//
kursused

ifi7056

This tag is associated with 3 posts

2. Etteantud õpikeskkonna lubavuste hindamine

2. nädala ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/02/04/2-nadala-ulesanne-2/

  • Lugesin läbi loenguesitluse Haridustehnoloodilised uuringud ja evalvatsioon. 2. loeng.
  • Vastasin õppimise metafoori küsimusele täiskasvanud õppija seisukohast nii: Õppimine kui iseenda ja maailma vahelise tasakaalu saavutamise vahend.
  • Püüdsin aru saada, mis on lubavused:
    • Haridustehnoloogias on lubavuste (affordances) terminit hakatud kasutama kirjeldamaks keskkonna kasutajatest sõltuvaid ilmnevaid omadusi, mis võimaldavad teatud õpitegevuste läbiviimist.
    • Keskkonna õppimist võimaldavaid lubavusi ei saa eristada ilma õppijata, kes nende omadustega interakteerub.
    • Keskkonnal on stabiilsed lubavused (affordances), mis võimaldavad mingil olendil, kellel on teatud lubavusi aktiveerivad omadused (effectivities) selles keskkonnas efektiivselt tegutseda.
    • Lubavused on omadused, mis toetavad või piiravad subjektidel läbi viia mingeid eesmärke teatud artifakte ja töövahendi funktsioone kasutades

– Tutvu raamatus Õppimine ja õpetamine esimeses kooliastmes peatükiga “16. tehnoloogia”.
TähelepanekThe document “Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes” has been automatically removed from Scribd by our automated copyright protection system because it appears very similar to an unauthorized copyrighted document that was previously removed from Scribd.

  • Kuidas töötavad metafoorid õppedisaini looja abivahenditena? (Kerli Kusnetsi magistritöö näitel). Metafoor kõnekujundina võimaldab lihtsustada mingitest nähtustest, kontseptsioonidest,
    tegevustest arusaamist.  Toon siin välja 3 minu arvates head õppedisaini metafoori:
  1. Õppedisain – selgroog. (Selgroog väljendab lineaarset protsessi, kus detailsus, täpsust ja struktureeritust kujutatakse selgroolülidena.)
  2. Õppedisain – Supi valmistamine (Supi valmistamise tähistab õppedisaini protsessi, kus on vajalikud erinevad komponendid (meetodid, vahendid, õpiobjektid- ja ülesanded jne) ning tulemuseks on maitsev supp (ekursus), mis kindlasti ära süüakse. Antud metafoori tõhusus seisneb tema lihtsuses ning äratuntavuses igale inimesele.)
  3. Õppedisain – Matkamine. (Matkamine tähistab õppedisaini protsessis seda teekonda läbi erinevate etappide ning nagu matkamises on tähtis ettevalmistustöö ja pakkimine nii on ka oluline õppedisaini protsessis vajaduste analüüs ja planeerimine. Mõlema välja toodud tegevuse puhul (õppedisain ja matkamine) võib kehva ettevalmistustöö tõttu kogu protsess läbi kukkuda.)
  • Lugesin artiklit õppimisteooriate põhijoontest.
    Selleks, et mõista teist õppijana, peab kõigepealt suutma analüüsida ennast õppijana …
    Õpetaja õpetamisstrateegia valikuga luuakse õppimiskeskkond, kus on oluline arvestada nii õppija, aine kui õpetaja vastastikust kooskõla.
  • Vaatasin videot iPad’ist. Lugesin artiklit iPad’i kasutamise võimalustest koolitunnis.
  • Millised on SINU ARVATES iPad’i lubavused õppimiseks? Põhjenda, miks?
  1. iPad pakub õpilasele interaktiivsust – iPadis saab õpilane vaadata ja läbi viia keemiakatseid, mis ei ole päriselus võimalikud ohtlikkuse tõttu.
  2. iPad võimaldab õpilasel keerulist ülesannet, milles ta vigu tegi, korrata mitmeid kordi kuni vigu enam ei ole.
  3. iPadis võimaldab õpilasel õppida näidete ja videote abil – füüsikas, võõrkeeltes, bioloogias, geograafis jne
  4. iPad ühendab materjale – selles on mitme aine töövihikud ja õpikud koos, vaja ainult internetti.
  5. iPadi võimaldab õpetajal õpikuid ja ülesandeid kiiresti muuta, uuendada, parandada.
  6. iPad näitab värvilist ja puutetundlikku pilti lugemiseks, vaatamiseks ja kuulamiseks.
  7. iPad on kerge kanda – Seda kasutades on põhikooli õpilase koolikott ligi 5 korda kergem.
  • Lubadus ja mugavus väga laias mõttes annab kokku sama tähenduse. iPadi lubadus, ehk mida temaga teha saab ja kasutaja mugavus, mis sisaldab ka kasutaja vajaduste igas mõttes täimist. Iga tegevuse osaks on ka tegevuses kasutatavad või loodavad õppematerjalid (artifaktid). Nende asukoht tegevusdiagrammis näidatakse tegudega seotult.Tegevuse sooritamiseks on vajalikud mingid õpikeskkonna lubavused. Need näidatakse tegudega seotult. 
    Kolm olulist elementi lubavuse kirjeldamisel on:
    SUBJEKT;
    OPERATSIOON;
    MEDIAATOR (KESKKOND, VAHEND, ARTIFAKT)
    Lubavused on omadused, mis toetavad või piiravad subjektidel läbi viia mingeid eesmärke teatud artifakte ja töövahendi funktsioone kasutades.
    Subjektid: igaüks, kogukond, rühm, isik
    Subjektide omadused: rühmajuht, tuutor, erinevad rollid tegevustes nt. 6-mütsi jne.
    Artifaktid: veebliehekülg, sõnum, vestlus, pilt, tabel, mudel
    Arifaktide omadused: esitsulik (expositive), interaktiivne (interactive) jne.

