//
kursused

ifi7053

This tag is associated with 3 posts

2. teema – õppematerjalide koostamise vahendid

Ülesanne: http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/02/22/teine-teema-oppematerjalide-koostamise-vahendid-2/

Spetsiaalselt õppematerjalide koostamiseks loodud vahendeid on palju. Paljud neist on mõeldud ainult õpiobjektide loomiseks. Selles teemas käsitletakse aga komplekssete materjalide loomiseks mõeldud vahendeid: sisuhaldussüsteeme, materjalide loomise keskkondi, veebiloomise tarkvara jm

Sisupakettide loomise vahenditest on mulle kõige tuttavam ja rohkem kasutatud eXeLearning. Olen läbi viinud  kuus Tiigrihüppe kursuse “Õppematerjalide loomine ja avaldamine Internetis” koolitust.  Kursusel analüüsitakse erinevaid õppematerjale, hinnatakse nende kvaliteeti, õpitakse tundma ja kasutama erinevaid veebipõhiseid kodulehe loomise keskkondi ning sisupaketi vahendit eXeLearning. Õpetajatele on selle vahendi kasutamine alati meeldinud, kuigi kasutusloogika erineb natuke tavapärastest: kõigepealt tuleb luua sisupaketi fail (.elp) ja kui kõik on valmis ja viimistletud, alles siis genereerida internetifailid. Neid tekib palju, tavaliselt üle 40 või veel rohkem. Kui märkad viga alles peale internetifailideks salvestamist, siis parandamise jaoks on vaja muutused sisse viia sisupaketi failis, salvestada ja genereerida uued html failid. Need luuakse kausta, aga vanu üle ei kirjutata, samanimelist ka luua ei saa. Vana tuleb enne ära kustutada ja alles siis uus materjalide kaust luua. Lõpuks tuleb avaldamiseks kõik failid internetiserverisse saata. Selleks on kõige parem kasutada näiteks zone.ee serverit, sest sinna saab faile üles laadida mingi FTP programmi abil. Paar õpetajat on ka proovinud avaldada oma materjale hot.ee serveris, kuid sinna ühekaupa üle 40 faili üles laadida on ikka väga tüütu. Võõras on ka see, et .elp faili ei saa avada tavapäraselt topeltklõpsu abil, vaid tuleb eXeLearning programm avada ja alles siis sinna fail avada. Näidiseks selle sisupaketi abil loodud õppematerjali kohta toon Triin  Marandi (2007) juhendi Sisupakettide koostamine

Õppematerjalide koostamise ja kohese veebis avaldamise tarbeks on olemas keskkond LeMill. Ka selle keskkonna kohta on Tiigrihüppel olemas koolituskursus “KooliMill-õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega“, mida olen läbi viinud ühe korra. Õpetajad tutvusid Koolielu portaaliga, koostasid materjale LeMillis ning lõpuks avaldasid sealsamas kogumiku. Nii nagu eXeLearningus, saab ka LeMillis avaldada materjale tekstina, lisada pilte, videosid vistutada, koostada enesekontrolliteste ja muidugi linkide abil seostada õpiobjekte omavahel. Näidisena Hans Põldoja (2011) õppematerjal selle kohta, kuidas LeMilli materjale lisada.

Õppematerjalis (Põldoja, 2012) veel välja toodud vahenditest on mulle tuttav CourseLab,  mida olen ühel seminaril kasutanud, aga materjale valmis koostanud ei ole. Ülejäänud (myUdutu, Connexions, Xerte Online Toolkits, GLO Maker) on täiesti võõrad. Algul proovisin natuke GLO Markerit, kuid see ei pakkunud mulle huvi. Siis otsustasin proovida avaldada materjali myUdutu abil.

