpihaldussüsteemid ja e-õppekeskkonnad – alguses tundusid need olevat samad asjad ja mõistete paljusus ajas mind segadusse.
Kõige varem hakkasin kasutama mõistet e-õppekeskkonnad. 1. kodutöös arutatud teemas õpikeskkondadest pidasin ka seda silmas. Samuti ei teinud ma vahet mõistetel õpi- ja õppekeskkonnad.

Asi sai veidi selgemaks kursuse Õpihaldussüsteemid esimeses loengus (Rogalevitš, 2012), kus peale arutelu, vaidlusi ja selgitusi eristusid kaks mõistet: õpikeskkonnast räägin siis, kui vaatan seda õppija seisukohast ja õppekeskkonnast siis, kui tegu on õpetamisega. (Kuigi need on tihti ühe ja sama protsessi kaks erinevat poolt – oleneb, kust poolt vaadata, nagu minu kooli füüsikaõpetaja ütleb: oleneb taustsüstemist).

Õpihaldussüsteemiks olen ma selle sõna” haldamine” pärast varem pidanud tõesti haldusvahendeid, nagu näiteks eKool, mitte õpetamise-õppimise keskkonda.

Kuid lugedes konspekti (Põldoja, 2012) sain ma aru, et Õpihaldussüsteem (ingl. k. Learning Management System)  tähendab terviklikku õppetöö läbiviimiseks mõeldud vahendit ja et eesti keeles on õpihaldusüsteemi mõiste sünonüümina kasutusel ka mõiste e-õppekeskkond.

Olen õpihaldussüsteemidest varem kasutanud õppimiseks WebCT-d, Moodle-t (natuke ka Lepressi) ja õpetamiseks/koolitamiseks Moodle-t, IVA ja Vikot. Magistriõppes nüüd olen kokku puutunud veel Dippleri, EduFeedriga.  Kõige rohkem on kogemusi IVA ja Moodlega. Kuna Moodles olen olnud nii õppija kui õpetajana (koolitajana), siis analüüsin seda.

Moodle on (tavaliselt) suletud õpihaldussüsteem, mis vastab konspektis (Põldoja, 2012) välja toodud mõistele ja pakub vahendeid:

  • õppijate kaasamise vahendid (rühmatöövahendid, portfoolid)
  • suhtlusvahendid (foorum, jututuba, keskkonnasisesed sõnumid ja ka kirjad keskkonnast välja)
  • õppematerjalide loomise ja edastamise vahendid (artiklid, failid)
  • personaalsed töövahendid (kalender, järjehoidja, isiklikud failid)
  • kursuse läbiviimise vahendid (kodutööde haldus, testide läbiviimine, hindamine)
  • haldusvahendid (kasutajate haldus, kursuste haldus)

Positiivne pool:

  • on vabavara, saab paigaldada oma serverisse
  • võrdlemisi lihtne registreerida kasutajaks ja ka kasutada – ülesehitus on arusaadav ja ära eksida ei ole võimalik
  • on palju vahendeid olemas materjalide loomiseks ja loodus materjalide lisamiseks
  • sisaldab algselt palju mooduleid ja on võimalik lisada erinevaid mooduleid (mõistekaart, sõnastik, playerid jt)
  • saab moodustada rühmi rühmatööks ja teha ka individuaalset tööd nii, et teised seda ei näe
  • õppija saab valida ise aja õppimiseks, kui saab saab ka määrata ajalimiidi või hindelise töö jaoks konkreetse aja
  • lihtne muuta, täiendada, materjale näidata ja peita
  • õpetajal on võimalik kujundada ja omanäoliseks teha oma kursus
  • õppija saab ülevaadet oma õpingutest, tagasisidet, hindeid ja hinnanguid, viimaseid nii õpetajalt kui ka kaasõppuritelt
  • õppurid (eriti õpetajatest koolitatavad) avaldavad meelsasti oma mõtteid, ideid ja materjale, sest need ei ole internetis avalikud (probleemid – kas liigne häbelikkus või autoriõiguste rikkumine)

Negatiivne pool

  • kursuse loomiseks vajab õpetaja tuge, teadmisi, kogemusi (vajadus haridustehnoloogi järele koolides, see ei olegi tegelikult negatiivne 🙂 )
  • kui elekter või internet juhtub kaduma, siis ei ole võimalik kasutada
  • õpilased ei saa oma keskkonda kujundada