 

  • Loe teiste õppijate arvamusi iPad’i lubavuste kohta. Milliseid lubavusi hinnati kõige enam, milliseid märkasid vaid üksikud kaasõppijad?

Kasutatud materjalid

Pata, K. (2011). HARIDUSTEHNOLOOGILISED UURINGUD JA EVALVATSIOON. 2  Loeng.  Loetud SlideShare keskkonnas aadressil http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng2

Kusnets, K. (2007). E-KURSUSTE ÕPPEDISAINI MODELLEERIMINE JA TOESTAMINE MULTIMEEDIUMIPÕHISE ÕPPEMATERJALI ABIL EESTI E-KUTSEKOOLI  KONTEKSTIS.  Loetud http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/magistri_tood/2007_kevad/Kerli_Kusnets/Kerli_Kusnets_Magistri_Too.pdf

Nagel, V. Sissejuhatus kasvatusteadustesse. Loetud http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html

1. Mis on haridustehnoloogia?

1. Nädala ülesanne – http://ifi7056.wordpress.com/2013/01/27/1-nadala-ulesanne-2/

Lugesin läbi loenguesitluse Haridustehnoloodilised uuringud ja evalvatsioon. 1. loeng.
Lugesin Rocci Luppicini artiklit A Systems Definition of  Educational Technology in Society. Üllatav oli see, et esimesed ühised arusaamad olid, et haridustehnoloogia on samaväärsene audiovisuaalse kommunikatsiooni ja juhendamisega.
Kuulasin Merilli videoloengut praktilise õpidisaini kohta. Merilli teooriga tutvusime me ka eelmisel semestril kursusel  Õppedisaini alused.
Vaatasin videot Instructional Technology: Looking Backward, Thinking Forward, kui palju on muutunud õppimine ja õpetamine  tehnoloogia abil viimase 100 aasta jooksul. Huvitav video oli!