  1. Registreerisin kasutajaks.
  2. Alustasin uue kursusega pannes sellele nime.
  3. Valisin kursuse lineaarse ülesehituse.
  4. Valisin mailliks School Days, täiendasin lisades oma logo
  5. Lisasin järjest materjale
  6. Lisasin pilte
  7. Lisasin 2 enesekontrollitesti küsimust – valikvastustega testi ja lohistatavate sõnadega vastavusse seadmise harjutuse.
  8. Lisasin kasutatud materjalid
  9. Avaldasin materjali vesipildi all olevana – see on tasuta variant.
  10. Link materjalile http://publish.myudutu.com/published/evaluations/43436/Course89484/v2013_2_28_9_25_54/course/course89484.html

Kasutatud materjalid

Põldoja, H. (2012). Õppematerjalide koostamise vahendid. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-koostamise-vahendid/

Õppematerjalide loomine ja avaldamine Internetis. (2009). Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituskursus. Loetud aadressil http://3fahug.havike.eenet.ee/ekursus/

1. teema – õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/02/04/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid/

Õpiobjekt

Lugesin artiklist “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse” sellest, kuidas arvutid õppetöösse jõudsid ja esimesi õpitarkvaraprogramme kasutama hakati – tundsin ära palju tuttavaid programmise nimesid. Hakkasin tegelema informaatikaga umbes samal ajal. 1996-98 õppisin Tartu Avatud Ülikoolis Informaatikaõpetajate kutsekursustel. Iga kord, kui saime Tartus kokku, siis jagasime kursusekaaslastele, mis programme ja õpivara või vahendeid oli keegi kusagilt hankinud. Siis jagasime neid veel flopiketastel. Internet oli vähestel kodus. Õpiobjekti mõistet me ei kasutanud veel, kuigi järele mõeldes ja lugedes selgitust, et see on: “mistahes digitaalne materjal, mida saab kasutada õppimise toetamiseks” (Põldoja, 2012), võib öelda, et me analüüsimise ja koostasime õpiobjekte Anne Villemsi kursustel “Informaatika didaktika” ja “Koolitarkvara” jt. Hiljem, töötades õpetajana ja Tiigrihüppe erinevate projektide koolitajana, olen õpiobjekte koostanud palju ja nende koostamist õpetanud ka õpetajatele.

Lugesin õpiobjektide standardist SCORM. Sain teada, et akronüüm tuleb sõnadest Sharable Content Object Reference Model ja see on USA Kaitseministeeriumi poolt käivitatud ADLNet-i (Advanced Distributed Learning Network) poolt 2000. aasta algul loodud standard. Selle standardi järgi peaks saama:

  • kursusi kanda üle ühest õpihaldussüsteemist (ÕHS) teise ilma kadudeta (sisu, kasutajad, kontod, õigused,  jmss);
  • erinevate ÕHS-de vahel kasutada õpiobjekte ristkasutuses;
  • luua meedia- ja õpiobjektide panku erinevate kursuste õpiobjektide baasil, mis võimaldaks kasutada erinevaid otsinguid.

Põldoja toob oma artiklis välja ka 6 SCORM-i tunnust, millest minu arvates on tänapäeval tähtsamad käideldavus, korduvkasutus ja kindlasti muutub olulisemaks koostalitlusvõime (Win, Mac, Linux, Android) ning vastupidavus (arvuti, tahvel, mobiil).

Õppematerjalide levitamine

Repositooriumites on õppematerjalid koos metaandmetega; referatooriumites on ainult metaandmed, materjalid ise on kusagil mujal andmebaaside või veebis. (Põldoja & Leinonen, 2012)