George Siemens arvab, et õpihaldussüsteemide abil õppimine ei ole just selline, kuidas tänapäeval inimesed tavatsevad õppida (Siemens, 2004).  Tema arvates vajavad õppijad kiireid tööriistu nagu Wikid, Google otsingud, blogid, mitte selliseid süsteemseid ja pikaajalisele õppimisele ülesaehitatud vahendeid nagu õpihaldussüsteemid.  Veel toob ta välja negatiivsena asjaolu, et kui e-kursus on lõppenud, siis siis lõpeb otsa ka õppimisprotsess, sest materjalid pole enam kättesaadavad.

Mina arvan, et õppijad on juba iseloomult ja oma õppimise viisilt erinevad ning on väga hea, kui on olemas valikud – nii õpihaldussüsteemid kui ka kiired vahendid oma teadmisjanu rahuldamiseks. Kasutajaid jätkub mõlematele!

Mis on õpikeskkond? (03.09-16.09)

1. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesande link http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/09/06/mis-on-opikeskkond/

Õpikeskkond on veebis olev keskkond, mis on loodud õppimiseks ja õpetamiseks, kogemuste vahetamiseks,  tagasiside andmiseks ja saamiseks, info hankimiseks ja jagamiseks jne. Õpikeskkonda võib kasutada individuaalselt õppimiseks, kuid palju suurem kasutegur on minu arvates koostööl. Ma suudan  palju paremini ja rohkem, kui saan suhelda, teistega nõu pidada, arutleda ja positiivset tagasisidet.

Olen õpikeskkondade väga ammune kasutaja, nii õpilaste õpetamisel, õpetajate koolitamisel kui ka ise õppides ja koolitustel käies. Tiigrihüppe koolitaja olen juba alates aastast 1998. Esimestel aastatel eriti palju õpikeskondadest ei räägitud, aga alates aastast 2005, kui hakkasime koolitajatega koostama 10 moodulist koosnevat DigiTiigri kursust, võtsime neid kasutusele mitmeid. Kursuse viisime läbi eõppe keskkonnas IVA (kuni aastani 2011) ja hiljem Moodles. Koolitatavad õpetajad koostasid kursuse käigus õpikeskkonda oma eportfoolio.

Ühel koolitajate atesteerimisel  (aastal 2009) pidin rääkima e-õppe keskkondadest. Tegin selleks google Sites vahendiga ühe veebilehe, mille abil tutvustasin minule tuntud keskkondi. See asub aadressil https://sites.google.com/site/eoppekeskkonnad/ Selles mõned lingid enam ei tööta, sest ikkagi on möödunud 3 aastat ja näidetes olevaid vahendeid on muudetud, materjale maha võetud.

Sissejuhatus õpikeskkondade kursusesse

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud 2012 – Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursus.
Kursuse kood: IFI7052
Õppematerjalid lehel http://opikeskkonnad.wordpress.com/, üldine info kursuse kohta asub Wikiversity lehel.
Kursuse jälgimine: EduFeedr avaleht http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71425

Õppejõud
: Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse (HTK) teadurid Dr. Terje Väljataga (terjev@tlu.ee) ja Hans Põldoja (hans@tlu.ee)

Kursuse korraldus: e-õpe integreeritud 3 kontaktpäevaga (12 h)
Kontaktpäevade ajad:

  1. Laupäev 06.10 — seminar, T-416
  2. Pühapäev 18.11 — seminar, T-201
  3. Laupäev 15.12 — seminar ja rühmatööde esitlused, T-416/T-201

Ajakava: Kursuse e-õppe osa on jagatud seitsmeks teemaks, mis igaüks kestavad 2 nädalat:

  1. Mis on õpikeskkond? (03.09-16.09)
  2. Õpihaldussüsteemide head ja vead (17.09-30.09)
  3. Sotsiaalse meedia vahendid (01.10-14.10)
  4. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine (15.10-28.10)
  5. Personaalsed õpikeskkonnad (29.10-11.11)
  6. Õpivõrgustikud (12.11-25.11)
  7. e-Portfoolio ja pädevused (26.11-09.12)

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

november 2019
E T K N R L P
« märts    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)