Haridustehnoloogia mõisteid:

  • Haridustehnoloogia mõistega käsitletakse haridust kui tehnoloogiat, st. süstemaatilist protsessi, mis tugineb teatud pedagoogilistel eesmärkidel ja rakendab teatud printsiipe ja strateegiaid nende eesmärkide saavutamiseks.
  • Haridustehnoloogia on pedagoogikavaldkond, mis rakendab pedagoogiliste situatsioonide ja õpiprotsessi esilekutsumiseks teatud sõnumite edastamist ja toetuselemente.
  • Haridustehnoloogia on õppimise tõhustamiseks loodud süsteemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja hindamine (NCET, 1969).
  • Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks.
  • Haridustehnoloogia, mida tuntakse ka kui
    • –  e-õppimist (e-learning),
    • –  õppedisainide tehnoloogiat (instructional technology)
    • –  õpidisainide tehnoloogiat (learning technology),
    • –  „õppesüsteemide disaini” (instructional systems design),
      on tehnoloogia kasutamine õppimisprotsessi toetamiseks.
  • Haridustehnoloogia on multimeedia tehnoloogiate ja audiovisuaalsete vahendite kasutamine õppimise ja õpetamise protsessi edendamiseks.
    • –  Õpetamisel kasutatakse tehnoloogiat vahendina
    • –  Tegeleb IKTga kitsa, pedagoogilise eesmärgi ulatuses
    • –  Peaeesmärk on õppimise ja õpetamise edendamine
  • Haridustehnoloogia on õppimise edendamise ja oskuste arendamisega seotud uurimine ja eetiline tegevus, milles luuakse, rakendatakse ja hallatakse sobivaid tehnoloogilisi protsesse ja ressursse.
  • Haridustehnoloogia on süsteemne lähenemine teooriate, metoodikate ja tehnoloogiliste vahendite rakendamisele probleemide lahendamise eesmärgil erinevates teadmise vormidega seotud valdkondades.
  • Haridustehnoloogia eesmärgiks on selliste inimtegevuste organiseerimine, mis aitavad meil kohaneda, aktiivselt osaleda ja ära kasutada keskkonda.
  • Haridustehnoloogia eesmärgiks on:
    • –  Disainida, arendada ja hinnata inimeste ning tehnoloogiliste ressursside efektiivsust, et toetada õppimise kõiki aspekte;
    • –  Olla suunavaks jõuks haridussüsteemide ja õppimispraktikate muutmisel, et aidata kaasa muutustele ühiskonnas.

( Pata, 2011)

  • Haridustehnoloogia on märksa laiem mõiste kui tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis.
  • Haridustehnoloogia on kujunenud uueks distsipliiniks, mis on kombinatsioon hariduspsühholoogiast, pedagoogikast, IT-st, juhtimisest jms.
  • Haridustehnoloogia on õppeprotsessi ja õppekorralduse süstemaatiline arendamine IKT vahendeid kasutades. Haridustehnoloogia ei hõlma mitte ainult IKT vahendite abil õppimise hõlbustamist, vaid tervet süsteemi:
    • informatsiooni loomist ja haldamist (Content Management Systems),
    • õppeprotsessi läbiviimist (Learning Management Systems)
    • õppeinfo haldamist (Study information Systems).
  • Haridustehnoloogiat võib vaadelda kahest aspektist:
    • haridustehnoloogia kui uurimisvaldkond
    • haridustehnoloogia kui arendustegevus.
  • Haridustehnoloogia arendustegevusena on kujunemas tänapäeval oluliseks uuenduste allikaks haridussfääris. See tähendab uute metoodikate, õppematerjalide ja abivahendite väljatöötamist, katsetamist, hindamist ja juurutamist.

(Piir, 2010)

Mulle meeldivad lihtsad asjad. Ma eelistan mõistet: Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks.

Mida siis haridustehnoloog teeb?

Kuna töötan üldhariduskoolis, (esialgu veel informaatikaõpetajana, kuid loodan, et kunagi saan haridustehnoloogiks), siis vastan sellele küsimusele pidades silmas oma kooli.