Õppematerjalide repositooriumite ja referatooriumitega olen kokku puutunud mitmetega, neisse õpiobjekte lisanud ja ka nende kasutamist õpetajatele õpetanud. Kõige tihedamalt on seotud selle teemaga Tiigrihüppe koolitusprogrammi “Õppiv Tiiger” lisakursus “KooliMill – õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega”,  mida olen koolitanud kahel korral. Kursuse käigus tutvutakse haridusportaaliga Koolielu ning erinevate õpiobjektide repositooriumitega. Õpitakse koostama õppematerjale keskkonnas LeMill. LeMilli lisatakse ka materjale SlideShare, Scribd, YouTube, Flickr ja Wikimedia Commons keskkonnast. Lõputööna valmib igal kursuslasel LeMilli keskkonnas kogumik, millele on lisatud õpilugu. Selles koolituses on ka ülesanne õpetajatel tutvuda erinevate repositooriumitega, mis ei ole eestikeelsed. (Valige välja üks keskkond ja kirjutage selle alla oma kommentaar: kas otsimine oli kerge, kas leidsite midagi vajalikku jne?)

  1. MERLOT http://www.merlot.org/merlot/index.htm
  2. OER Commons http://www.oercommons.org/
  3. LRE http://lreforschools.eun.org/
  4. Connexions http://cnx.org/
  5. Ariadne http://ariadne.cs.kuleuven.be/
  6. Euroopa repositooriumid http://edrene.org/results/currentState/index.html

Mäletan, et see ülesanne ei olnud õpetajatel kerge täita, sest enamusel neist puudus repositooriumite kasutamise kogemus ja oli probleeme ingliskeelsete keskkondade kasutamisega puuduliku keeleoskuse tõttu. Merlot ja Ariadne on enamuses mõeldud kõrghariduses kasutavate materjalide jaoks. Kuna LREs avaldatud õpiobjektid on üldhariduskooli tarbeks ja enamus Creative Commons litsentsiga, siis kirjutan sellest lähemalt.

LRE (Learning Resource Echange http://lreforschools.eun.org/)

LRE-home

  • Keskkond on vaikimisi ingliskeelne, kuid saab valida 11 erineva keele vahel, eesti keelt ei ole, soome ja leedu on, lätit ei ole. 🙂
  • Kõik saavad endale konto luua, kuid materjalide lisamiseks on vaja seda taotleda (If you are interested in joining the LRE, please contact lre-contact [AT] eun.org)
  • Otsida saab keele järgi (eestikeelseid on 180 objekti), vähima  ja suurima vanuse järgi, aine (subjects) järgi, materjali tüübi (resource types – tekst, mäng, harjutus, kursus jt) järgi ja tootja (providers) järgi. Lisaks saab märgistada lisakäsu otsimaks kõigile keeltele/rahvustele arusaadavaid materjele (Search only travel well resources). Näiteks eestikeelne 7-18-aastastele sobiv materjal tüüpi drill and practice oli ainult üks – Mowgli raamatu põhjal Wordis täidetav dokument. Lihtne otsimisvõimalus on märksõnapilve järgi. Üllatav oli see, et aines Informatics/ICT  ei olnud mitte ühtegi materjali, kuid kunsti aines üle 14 tuhande materjli ja geograafias üle 5 tuhande.
  • On võimalik leida palju mängulisi harjutusi. Näiteks geograafia õppimiseks mäng Toad Hop, milles tuleb arvuti poolt antud linnanime järgi hüpata (konnana) õigesse riiki. Käib võistlus miteme “konna” vahel. peale lõppu jõudmist näeb ka, kui palju oli õigesti ja kui läks valesti, siis mis läks valesti.

Top-hop-RE

Mängima hakkamiseks tuleb klõpsata Get this resource ja siis alt lennuki ikoonil. Mäng avatakse uues aknas. Vasakpoolse ikooni abil saab lugeda juhendit.

  • Konto omanikud saavad materjali märgistada oma lemmikutesse (favourites), saab salvestada otsingut. Materjale saab hinnata ja kommenteerida ning märgistada, kas “reisivad hästi” (Does this travel well?).

