//
kursused

rühmatöö

This tag is associated with 4 posts

Rühmatöö – haridusasutuse evalveerimine

Rühmatöös “Haridusasutuse evalveerimine” analüüsime koos Viive ja Marisega arvutiklassi kasutamist  kolme kooli – Haljala Gümnaasiumi, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi ja Kuusalu keskkooli näitel.

Rühmatöö esitlus on Google Drives.

Rühmatöö aines “Digitaalsete õppematerjalide koostamine”

Ülesanne
Rühmatööde eesmärgiks on:

  • Uurida põhjalikumalt mingit konkreetset tehnoloogiat või vahendit digitaalsete õppematerjalide loomiseks. Väiksemahuliste vahendite korral sobib ka mitme samalaadse vahendi võrdlus.
  • Koostada veebipõhine õppematerjal, mis annab ülevaate vahendi peamistest võimalustest.

Viive, Marise ja Taimi rühmatöö on LeMillis kogumikuna Veebitahvlid http://lemill.net/community/people/viiveabel/collections/veebitahvlid

 

 

 

10. Individuaalne ja rühmatöö

10. ülesanne: http://ifi7056.wordpress.com/2013/04/08/kodutoo-10-individuaalse-ja-ruhmatoo-ettevalmistamine/

Individuaalse tööna analüüsin õppematerjali “Tiiger ja Tiiger õpetavad eesti keelt 4. klassis”  http://web.zone.ee/oppematerjal58/

Rühmatööna “haridusasutuse evalveerimine” analüüsin koos Viive ja Marisega arvutiklassi kasutamist (väljaspool informaatikatunde) kolme kooli – Haljala Gümnaasiumi, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi ja Kuusalu keskkooli näitel.

6. Distantsõppes tehtavad rühmatööd

6. ülesanne http://ifi7056.wordpress.com/2013/03/04/6-kodutoo/

  • Koginitiivne konstruktivism haridustehnoloogias: mõistekaartide ja mudelite koostamine, disainimine, konstrueerimine, uurimine, tähenduste loomine (Pata, 2011).
    Keskkonnad mõiste- ja ideekaartide loomiseks (Mindomo, Mindmeister,  Text2Mindmap, Bubble, DabbleBoard (tundub, et keskkond on oma töö lõpetanud),  FlowChart, jt),  puzzled jt mõttemängud (miksikeconceptispuzzles, vint,  karu, ). Uurimised, rollimängud ja simulatsioonid (Noor Loodusuurija, Tere Kevad, videod füüsika ja keemias, majanduses)
  • Sotsiaalkonstruktivism: indiviidid ja rühmad loovad ühist teadmust,
    Keskkonnad LeMill, Google Doc ja Sites, Blogger, wikid, moodle,  Skype ja Msn, ühisjoonistamise keskkonnad, FB, foorumid jne)

Paljudel veebikursustel oled kokku puutunud distantsõppes tehtavate rühmatöödega.
Meenuta ühe oma rühmatöö valmimisprotsessi ja too välja:

1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)
Tegime eelmisel semestril rühmatööd kursusel “Õpikeskkonnad ja -võrgustikud”. 3-liikmelises rühmas koostasime ühe 3 minutilise video virtuaalse õpikeskkonna teemal ning tutvustasime seda viimases seminaris. Arvestatavaks ajamahuks oli umbes 20 tundi, video pikkus pärast pidi olema max 3 min kokku. Avaldamine youtube, vimeo vm keskkonnas.
Rühma liikmed valisime ise. Oleme varem tuttavad, kõik kolm Tiigrihüppe koolitajad ja palju koolitustel ja seminaridel koos käinud. Teadsime ja usaldasime üksteist. Mul ei tekkinud korrakski mõtet, me ei saa hakkama ja mõni rühmast võiks alt vedada – see viimane on väga oluline rühmatöö tegemisel (mul on ka negatiivne kogemus olemas ühest teisest rühmatööst teiste inimestega!).
Töö käis põhiliselt Skype ja ka Google Docsi teel. Kasutasime ka DropBoxi teenuseid failide vahetamiseks.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehes
a) seoses tehtava ülesande mõistmisega
Raskusi ei esinenudki. Alguses oli ajurünnak, mis teemal video teha. Saime kohe kokkuleppele ja lahkarvamusi ei olnud.
b) seoses rühmaliikmete vahel ülesannete jagamisega ja rühma regulatsiooniga
Igaüks töötles oma osa ise ja üks rühmaliikmetest siis liitis need kokku. Temal oli muidugi kõige rohkem tööd lõpus, aga tundub, et tal ei olnud midagi selle vastu ja ta nautis selle töö tegemist. Probleeme ehk tekkis sellega, et iga liikme video osa oleks 1 min pikk. Mina ei suutnud oma filmitud pooletunnisest  materjalist piisavalt lühikest klippi kokku lõigata ja see jäi lõpuks pooleteise minutiseks. Kaaslased olid mõistvad ja ei nõudnud, et peaks lisatööd tegema ja veel midagi välja lõikama . See oli väga meeldiv!

3) Loe teiste kursusel osalejate kogemusi ja tee oma blogis üldistus, millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas
Seda saan lisada siia hiljem, kui teistel ka tööd valmis on.

a) Mida oleks tulnud teha teisiti, millist haridustehnoloogilist tuge oleks pidanud pakkuma sisu koosloomise osas?
Nagu eelnevalt kirjutasin, läks meie rühmatöö väga edukalt. Ma ei oska nagu midagi nimetada, mida teisiti teha 🙂

b) Mida oleks tulnud teha teisiti, millist haridustehnoloogilist tuge oleks pidanud pakkuma, et edendada rühmaliikmete vahelist arusaamist üksteise tegevusest, plaanidest ja tegevuse eesmärkidest?
Me suhtlesime Skypes peaaegu iga päev. Seetõttu rohkem tuge oleks ilmselt seganud, mitte aidanud. 🙂 Ma tean küll ütlust: “Alati saab paremini”. Eriti armastavad seda õpetajad.  Mulle jäi hea soe tunne südamesse selles tööst, kus me toetasime ükstest pidevalt ja ma ei muudaks seekord midagi.

Tahtsin just seda rühmatööd välja tuua, kui positiivset näidet. Negatiivset kohtab nagunii liiga palju igal pool.

Kasutatud materjalid

Pata, Kai. (2011). Konstruktivistlikud õpidisainid haridustehnoloogias. Loetud Slideshare aadressil http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng6?ref=http://ifi7056.wordpress.com/6-nadal/

www.delicious.com/taimi

Flickr Photos

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

RSS Elo

RSS Kristi

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Meelis (Ht-uuring)