Ingrid Maadvere kirjutab, et haridustehnoloogi ametikoha põhieesmärk on: “Arendada koolis e-õpet. Koordineerida IKT integreerimist ainekavasse ning toetada, nõustada ja abistada õpetajaid IKT rakendamisel õppetöös”. Olen sellega täiesti päri. Kuna meil ei ole koolis haridustehnoloogi, siis olen osaliselt selle tööga tegelenud oma töö kõrvalt. Tundisin, et see meeldib mulle ja sellepärast astusin ka magistriõppesse, et omandada haridustehnoloogi oskused. Koolis tuleb tegeleda õpetajate nn “käehoidmisel” väga paljude praktiliste ülesannetega.  Magistriõppes saame tugeva teoreetilise põhja, millele tugineda. Mart Laanpere kirjutab aastal 2010 esimese haridustehnoloogia magistriõppekava loomisel nii: “Võib ennustada, et personaalsete seadmete (e-luger, pisisülearvuti, pihuarvuti), veebipõhiste õpikeskkondade ja digitaalsete õppematerjalide laiem kasutuselevõtt koolides tekitab kümne aasta perspektiivis kasvava vajaduse kompetentse haridustehnoloogi olemasolu järele koolis kohapeal.”  Veel pakub Laanpere välja magistrikraadiga, kutsetunnistust omava haridustehnoloogi pädevusvaldkondade esmase jaotuse:

  • Õpidisain, tehnoloogiapõhised õppimis- ja õpetamismeetodid;
  • Tehnoloogiapõhise õpikeskkonna kujundamine ja haldamine;
  • Täiskasvanute nõustamine, teadmushaldus organisatsioonis;
  • Innovatsiooni- ja projektijuhtimine;
  • Analüüs, uuringud, evalvatsioon. (Laanpere, 2010)

Haridustehnoloogi ametipositsiooni töökirjeldus oma asutuse jaoks praegusel hetkel võiks olla selline:

  1. kooli töötajate nõustamine IKT-alastes küsimustes (infotundide korraldamine, õpetajate individuaalne nõustamine, sisekoolituste läbiviimine, tehnilise toe pakkumine);
  2. õppevahendite loomise ja avaldamise koordineerimine (vahendite valimine ja katsetamine, vahendite juhendite koostamine, nõustamine ja koolitamine, programmide jm õpivara valiku täiendamine);
  3. e-õppe strateegia koostamine ja selle elluviimine (juhtkonnale ettepanekute tegemine, e-õppekeskkondade administreerimine ja info edastamine, e-kursuste ning keskkondade tutvustamine ja korraldamine, sisekoolituste korraldamine, IKT-alastes projektides ja konkurssidel osalemise koordineerimine ja abistamine, infotehnoloogia ja teiste õppeainete vahelise integratsiooni koordineerimine, arvutiklasside kasutamise koordineerimine,  kooli arendustegevuses osalemine ning ettepanekute tegemine infotehnoloogia valdkonnas tarvilike uuenduste algatamiseks koolis, osalemine kooli arengukava koostamisel, uuringute läbiviimine ja analüüsimine);
  4. kooli kodulehe koostamine, administreerimine ja kasutajate nõustamine, kooli meililisti administreerimine, kooli aastaraamatute küljendamine/koostamine/avaldamine jm trükiste loomine/avaldamine;
  5. osalemine koolitustel, seminaridel, infopäevadel, konverentsidel ja valiku info edastamine õpetajatele ja kooli juhtkonnale.

Minu arvates on haridustehnoloogi kõige tähtsam ülesanne näidata õpetajatele, kuidas on lihtsam ja efektiivsem IKT-vahendeid kasutades õpetada, võtta ära nende kartused ja näidata  ette õige teeots, kuidas noori inimesi suunata kasutama tehnilisi vahendeid enda arendamiseks.