Omaloodud õpiobjekte olen ma avaldanud Koolielus, LeMillis, oma kooli kodulehel, oma eportfoolios, blogides, oma google dokumentides jm

Lõpuks – lugesin Rory McGreali teadusartiklit A Typology of Learning Object Repositories. Selles antakse vastuseid küsimustele:

  1. Mis liiki õpiobjektide repositooriumeid (õor) internetis on?
  2. Millised on nende õor-te põhijooned?
  3. Millised funktsioonid on enam-vähem kõikidel õor-tel ja mis on omased ainult teatud tüüpi õor-tele?
  4. Kas on vajadust õppematerjalide kogumikele kui juba internetis on kättesaadav nii tohutu hulk informatsiooni?

Kasutatud materjalid

Põldoja, H. (2012). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Informaatika didaktika. (2005). Õpitehnoloogia standardid ja õpiobjektid. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk42.html

Põldoja, H. & Leinonen, T. (2012). Õpiobjektide repositooriumid ja referatooriumid.  Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/opiobjektide-repositooriumid-ja-referatooriumid/

Maadvere, I, Põldoja, H. (2009). KooliMill – õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega.   Loetud aadressil http://3fahug.havike.eenet.ee/lemill/

McGreali, R. (2007).  A Typology of Learning Object Repositories Loetus aadressil http://auspace.athabascau.ca/bitstream/2149/1078/1/LORFINALChapter.doc.

Õpileping

Ülesanne http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/01/28/digitaalsed-oppematerjalid-2013-alustab/

Õpileping on õppija ja juhendaja vaheline “leping”, mis defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse. Õpileping koosneb viiest osast:

  1. Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?
  2. Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
  3. Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
  4. Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?
  5. Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Minu õpileping

  1. Teema. Digitaalsete õppematerjalide loomine. Mulle meeldib tegeleda praktiliste asjadega. Olen paljude vahenditega loonud digitaalseid materjale ja ka nende loomist õpetajatele õpetanud Tiigrihüppe koolitajana. Kuid ma tahaks ikka veel ja rohkem osata! 🙂 Huvi pakuvad sisupakettide loomise vahendid, mille abil saab materjale ühest keskkonnast teise üle tõsta ja igasugused uued tehnoloogiad.
  2. Eesmärgid:
    • saada ülevaade uutest suundadest ja vahenditest digitaalsete materjalide loomisel ;
    • saada teada, milline on kvaliteetne digitaalne õppematerjal, e-õpiku nõuded;
    • uurida, milline peaks olema digitaalne materjal, mis sobib kasutamiseks nii arvutis, tahvelarvutis, nutitelefonis ja mujal (materjali tüüp ja OS);
    • testida, millised testide loomise vahendid on parimad;
    • täiendada ja täpsustada allikatega töötamise nõudeid (autoriõigused, litsentsid);
    • kursuse lõputöö teha võimalikult hästi.
  3. Strateegiad:
    • Osaleda aktiivselt kõikides kontakttundides;
    • Kõik pakutud materjalid läbi lugeda/töötada/analüüsida;
    • Kodutööd ISE ära teha ja loodetavasti õigeaegselt (kui kevadvaheaja nädalale ühtegi tööd ei jää, siis ehk õnnestub);
    • Kaaslaste blogipostitused läbi lugeda ja oma arvamust avaldada. Nende kogemustest ja ka vigadest õppida.
    • Rühmatööd tehes suhelda aktiivselt, aktsepteerida teiste mõtteid ja avaldada enda omi.
  4. Vahendid/ressursid: 
  5. Hindamine. Hindamine on alati üks keerulisemaid tegevusi. Eriti enesehindamine. Kui olen kõik kodutööd ära teinud, analüüsinud protsessi ja tulemusi, siis võib ehk heaks hinnata! 🙂 Kui ma tunnen digimaterjale koostades, et ma oskan seda teha ja veel enam, ma oskan ka õpetajatele õpetada nende koostamist, siis olen eesmärgid saavutanud. Mis või kes seda tõestab? Eks ikka töö ja tulemused!

 

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

september 2019
E T K N R L P
« märts    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)