Kasutatud allikad:

Pata, K. HARIDUSTEHNOLOOGILISED UURINGUD JA EVALVATSIOON 1.  Loeng.  (2011). Loetud SlideShare keskkonnas aadressil http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng1?ref=http://ifi7056.wordpress.com/1-nadal/

Piir, M. E-kursuse “Sissejuhatus e-õppesse” materjal. (2010). Loetud lehelt http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1402/Haridustehnoloogia1.pdf

Maadvere, I. Üldhariduskooli haridustehnoloogi ametijuhend. (2010). Loetud Scribd keskkonnas aadressil http://www.scribd.com/doc/25866605/Uldhariduskooli-haridustehnoloogi-ametijuhend

Laanpere, M. (2010). Haridustehnoloogide harimisest. Loetud aadresssil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/koolitus/haridustehnoloogide-harimisest

HT-lised uuringud ja evalvatsioon – sissejuhatus

Materjalid asuvad ifi7056.wordpress.com

Ajakava

1. Kontaktpäev 27.01.2013 (12-14): tutvustatakse kursuse eesmärke, õpikeskkonda, tegevusi ja hindamiskriteeriume.

Järgnevad tegevused toimuvad e-õppe vormis 10 nädalat:

1. nädal (28.01-3.02): Haridustehnoloogia mõiste? Kaks uuringueesmärki haridusuuringutes – teoreetilised avastused ja praktilised rakendused. Haridustehnoloogi ametikirjeldus ja tööülesanded.

2. nädal (4.-10.02): Õpikeskkondade uurimise trendid. Õppimisteooriast õpi ja õppedisaini teooriani. Mil määral saab disaini looja arvestada et õpi- või õppedisaini sisse planeeritud  pedagoogilised funktsionaalsused alati ilmnevad?

3. nädal (11.-17.02): Haridustehnoloogilised õpidisainid, mis tuginevad biheivioristlikule õppimismudelil. Drillprogrammid ja tutoorialid teadmiste meeldejätmiseks ja oskuste arendamiseks ja automatiseerimiseks.

4. nädal (18.-24.02): Haridustehnoloogilised õpidisainid, mis toetuvad infotöötlusmudelil. Erinevates esitusviisides info edastamine arvutite vahendusel ja selle mõju. Mudelid ja õppimine. Mõistekaardid ja teised arvutipõhised teadmiste struktureerimise vahendid.

5. nädal (25.02-3.03): Situatiivsel uurimuslikul probleemipõhisel õppimisel põhinevad haridustehnoloogilised õpidisainid. Situatiivuse dünaamilised ja staatilised lahendused haridustehnoloogias. Komplekssed õpikeskkonnad – kollaboratiivsed õpikeskkonnad, simulatsioonikeskkonnad

6. nädal (4.-10.03) Konstruktivistliku õppimismudeli rakendusi haridustehnoloogias. Kommunikatsioon arvutite vahendusel töötavas rühmas: jagatud kognitsioon ja metakognitsioon.

7. nädal (11-17.03): Enesejuhitud õppimise mudeli rakendused haridustehnoloogias. Elukestva õppimise mudeli praktilisi rakendusi – portfooliopõhine õppimine, õpikogukonnad.

Õppevaba nädal (18.-24.03 )

8. nädal (25.-31.03): Igalpool õppimise mudeli rakendused haridustehnoloogias. M-õpe, mitteformaalse õppimise võimalused hübriides õpikeskkonnas.

9. nädal (1.-7.04): Erinevate õppimisteooriate alusel loodud toetussüsteemid haridustehnoloogilistes õpidisainides. Õpisüsteemide formatiivne ja summatiivne evalveerimine õppimisteooraite alusel. Kompleksse õpiobjekti (ekursus, simulatsioon) evalveerimise võimalused.

10. nädal (8.-14.04): Hinnangu-uuringud haridustehnoloogias. Uuringu planeerimine ja läbiviimine. Haridusasutuse IKT kasutamise evalveerimise võimalusi.

11. nädal: 2. Kontaktpäev 21.04.2013: Õpidisaini analüüs pedagoogiliste komponentide alusel: isesivate tööde tulemuste arutelu. 21. aprill – isesesva töö esitamine (info http://ifi7056.wordpress.com/hindamine/11-nadal/)

12. nädal: 3. Kontaktpäev 18.05.2013 : Haridusasutuse evalveerimine: rühmatööde tulemuste esitlemine ja arutelu (viib läbi Mart Laanpere)

  • Kursusega seotud kirjalike ülesannete lõppversioonid esitatakse hiljemalt 27.05.2013

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

september 2019
E T K N R L P
« märts    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)